www.militaar.net

Tere!
Kas ja millistest püstolitest võib relva hea heaolu silmas pidades läbi lasta Rootsi püstolkuulipilduja moona 9x19? Sellised pruunikad papp karbid, 36 padrunit sees, kinni alrpoolt metallsiinide külje. Kes teab saab aru...
Mis arvate asjast?
Glockist olen lasknud ja soovitati ka, kuid Sig Sauer, Walther ja muud....
Mis arvata asjast üldisemalt?

Üldine ohutustehnika reegel ütleb, et püstolis tuleb kasutada selleks ettenähtud moona. Meil kasutatav rootsi moon on mõeldud püstolkuulipildujale ja on võimsama laenguga kui püstolile mõeldud moon. Kaasaegsest ja heas korras olevast relvast võib neid lasta aga vanematest ja logumatest relvadest ei soovita seda teha. Arvestama peab sellega, et kuna laeng on võimsam siis avaldab see ka relva osadele suuremat jõudu ja kulutab relva rohkem. Seega kui vähegi võimalik ja oma relvast hoolid siis kasuta püstolis püstolile toodetud moona.

Lisan ka lingi:

http://www.amkat.se/index.php?Env=Ammo& ... _Name=Ball

Mina ei laseks Rootsi para üldiselt mingist 9x19 püstolist, kui just väga hädavajadus peal ei ole.
Tugevdatud laeng tähendab tugevat impulssi kõigile relvaosadele, padruni töörõhk on kõrge, kuuli terasmantel mõjub (eriti tavavintsoontega) relvaraudadele kui raspel...
See, et ta meil KL ja KJ liinis tasuta käes, ja/või mõned ametnikud arvavad, et üks kõik mis 9x19, kui on relval sama kaliiber võib minna anda küll, on sügavalt ekslik ja lühinägelik suhtumine.
Tasuta asjad kipuvad lõppkokkuvõttes neiks kõige kallimalt maksmaminevateks osutuma.

Nii et kasutatagu common sense...

Tõnu

Kui padrun lahti võtta ja püssirohulaengut võrrelda ei ole suurt mingit vahet teiste padrunitega, küll on kuul rootslasel metallümbrisega ja kerge võitu. Suht sarna padrun on tsehhidel kah olemas sama laeng+sama kuul.

Silma järgi sama ja tegelik sama ei ole samd asjad. Pyssirohtu on väga eri äkilisuse - ehk siis p¨lemiskiirusega. Sama massi ja mahuga rohi vöib omada mitmekymne protsenidi vörra rohkem energiat.
Kui lased vale moonaga siis miskit garantiid sul enam ei ole, ei valmistajalt ega kelleltki muult. Kui pystolil on nyyd plastikkorpus siis see pull löppeb sellega, kui esimesel mehel lukuraam silmadesse lendab. Siis hakkan yks suur uurimine ja puurimine kes on kus puusse pannud.
"Teureetiliselt" peaks enne näkku lendamist hakkama pystoli luku osa sedavörd logisma, et laskjal tekivad kysimused ja relva ei kasuatta enam.
Pystolkulka moona laskmisel pystolist on yheselt yks tulemus - pystol kulub kiirelt läbi.
Tegelt peaks kysimuse estama rootsi logistikutele - kas antud moon on pystolile sobilik, vaja V nulli ja kilojaule -numbrites -panna körvti pystoli "tervislike" piiridega ja asi on yheselt selge.
Kas rootsi täismantel ka rauale miskit teeb jään vastuse völgu, sest arvan et rootslased ka oma pystolkulkade raudadest hoolisid, arvataasti sisaldab pliid vms pehmet metalli.
9mm PARA maailmas nii palju ja nii erinevat et see et rauda ja pidemesse istub ei ole iseenesest näitaja.

