www.militaar.net

Päevalehes on avaldatud Kärt Anvelti artikkel

Firma pakub tuhat eurot nädalas ohtlikul missioonil osalejale

http://www.epl.ee/artikkel/594362

Üsna huvitav lugemine:

Hiljuti korraldas turvafirma ESC infotunni mereväes. Mereväe personaliosakonna ülem kaptenmajor Liivo Laanetu tõdes eile, et eelmisel nädalal esitati mereväes üheksa tegevteenistusest lahkumise avaldust.

Pakkumine on kaitseväe palgaga võrreldes ahvatlev – nädalapalgaks lubatakse meestele Eesti Päevalehe andmetel tuhat eurot. Paraku ei suuda kaitsevägi oma palgaga selliste pakkumistega konkureerida.

Siiski tunnistas ka Salekešin, et mitte ainult kaitseväele, vaid igale ettevõttele ja riigiasutusele on raske löök, kui kvalifitseeritud personal lahkub järsku, ennustamatult. „Paraku sõltub ka kaitsevägi tööjõuturust ning mitte alati ei suuda riigipalgad joosta võidu erafirmade palkadega,” nentis Salekešin.

Arvamused?

terv
o

Artiklis on üks aspekt kirjeldamata - millised on sotsiaalsed garantiid lähedastele raske või eluks sobimatu tervisekahjustuse korral?

Juba vanad lääne PMC'de ja armee vahelised pinged jõuavad ka lõpuks meie hoovile. Kunagi oli ju sarnane probleem, et politseinikud lähevad turvafirmadesse.

Eks see üks omamoodi "missilkäimise" elik kiire rahateenimise n-ö mereväe-eripärane variant on

Käivad need kümmekond mereväe allohvitseri siis mõne tripi seal turvafirma-missil ära, löövad natsa klotsi kokku ja on (enamuses) mõne aja pärast personalikapten Laanetu kajutiukse taga tagasi end mereväkke munsterdamas - "missil" käidud / papp teenitud aga kaitseväe (eri-)pension ei jookse ka külge mööda maha

Vana komme ju - eraäris sändvitš paks, riigiteenistuses küll õhuke aga pikk

Iraagis neid lugusid ju olnud, kus turvajate auto sattus kuskil pigisse ning lähima USA brigaadi baasist ratsaväge kiiresti ei tulnud, mille tulemusena kõrgepalgalised turvajad kaltsupeade poolt teise ilma saadeti.

Sõjapiirkonnas võiks seda ka arvestada, et Blackwateril pole tanke ega lahingukoptereid ning kui USMC parasjagu kontaktis on, siis iga hinnaga mingeid Blackwateri vennikesi keegi abistama ei rutta (mida kaasmariinide puhul raudselt tehakse).

Eks noortel on see küsimus tihti vastuseta, kui suur palk on ikka piisav oma naha panti panekuks.

kui kaadrikaitseväelased suutsid selle otsuse oma peaga teha siis on see tervitav profülaktika pärast. Olen poolt, et ka ohvitserid kes Reformi ja SDEd valivad, võiksid eraturvafirmadesse kolida.

Selleks ei pea KV ära tulema , et seal paar trippi teha

Lupus kirjutas:Selleks ei pea KV ära tulema , et seal paar trippi teha

...et teeb asja väljavõtmata puhkuste arvelt ära vä - no veel lihtsam

KVTS ütleb

§ 184. Kaitseväelase ja reservväelase töötamine väljaspool teenistuskohustuste täitmist
(1) Kaadrikaitseväelasel on keelatud töötada palgalisel tööl väljaspool teenistuskohustuste täitmist, välja arvatud pedagoogilisel, tervishoiualasel või teaduslikul tööl vahetu ülema poolt lubatud koormusega, kui töötamine ei takista teenistuskohustuste täitmist.
[RT I 2008, 58, 326 - jõust. 01.01.2009]

Seega ainus JOKK variant on lahkumisavaldus. Ja pärast uus "tagasituleku" avaldus. Ilmselt tähtajaliste lepingute tekkega muutub selline jooksmine väga keeruliseks.

Kipun arvama, et kehtestades nulltolerantsi sellisele pendeldamisele (tagasi ei võeta) on avalduste andjad kohe vähem.

