Helikopterid

[Kirs]

Kuressaare ja Kärdla haigla juurde maandumisplatsid alles sel aastal ehitati ja vähemalt Kuressaare puhul kopter nn põllule haigla taga varem maanduski. Meie kopterimeeskond praktiseerib varianti, kus enne rataste maha panekut tundmatu pinnase puhul, jäetakse kopter veidi maapinnast "rippu" ning kolmas meeskonnaliige hüppab maapinnale ja vaatab-hindab-kombib kiirelt pinnase sobilikkust maandumiseks. Olen seda ka reaalselt näinud.

[wudu]

Kolme aasta tagune artikkel

Kaitseväes töötav ja Afganistanis meditsiinilise evakuatsiooni kopteri piloodina missioonil olnud mees tõi näite, et praegu politsei- ja piirivalveameti lennusalga kasutus olevad kolm Augusta kopterit on päästetöödeks liiga väiksed, samas piiripatrulli või kiirabilendudeks liiga suured. Ka ei saa pisikeste ratastega päästekopterid maanduda paljudes kohtades, näiteks pehme pinnasega aladel, saartel aga pole kopteri maandumiseks sageli piisavalt ruumi.

https://www.postimees.ee/4185635/kogenu ... ma-kopteri
Kui pisikeste ratastega kopter ei saa maanduda pehme pinnasega kohtades, siis tähendab, et on lahendusi, millega saab pehme pinnasega kohtadesse maanduda.
Artiklis väljatoodud kiirabikopterid on kõik suusaga. Ja välja on toodud ka igapäeva kulud.

[wudu]

On ka MTÜ Kiirabikopter olemas

https://www.facebook.com/kiirabikopter/

http://kiirabikopter.ee/

[Leo]

Kirs kirjeldas väga hästi, kuidas käib maandumisplatsi kontrollimine tundmatus kohas - kui pinnaltpäästja ikkagi kopterilt maandudes poolest põlvest savisse vajub, siis ei maandu sinna keegi. Kuressaare haigla juures ja muudes vastavates regulaarselt käidavates kohtades kasutatav maandumisala on kindlasti korduvalt kontrollitud ja ehk ka korrashoitud. Isegi asfaldist plats tasub aegajalt üle vaadata, vahel võib pinnasevesi kruusa minema uhtuda ja siis vajub tühja koha pealt sisse.

[nimetu]

Mudelitest rääkides siis ilmselt kas AW109/139 või EC135/145/155.

Pigem AW119Kx või H135. Ülejäänud on liialt suured pelgalt selle ülesande jaoks.
Isiklikult arvan muidugi, et võiks ühe AW139 juurde hankida. See tagaks olemasoleva salga pideva valmisoleku ning oleks palju mitmeotstarbelisem - võimaldades ka tuletõrje ülesannetes osaleda. Väiksematel helikopteritel pole lihtsalt kandevõimet ja ühe (minu arust suhteliselt marginaalse) ülesande täitmiseks kolm helikopterit osta on overkill.

[Kirs]

Tuletõrjet tehakse ka praegu peamiselt metsa-rabapõlengutel nn veekotiga.

[paalberg]

Kopteripilootide endi arvates ei olnud see AW139 meie jaoks toona siiski päris õige valik.

«Kui Vene tehnika vahetati Augusta päästekopteri vastu, siis üritati leida masin, mis teeks kõike. Aga lennunduses ei ole nii, et üks asi teeb kõike ja teeb seda hästi,» rääkis kogenud kopteripiloot Martin Noorsalu MTÜ Eesti Kiirabikopterist.

Kaitseväes töötav ja Afganistanis meditsiinilise evakuatsiooni kopteri piloodina missioonil olnud mees tõi näite, et praegu politsei- ja piirivalveameti lennusalga kasutus olevad kolm Augusta kopterit on päästetöödeks liiga väiksed, samas piiripatrulli või kiirabilendudeks liiga suured. Ka ei saa pisikeste ratastega päästekopterid maanduda paljudes kohtades, näiteks pehme pinnasega aladel, saartel aga pole kopteri maandumiseks sageli piisavalt ruumi.

Eestiga samal ajal soetas Euroopa Liidu toel endale uued kopterid ka Leedu. Kui Eestisse osteti kolm ühesugust kopterit, siis Leedus osteti kaks väikest kopterit, kaks kiirabikopterit ja üks suurem kopter. «Nemad majandavad väga kuluefektiivselt – kui on vaja patrullida, siis läheb välja väike kopter. Aga meil on kolm suurt masinat, mis peaks tegema kõike, aga ei tee midagi hästi,» sõnas Noorsalu.

Nüüd, kus kõne all on veel ühe päästekopteri soetamine, ei pea Noorsalu seda põhjendatuks, sest Augusta on liiga suur ja kallis. «Seda kopterit kasutatakse politsei- ja kiirabilendudeks vaid väga rikastes riikides, näiteks USAs Marylandis, kus meie nendega lendasime,» lisas ta.

[Kirs]

Nu nende kopteripilootide arvates on vist ainuõige Airbus, sest nende FB vaadates nagu muud kopterit kiirabilendudeks ei eksisteerikski. Huvitav oleks muidugi teada, mida PPA Lennusalk-kopteripiloodid ise praegustest kopteritest arvavad.
Lätlased millalgi peale meid soetasid kaks, väiksemat AW109 mudelit.

[manjabes]

Kopteripilootide endi arvates ei olnud see AW139 meie jaoks toona siiski päris õige valik.