See kas püstoliga tohib lasta tugevdatud laengutega +P või +P+ moona on ära märgitud vastava relva kasutusjuhendis. 9x19 mm. HK USP kasutusjuhendis on ära märgitud, et võib lasta tugevdatud laengutega nii, +P kui ka +P+. Samas on antud sellega ka kaasa hoiatus, et antud laskemoona kasutamine lühendab märgatavalt relva eluiga. +P+ laengute korral on padrunis rõhk tavalisest umbes 18% suurem 42000 psi-d. Huvitav, mis antud näitaja konkreetse Rootsi moona puhul olla võiks?

Kauaks seda rootsi moona veel jätkub? Ehk on tulemas teistsugust moona, millega USP-sid ei kulutata liiga kiirelt ära.

rbl kirjutas:+P+ laengute korral on padrunis rõhk tavalisest umbes 18% suurem 42000 psi-d. Huvitav, mis antud näitaja konkreetse Rootsi moona puhul olla võiks?

Rootsi M/39 puhul peaks maksimaalne rõhk olema 2500 baari.

alban kirjutas:Rootsi M/39 puhul peaks maksimaalne rõhk olema 2500 baari.

Standartne moon on 35000 psi-d. +P laengu puhul on rõhk normaalsest 10% suurem 38500 psi-d. See 2500 bar-i teeb u. 36000 psi-d. Vaid veidi normaalsest kõrgem. Küllap see rõhk seal padrunites ikka märgatavalt suurem on.

Asi ju lihtne - kõvem matakas relvast avaldab selle osaldele suuremat mõju ka relv kulub kiiremini.
Mõistagi lööb ka kõvemini tagasi. Nõrgema matakaga võivad mingil hetkel tekkida probleemid ümberlaadimisega.
Ilmselt tekib see probleem siis, kui M45 salve panna tavalisi 9x19 padruneid.
Isegi paukpadruneid on erinevaid.

eks asjapulgad on kursis, et see moona-lugu liigub positiivses suunas. väidetavalt (lähtun kõlakast mitte kinnitatud andmetest) oli H&K suht kurjaks saanud selle rootsi moona kasutamise pärast ja lubanud garantii ära lõpetada. siinkohal tegemist legendiga aga moona suhtes toimunud arengud on fakt
väljaspool KVd olevate inimeste puhul tekib küsimus, et kuidas rotsa üheksane üldse nende kätte satub? (kui satub)

KL liikmel on võimalik osaleda püstoli laskeharjutustel (kui on mõni selline näiteks laskepäeva kavva võetud) ka oma püstoliga ning malevast moona küsida. Isegi käinud isiklike relvadega KL laskmistel, küll oma moonaga, kuid on ka rootsi Parat pakutud.

Kuidas puhas tsiviil sellist moona kätte saab? Ei tea, kuid see moon ei ole tsiviilseadusega vastuolus, sest puudub soomustläbistav kõvasüdamik ning sisuliselt on see tavaline täismantel. Mis siis, et kuul pisut paksema mantliga on.

RX kirjutas:Tere!
Kas ja millistest püstolitest võib relva hea heaolu silmas pidades läbi lasta Rootsi püstolkuulipilduja moona 9x19? Sellised pruunikad papp karbid, 36 padrunit sees, kinni alrpoolt metallsiinide külje. Kes teab saab aru...

Venelastel on ülelaetud moonale 7N21(7Н21), 7N31(7Н31) 41000 psi-d, sisuliselt 9x19 +P+ kategooria moonale spetsiaalselt konstrueeritud püstolid МР-443, GSh-18. Venelastel on kõik asjad toodetud väikese varuga nii, et isegi kui see rõhk seal veidike suurem juhtub olema vaevalt midagi hullu saab juhtuda.

vaatan et nii mitmeski teemas on kirjutatud kuidas rootsi moon lõhub püstolit ja ei kõlba ei ühes ega teises asjas laskmiseks.
Tekkisid mõned küsimused

1. Mida ta lõhub ja kuidas
2. Kui palju peaks seda moona kuskilt läbi laskma et midagi puruks hakkaks minema
3. Kas keegi on oma silmaga näinud mõnda püstolit mis on tänu rootsi moonale puruks läinud?