Kodakondsuse seadus

§ 27. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamine
Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus.

§ 28. Eesti kodakondsuse äravõtmine
(1) Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on:
1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni

Kui isikul tekib kasutama puhkust kuude kaupa - puhas väeosa probleem. Erasektoris on puhkus aeguv (1 aastaga) ja kes ei saa või ei võta, see jääb ilma.

Eriti kahju on, et ennegi moraalselt küsitavate tehingutega kuulsust kogunud RE juhtfiguur pole eelnevatest ämbritest miskit õppinud ega oma mingit nähtavat eetikatunnet. Ütleks selle kohta, et Eestis saabub kodanikuühiskond siis, kui avaliku elu tegelaste sellised käigud toovad kaasa taolise boikoti nagu Savieediku kirikuskandaal.

Seda teemat peaks mõni jurist lahkama. Artiklis on juttu, et meestega sõlmitakse töövõtuleping. Töövõtulepingut käsitleb Võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse järgi:
§ 635. Töövõtulepingu mõiste (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Palgast ei ole kuskil juttu Kas 'tasu' on sama mis 'palk' (palgalisel tööl), sellele ootaks juristide vastuseid. Uues töölepinguseaduses asendus palga mõiste tasu mõistega. Avaliku teenistuse seaduses, mis endiselt "reformimamata" on juttu endiselt palgast. Lihtne loogika oleks, et kui töövõtuleping vastavalt Võlaõigusseadusele palga saamist ei võimalda, siis vastuolu ei ole

Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta.

Eesti Vabariigi põhiseadus

§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.

Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.

Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.

Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.

Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus.


Sa jätsid selle § lõpuni lugemata.

Kodakondsuse seadus

§ 28. Eesti kodakondsuse äravõtmine

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

Ärge mõistke hukka neid, kes lähevad. 90% neist tuleb nagunii tagasi paari aasta jooksul. Elukogenumana ja natuke maailma näinuna.

Mingil hetkel taandub kõik ikkagi vaid rahale. Kui on terendamas võimalus, et maja või korteri laenu saab aastaga tasutud versus paarkümmend aastat panga ori olla, siis paneb see paljud kaks korda mõtlema, kas ikka jääda. Sellises auaastmes mehed vaevalt, et mingit mersu-raipet esimese asjana tagasi tulles tõttavad ostma.

Samuti annab selline kodust pikalt ära olek võimaluse vaadata kõike perspektiivis. Selle põhjal on hea vastu võtta uusi otsuseid, kas või näiteks lõpetada pooleli jäänud kõrgharidus.

Miks nii räägin? Sest olen ka ise maailma rändamas. Eriala ja sihtkoht on küll kardinaalselt erinevad, kuid eesmärgid samad. Mitte, et mu elul kodus midagi viga oleks olnud. Ei olnud, täitsa suurepärane oli kohe. Siiski leidsime elukaaslasega, et kas nüüd või üldse mitte. Ei ole otsust kahetsema pidanud siiani. Seiklusi palju, suurem silmaring ja maailmavaade. Samas olen siin hoopis enam patriootlikuks muutunud kui seda kunagi kodus olin. Oma kodu ja riigi tähtsust olen taibanud kaugel olles. Tagasi tulen ka kindlasti, sest Eestis on mu kodu. Soovitan kõigile proovida aasta-paar välisriigis elada. Asendamatu kogemus.

Suunaksin keskustelu pisut teisele rajale...

...on raske löök, kui kvalifitseeritud personal lahkub...

Kindlasti on see nii, kuid kas üksnes sellise konstateeringuga asi piirdubki?
...just nice to know...


terv
o

Actual kirjutas:Seda teemat peaks mõni jurist lahkama. Artiklis on juttu, et meestega sõlmitakse töövõtuleping. Töövõtulepingut käsitleb Võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse järgi:

Töövõtuleping, mille täitmisel esinevad töölepingu tunnused, loetakse töölepinguks, selle kohta on täiesti mahukas praktika olemas. Töövõtuleping sõlmitakse eelkõige mingi konkreetse asja ära tegemiseks.

Kodakondsust vaevalt et keegi võtta saab, sest ESC on üldiselt nagu Eesti seltskond?