www.militaar.net

Huvi pakuvad siis väiksemat sorti kaatrid-paadid, mida kasutati NL mereväes. Nende all ei pea ma silmas suuremaid raketi-torpeedo kandjaid, vaid ikka alla 15meetriseid. Lisan lingi ühele KB pakutavale, samasugust kaatrit olen näinud ühel fotol, millel kreiser "Admiral Makarov". Kaater siis AM-i dekil. http://www.kuldnebors.ee/kuulutused/kuu ... l_pagesb=1

kashey kirjutas:Huvi pakuvad siis väiksemat sorti kaatrid-paadid, mida kasutati NL mereväes. Nende all ei pea ma silmas suuremaid raketi-torpeedo kandjaid, vaid ikka alla 15meetriseid. Lisan lingi ühele KB pakutavale, samasugust kaatrit olen näinud ühel fotol, millel kreiser "Admiral Makarov". Kaater siis AM-i dekil. http://www.kuldnebors.ee/kuulutused/kuu ... l_pagesb=1

Paljudel juhtudel olid sõjalaevadel samasugused kaatrid mida müüdi ka eraisikutele.Olen siin Eestis piirivalvelaeva pealt randa tulnud mehi "Amuur" tüüpi kaatri analoogiga.Hüdrograafiateenistus kasutas plastikkorpusega 14 m pikkuseid ilma vindita kaatreid.Eestis oli neid vähemalt paar tükki olemas.

Pildil kujutatud kaater ei ole päris kindlasti sõjaväe oma, selliseid kasutati Eestis nt omal ajal väikelaevade inspektsiooni ja vetelpääste poolt, mis vene mereväe või piirivalvega vähimatki seost ei oma.

Samasugune vedeleb Haapsalus endise KEK-i jahtklubi kail, kui seda ära tassitud pole.

Sõjaväe oma nt nn admiralikaater, mida ka Eestis vene ajal lõpul liikus- umbes 12 meetri pikkune diiselmootori ja ühe kruviga kaater, mida vedas edasi 8-silindriline ridadiisel, mis asus laeva eesosas.

Ilmselt on tegemist mingi universaalpaadiga, mida kasutas ka sõjavägi, tsiviilkätesse sattusid need siiski inspektsioonide ja vetelpääse baaside laialitassimise käigus.

Kapten Trumm kirjutas: Sõjaväe oma nt nn admiralikaater, mida ka Eestis vene ajal lõpul liikus- umbes 12 meetri pikkune diiselmootori ja ühe kruviga kaater, mida vedas edasi 8-silindriline ridadiisel, mis asus laeva eesosas.

Minu teada oli sellel kaatril peal sama mootor mis hüdrograafiakaatril 6 silindriline mootor 3D6 See oli väga levinud mootor mida kasutati nii laevadel kui ka liikuvates ja statsionaarsetes elektrijaamades sõjaväeüksustes.

See on Striz.
Tehti neid vist kolm eri malli (suurust).Loomulikult sõjaväe kõrgema juhtkonna jaoks.

veidi lisa eelppolmärgitule
http://www.kater.agava.ru/k3.htm

Selle kaatriga on muidu selline paha lugu, et niipalju kui mina olen neid näinud (olen lapsest peale palju paate ja merd näinud) on Eestisse allesjäänud kaatrite alumiiniumkere kasutuskõlmbmatuks ussitanud. Meresool teeb oma töö, kui need kaatrid asusid enamasti laevadel, siis soolases vees olid need vähe.

Sama saatus tabas ka teisi vene alumiiniumpaate.

Meresool on nii hull asi, et nt Mustal merel kasutatud alumiiniumkerega väiksesed torpeedopaadid tõsteti peale sõidust tulekut kohe kaldale.

See mootor on seal muidugi nali oma 60 hj-ga. Asendades selle nt Kamazi omaga ja pannes vastava vindi, võib see päris kiire asi tulla.

Ja veel - kajuti aknad on painutatud pleksklaasist, mis enamasti on läbipaistmatuks muutunud.

Tänud kõigile, kes võtsid vaevaks kirjutada.

KB müügil olev paat on Peipsi peal, loodetavasti pole soolast vett näinud.
KAMAZI mootorile on parem alternatiiv mõni lääne päritolu mootor,
väiksema kütusekulu juures piisavalt võimsust.
Nähtud küll seda meres olnud ussipurualumiiniumit.

Kapten trumm - respekt kui palju näinud oled,aga - ussipurualumiinium on ebakonkreetne mõiste.

55hj sellele alusele jätkuvaks kasutuseks ja 60hj max 2 tunniks on täiasti piisav.Kütusekulu nagu vene asjdega ikka on teine teema.

Aga valida konreetsele alusel(kerele) sobiv mootor,vahekast(revers) ja vint,on teadus,mida valdavad vähesed.Ja need,kes seda asja jagavad üldiselt palju ei räägi.

Ega asi ei ole ju ainult hobujõududes vaid ka pöördemomendis.
Laevale(paadile) võid panna nii suure ja võimsa mootori kui kandevõime lubab ja ka suurema(diameeeter & samm),ega selle pärast see alus veel kiiremini sõitma ei hakka.
Laeva(paadi)kere on ikka primaarne,st. kere,mis konkreetse pöörete ja jõumomendiga mootori,reversi ja vindi eest ka ära läheb.
Üks suurim Eestis olev http://www.leigo.ee/loodusmatkad/paat/

Selles suhtes olid hüdrograafiateenistuse kaatrid oma plastikkorpusega hoopis paremas seisus.Olen ka juhtunud nägema neid ussitanud alumiiniumkorpusi võtta pole sealt eriti midagi.Eks kõik oleneb juba konkreetsest alusest kas annab temast midagi teha.

Ussipurualumiinium - vene ajal ei tuntud kahjuks korralikke alumiiniumi peal püsivaid värve ja tsiviilkasutuses värviti neid millega juhtus. See tingis selle, et soolases mereveel (värv ei seisa peal+pilsivesi) kõdunes alumiinium lihtsalt ära.

Kiirus sõltub sellest, kas kaater glisseerib või mitte. Antud võimsuse ja kaatri kaalu juures ei ole gliseerimine isegi teoreetiliselt võimalik. Alla 60 hj/tonn ei ole see lihtsalt võimalik.

Süviskaatrite või poolglisseerivatega on see viga, et suure kiiruse saamiseks on vaja meeletut võimsust. Kui aga läheb gliseerima, siis on võimsuse lisandumisel kiiruse kasv hoopis suurem.

Mingi valvekaatrina on see mõttetu, tasasel merel ei saa see isegi vene lõbusõidupaatigi kätte.

Selle kaatri kere profiil on selline, et piisava võimsuse korral läheb see glisseerima küll. Selleks on vaja ehk paarisajahobujõulist (koos korrespondeeruva momendiga) diiselmootorit. Ehk siis midagi Kamazi või mõne ridakuuese Scania turbodiisli kanti.

Selliseid paate mäletan Pärnus olevat (või olnud) vähemalt kaks. Viimane neist (UFO, teist pole ammu kohanud) seisis Pärnus ... tänaval veel selle suve lõpus (täpsustan võimalikult pea)