TUVASTADA sõiduk
Bensiinimarkide jaoks otsisin pööningult nüüd sellise MO CCCP poolt 1983 aastal välja antud raamatu nagu "Avtomobili Ural-375D, Ural-4320 i ih modifikatšij" (varastasin selle enne dembilisseminekut õppeklassist)
Seal on , et bensu-Urali tuleb panna AI-93. A-76 tohib kasutada ainult Ural-375N ja 375SN mootorites. N-lõpuga on väliselt rahvamajanduslik auto - rehvid on karjäärimustriga (mitte kalasabad), kast kõrgete puuportedega (mitte madal ja rauast), elektrijuhtmed pole varjestatud jms. (meil olid bensiinimootoriga mürsuvedajad sellised, aga 93 valati neile sellegipoolest - üks Ural kõik)
Mootoritega on ka nii, et N-lõpuliste mootor on ZIL-375Ja4, aga kõikidel teistel lihtsalt ZIL-375. Ju seal mingid tuuningusepad ikka nokitsenud olid. Silma jäi ka näiteks, et Ural-375K pidurisüsteemis on õlikindlast kummist detailid ning sinna võib (ja Arktikas peab) pidurivedeliku asemele õli panema.
Kütuse "kontrollkulu" oli olenevalt mudelist 46-58 liitrit, aga kohe juures, et armees kasutatakse normi 75l/100 km. Ja sellele veel juurde talve eest, kolonnis sõitmise eest, õppuste eest teedeta maastikul (75%!), haagise vedamise eest (10 % tonn) jne.
Võrreldes 1973 aasta raamatuga oli kütusenorm suuremaks läinud. Diisel-Urali kütusekuluks armees oli lajatatud 38l/100 km koos märkusega, et seda korrigeeritakse vastavalt praktilisele kulule. (disla oli siis äsja relvastusse võetud)
Järelikult siis bensiini-Urali kasutamise kogemused viimase 10 aasta jooksul näitasid, et bensiini kulub ikka rohkem kui kõik arvutused eeldada lubasid. Pole ka imestada, ikkagi AI-93, sõduri 3-rublane kuupalk ja selle AI-93-ga sõitma hakanud Zigulid.
Seal on , et bensu-Urali tuleb panna AI-93. A-76 tohib kasutada ainult Ural-375N ja 375SN mootorites. N-lõpuga on väliselt rahvamajanduslik auto - rehvid on karjäärimustriga (mitte kalasabad), kast kõrgete puuportedega (mitte madal ja rauast), elektrijuhtmed pole varjestatud jms. (meil olid bensiinimootoriga mürsuvedajad sellised, aga 93 valati neile sellegipoolest - üks Ural kõik)
Mootoritega on ka nii, et N-lõpuliste mootor on ZIL-375Ja4, aga kõikidel teistel lihtsalt ZIL-375. Ju seal mingid tuuningusepad ikka nokitsenud olid. Silma jäi ka näiteks, et Ural-375K pidurisüsteemis on õlikindlast kummist detailid ning sinna võib (ja Arktikas peab) pidurivedeliku asemele õli panema.
Kütuse "kontrollkulu" oli olenevalt mudelist 46-58 liitrit, aga kohe juures, et armees kasutatakse normi 75l/100 km. Ja sellele veel juurde talve eest, kolonnis sõitmise eest, õppuste eest teedeta maastikul (75%!), haagise vedamise eest (10 % tonn) jne.
Võrreldes 1973 aasta raamatuga oli kütusenorm suuremaks läinud. Diisel-Urali kütusekuluks armees oli lajatatud 38l/100 km koos märkusega, et seda korrigeeritakse vastavalt praktilisele kulule. (disla oli siis äsja relvastusse võetud)
Järelikult siis bensiini-Urali kasutamise kogemused viimase 10 aasta jooksul näitasid, et bensiini kulub ikka rohkem kui kõik arvutused eeldada lubasid. Pole ka imestada, ikkagi AI-93, sõduri 3-rublane kuupalk ja selle AI-93-ga sõitma hakanud Zigulid.
Tsiviilversiooni mootor polnud kohandatud koolmekohtade läbimiseks.