«Kui Vene tehnika vahetati Augusta päästekopteri vastu, siis üritati leida masin, mis teeks kõike. Aga lennunduses ei ole nii, et üks asi teeb kõike ja teeb seda hästi,» rääkis kogenud kopteripiloot Martin Noorsalu MTÜ Eesti Kiirabikopterist.

Kaitseväes töötav ja Afganistanis meditsiinilise evakuatsiooni kopteri piloodina missioonil olnud mees tõi näite, et praegu politsei- ja piirivalveameti lennusalga kasutus olevad kolm Augusta kopterit on päästetöödeks liiga väiksed, samas piiripatrulli või kiirabilendudeks liiga suured. Ka ei saa pisikeste ratastega päästekopterid maanduda paljudes kohtades, näiteks pehme pinnasega aladel, saartel aga pole kopteri maandumiseks sageli piisavalt ruumi.
...

Võibolla tõesti, aga kas ei või siin olla ka teatav annus seda, et kui oled õppinud lendama ning teeninud Black Hawkil siis millegi vähema pulti istumine on nagu AMG Mercedese roolist Octavia rooli istumine, et tsipake kriibib eneseuhkust?

[Crispy]

Eks igaüks kiida ikka enese lemmikut...

[nimetu]

Tuletõrjet tehakse ka praegu peamiselt metsa-rabapõlengutel nn veekotiga.

Vee tassimiseks on vaja kandevõimet, mis väiksematel kopteritel on üsna tühine. Lisaks on neil koormaga palju väiksem ulatus kui suurematel helikopteritel.

Eestiga samal ajal soetas Euroopa Liidu toel endale uued kopterid ka Leedu. Kui Eestisse osteti kolm ühesugust kopterit, siis Leedus osteti kaks väikest kopterit, kaks kiirabikopterit ja üks suurem kopter. «Nemad majandavad väga kuluefektiivselt – kui on vaja patrullida, siis läheb välja väike kopter. Aga meil on kolm suurt masinat, mis peaks tegema kõike, aga ei tee midagi hästi,» sõnas Noorsalu.

Leedu on tegelikult otsustanud oma lennusalka standardiseerida ning see (veidi) suurem helikopter müüakse maha, asemele hangitakse väiksem. Samas Leeduga pole meil mõtet end võrrelda, sest neil on lisaks nendele väiksematele ka kolm keskmise suurusega helikopterit ja juurde hangitakse veel neli Black Hawki. Ehk siis valdavalt saavad neil olema ikkagi suuremad mitmeotstarbelised helikopterid.
Ma ei tea kas meie poolt valitud helikopteri mudel oli õige, kuid ma arvan, et suurus oli küll üsna paras. Meil lihtsalt pole raha, et tervet eskadrilli erinevaid lennuvahendeid ülal pidada. Seetõttu peab iga olemasolev vahend võimalikult mitmekesine olema. Praegune lennusalga tehnikapark tundub minu jaoks üsna optimaalne olevat. Milleks veel mingeid eraldi kiirabikoptereid vaja on (ja veel kolm tükki!), seda ma ei mõista.

[Roamless]

Helme on nüüd läinud, huvitav, kas koos sellega läks jäädavalt ka idee kahest veel suuremast helikopterist PPA-le, mis on kaabu välja jõudis hüüda või oli see puhas tema enda propaganda?

[klamber]

Koalitsioonilepingus: "Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi riigi kopterivõimekuse (sh kiirabi- ja päästelennud) suurendamiseks vajaliku rahastuse saamiseks."

Valitsuse moodustamise kokkulepe aastateks 2021 - 2023

[hillart]

Ilma asjata ilgute selle kiirabi- ja päästevõimekusega kopterite vajalikkuse üle. Just-kui Helme kiiks jne.
Me oleme praegu omast arust ilmatuma uhked, et meil mingi paar helikopterit terve Eesti peale teevad kiirabitööd ja arvame suureliselt, et olemegi selle asjaga nüüd kangesti mäel, aga ... 6 aastat tagasi ühel staabiõppusel, kus osales ka NATO ohvitserkond, ja ma kah just-kui tagasin (virtuaalselt muidugi) Eestis aeroevakuatsiooni liitlasvägede vastuvõtu korral nende meie oma olemasolevate (niivõrd kuivõrd) helikopterititega ja arvasin selle asjaga kõik kenasti korras olevat, siis - NATO kontrollijad kirjutasid selle asja kohta oma tabelitesse suure ümmarguse nulli. Ehk siis - midagi sellist, millega arvestada ei saa. Liiga vähe, liiga kaugel, liiga madala kvalifikatsiooniga, kasina võimekusega jne. Tehke sellest ise omad järeldused!

[Kapten Trumm]

Ega 3 täiendavat kopterit meil asja ikka hullemaks ei muuda.
Sõjategevuse tingimustes mõistagi, kolme kopteriga tõesti vehkida väga ei maksa, sest arvestades vastase tegevust õhus, nende võimalused väga suured pole. Näiteks kui piloot ei suuda lennata kottpimedas vihmasajus "allpool radarit", siis on mingi 200 m kõrgusel lendav kopter lihtsalt lendav sihtmärk. Lisaks puuduvad sel vahendid (ja ilmselt ka väljaõpe, kuidas) seks puhuks, kui jäädakse õhutõrje sihikule ja raketid tulema hakkavad. Kuna võimed korrutuvad, mitte ei liitu, siis üksainus null tehtes tähendabki ka korrutist null.