Sõjaväe versioonil oli ekraneeritud hermeetiline süütesüsteem, karteri tuulutus oli väljalülitatav, ventilaator oli elektromagnetilise siduriga ja alalisvoolugeneraator oli hermetiseeritud. Ühesõnaga võis mootor töötada veidi aega üleni vee all.
Sõjaväe versioonil oli ekraneeritud hermeetiline süütesüsteem, karteri tuulutus oli väljalülitatav, ventilaator oli elektromagnetilise siduriga ja alalisvoolugeneraator oli hermetiseeritud. Ühesõnaga võis mootor töötada veidi aega üleni vee all.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Vahest puudus ka rehvirõhu reguleerimise võimalus?
Samas pole mingeid käegakatsutavaid argumente selle kohta, et AI-93 kasutamine oleks tehniliselt kuidagi põhjendatud. Urali surveaste oli 6,5, samal ajal 76 tarvitanud sõituautode surveaste oli kuni 7,2 ja sõitsid kõik.
Samas pole mingeid käegakatsutavaid argumente selle kohta, et AI-93 kasutamine oleks tehniliselt kuidagi põhjendatud. Urali surveaste oli 6,5, samal ajal 76 tarvitanud sõituautode surveaste oli kuni 7,2 ja sõitsid kõik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
No eks ikka silindrite läbimõõt ja töötingimused olid ka määravad. 1978. aasta "Garaažimehhaaniku Käsiraamatus" (Spravotšnik mehanika garaža") antakse kõigi Uralide põhikütuseks AI-93, kuid lubatakse seda asendada A-76. Välja arvatud sadulveokil Ural-375 S, millel asendamine polnud lubatud. Eks just põhjusel, et poolhaagist vedava masina mootor töötab raskemates tingimustes kui haagiseta autol. Nagu ka tihti teedeta maastikul sõitval sõjaväeautol.
Karteri tuulutus oli neil siiski viidud sisselaske kolle jalga, karpa alla. Kõrgepinge juhtmed, jagaja ja küünlad olid erilised. Õhku võttis kõrvalistuja juurest kapoti nurgast snookerist mis meenutas seent. Ventikas oli ikka tavaline, laia rihmaga, mis vedas ka kompressorit ringi. Praegu ei mäleta kuidas see kompressori õhuvõtt oli lahendatud. Sildadel ja käigukastil oli eraldi õhutus. Rehvi rõhkusi sai reguleerida. Lisaks olid kabiinis taga nurkades automaadi kohad ja ka osadel oli ümmargune luuk kõrvalistuja kohapeal. Norm oli poolhaakel liiter ja kilomeeter. Mootori kohta oli enamus asju juba välja toodud.
NB! meenus ka, et kompressoril oli eraldi kõrvalt viidud õhuvõtu "seende". esi ja tagatuledel olid veel eraldi pimenduskatted ja pimendus olukorras ei tohtinud üldse suunda näidata. Üks õnnetu ja uimane konn oli selle bensiinimootoriga versioon. Diisel oli valadavalt Kamaz-i mootoriga, mille esiots oli veidi teistsugune nagau ka ZIL 133-l. Kast oli ka nn Kamazi lühike, ilma poolkäikudeta, Vahekast oli bentsukaga sama kuid diffrid olid kiiremad diislil. Tehti ka Urale MAZ-V8 mootoriga. JAMZ-238 ja Kraz-i käigukastiga. Mingeid blokeerijaid sildades polnud ja talvel libedaga oli temaga teepeal ikka päris libe sõita. Lumistel põldupidi aga ronis päris hästi. Kandevõime oli bentsukal mälujärgi 6500kg ja dislal 8000 kg (osadel).
NB! meenus ka, et kompressoril oli eraldi kõrvalt viidud õhuvõtu "seende". esi ja tagatuledel olid veel eraldi pimenduskatted ja pimendus olukorras ei tohtinud üldse suunda näidata. Üks õnnetu ja uimane konn oli selle bensiinimootoriga versioon. Diisel oli valadavalt Kamaz-i mootoriga, mille esiots oli veidi teistsugune nagau ka ZIL 133-l. Kast oli ka nn Kamazi lühike, ilma poolkäikudeta, Vahekast oli bentsukaga sama kuid diffrid olid kiiremad diislil. Tehti ka Urale MAZ-V8 mootoriga. JAMZ-238 ja Kraz-i käigukastiga. Mingeid blokeerijaid sildades polnud ja talvel libedaga oli temaga teepeal ikka päris libe sõita. Lumistel põldupidi aga ronis päris hästi. Kandevõime oli bentsukal mälujärgi 6500kg ja dislal 8000 kg (osadel).
Muideks lahe foorum on see
Oma vene sõjaväest mäletan seda, et see Ural ei olnud eriline maastikuauto. Meie õppustel oli tavaline, et esimesena jäi seisma Ural, siis Gaz66 ja kõige vapram ronija maastiku tingimustes oli Zahhar, Zil 157. Eriti veel talvel, kõva kattega teedel käidi ikka Uraliga ja Gaz 66 liiklemas, kuna need liikusid ikka kiiremini. Urali bensunorm oli õppustel 100 liitrit 100 km läbimiseks ja kallist bensiini AI 93, kusjuures, ega müügiks palju alles ei jäänud, juhtus sedagi, et ei jätkunud sõidukski.
Viskosiduriga oli diisel-Urali ventilaator. Seda sai ümber lülitada automaatseks (nii, et mida külmem mootor (õli), seda aeglasemalt pöörleb), selliseks et pöörleb kogu aeg ja nii, et ei pöörle üldse. Kui oli vaja ventilaatorilabadeni vette minna, lülitati see mittepöörlevaks. Bensiini-Uralil lasti minu mäletamist mööda ventikarihm lõdvaks.
Uutel oli karterituulutus sisselaskesse viidud, aga vanadel oli lihtsalt toru õue nagu vanadel autodel ikka. Selle toru otsas oli kraan, mis vette minnes kinni keerati.
1,5 m sügavuses vees võis kirja järgi sõita ehk umbes esimese poritiiva ülemise servani (või juhiistmel peaaegu põlvini-munadeni)
Uutel oli karterituulutus sisselaskesse viidud, aga vanadel oli lihtsalt toru õue nagu vanadel autodel ikka. Selle toru otsas oli kraan, mis vette minnes kinni keerati.
1,5 m sügavuses vees võis kirja järgi sõita ehk umbes esimese poritiiva ülemise servani (või juhiistmel peaaegu põlvini-munadeni)
TUVASTADA sõiduk
Huvitav mis otstarbeks seda sõidkit kasutatud on, vedeleb juba aastaid lennujaama taga, rüüstatud pole ja seisukord visuaalselt paistab täiesti okei.
Uploaded with ImageShack.us
Uploaded with ImageShack.us
zil 131
Ilmselt ikka releika, sest vähemalt minu sidemasinal küll ei olnud kongil kõrvalust, oli vaid tagauks. Selle koha peal kuhu avaneks kõrvaluks oli radisti töölaud.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2039
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Rohkem nagu staabimasin K-131 kongiga. Зил 131 К-131 мш-1.131
Viimati muutis Würger 190G, 26 Mai, 2011 6:54, muudetud 1 kord kokku.
Muidu üsna standartne kong, eesotsas kütteseade, paistab üks antenni alus. Võib luuluda mõnele sidemasinale või MTO-le. Samas on huvitavad redelipulgad kongi esiosal ning miskit ka katusel, mis annab pigem aimu, et tegu ei ole siiski tavalise MTO-ga. Uks külel näitab, et pole ka tüüpiline sidemasin, sest neil on uksed tavaliselt vaid tagaküljel. Samas pole see mingi reegel, näireks R-142-l on uks küljel, nagu pildilgi. Kui tegu on sidemasinaga, siis ilmselt on talt teleskoopantenn pihta pandud, igal juhul ei paista seda kusagil. Staabimasinatel olid minu meelest katusel relsid (käsipuud), sellel autol neid ei ole. Nii et ühe küljepildi järgi on raske tuvastada.
Selline masin siis ehk
http://aviaros.narod.ru/par-10.htm
http://aviaros.narod.ru/par-10.htm
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
-
- Uudistaja
- Postitusi: 11
- Liitunud: 01 Dets, 2007 19:56
- Asukoht: tallinn, vahel holland
- Kontakt:
tuvastada!!
palun öelge mis krt asi see on?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 0 külalist