www.militaar.net

Sai siin paari tuttavaga arutatud ja tekkis huvitav küsimus: mis nõuded olid Nõukogude Armeesse astuvatele naistele? Haridus? Vanus? Parteilisisus? jne jne. Ehk on siin targemaid, kes asjade kohta oskavad pajatada.

Olenes ametikohast ma arvan.
Meil väeosas oli neli-viis naissõjaväelast, st naissoost isikut kes igapäevaselt kandis vormi.
Kõik nad kuulusid "santšasti" ehk siis polgu laatsareti juurde ja kõik nad olid hariduselt meedikud.
Arstitädi kandis majori paguneid, medõed olid seersandid.
Auaste sõltus nagu ma aru sain väljateenitud aastatest.
Seda siis muidugi eraldi arvestuses reakooseisu ja ohvitseride puhul.
Toiduainete laos oli veel üks praporšiku tädike, selline suur - nagu toidukraami ligi olijatel kombeks
Ühtki "riviteenistuse" naisterahvast ma ei ole kohanud

Aga kuidas "tädikestel" sõjaväkke astumise protsess võis käia? Et kui ta tundis, et tahab olla mutrike suurest NA'st, siis kuidas võis olla oma unistusi teoks teha? Nõuded jne? Kas mingid "tädikesed" töötasid ka sõjakomissariaatides?

meil oli sekretsitsa sekrenoi tsastis , kõrvalolevas artpolgu santsastis oli naisi ca 15 tk, mingid prapporid ka naised riidekaptjorkades

aga jah sellist a la patareikomandöri pole näinud

tädikesi oli ka sõjakomissariaatides aga ma arvan et seal olid nad eraisikuna

aga kui teada tahad siis kõik meditsiiniga kokkupuutuvad naisterahvad olid sõjaväelise astme omanikud , vist isegi sõjaväepilet oli väljastatud

Tänud info eest!

Aga kuidas käis naiste teekond vormikandjaks. Et kui mõnele "tädile" tuli mõte, et tahaks astuda ka Nõukogude Armeesse, kuidas siis pidi toimetama?

ma arvan et eks ta käks sõjakomissariaati ja pakkus end tööle võtta , prapporite jaks olid kursused (koolid) , reanaiseks said vist niisamagi

kalleb kirjutas:ma arvan et eks ta käks sõjakomissariaati ja pakkus end tööle võtta , prapporite jaks olid kursused (koolid) , reanaiseks said vist niisamagi

Arvad, et mingeid nõudeid, taustapäringuid jne polnudki?

Wiking kirjutas:Aga kuidas "tädikestel" sõjaväkke astumise protsess võis käia? Et kui ta tundis, et tahab olla mutrike suurest NA'st, siis kuidas võis olla oma unistusi teoks teha? Nõuded jne? Kas mingid "tädikesed" töötasid ka sõjakomissariaatides?

Noh kõik meedikud said vene ajal sõjaväelasteks enam vähem samal hetkel kui meditsiinikooli õppima asusid.
Unistuseks oletan - võis olla rohkem see, et sõjaväepension välja teenida.
NL ajal tähendas see ju vist, et 45-selt võid juba jõude elada

Kindlasti olid erinõuded ja range taustauuring, erinevalt meestest, kes lihtsalt püüti mägedest ja metsadest võrkude ja püünisaukudega kinni ja püüti riietada mundritesse.
Nimetada võiks naiste puhul näiteks trikoo- ja talendivooru. Taustakontrollis olid peamised punktid suguhaiguste puudumine ja suguvõsas pidi eelnevalt olema olnud amatsoone või valküüre. I vsjo, rohkem polnudki vaja, pääsesidki järgmisse vooru ehk nõukogude armeesse.

Aga tõsisemalt rääkides - ei maksa ülemüstifitseerida ei naisi ega ka nõukogude armeed.
Isegi KGB kooli värbamisel polnud korralikku taustauuringut ega nõudeid, rohkem pealiskaudne sõel (vähemalt esmane), tähtis oli , et saaks mehed kätte ja linnukese kirja.

Wiking kirjutas:Tänud info eest!

Aga kuidas käis naiste teekond vormikandjaks. Et kui mõnele "tädile" tuli mõte, et tahaks astuda ka Nõukogude Armeesse, kuidas siis pidi toimetama?

Eks läbi sõjakomissariaadi ikka.

Lisaks veel, et nii mõneski venemaa kolkas oli töö väeosa kantseleis üks vähestest puhastest-tubastest töökohtadest.
Pluss tasuta toit vormiriietus, tulevane pension ja muidugi "Voentorgi" kauplus mis asus väosa territooriumil ja oli tihti muinasjutumaa võrreldes külapoega.
Rääkimata juba sõjaväevormi kultuslikust tähendusest venelaste juures

Kas parteilisus oli tähtis?

Wiking kirjutas:Kas parteilisus oli tähtis?

Alla roodukomandöri ametikoha või majori aukraadi - üldiselt mitte
Inimene kellel polnud parteipiletit taskus ei saanud lihtsalt karjääri teha.
Alluvaid, uut kuppu pagunile jms.
Aga naised ei tahtnud neid ju nagunii

Kaugemates väiksemates "punktides" oli lisaks eelnevale veel ka paljude ohvitseride naised mingis ametis. Kuna näiteks mingisugune tehase moodi asi oli väeosa territooriumil siis ka seal olid ülemusteks ohvede naised. Minuteada näiteks Eestis Hiiumaa Kalana tipus oli alumiiniumlusikate valmistamise töökoda. Seal olevat töö olnud naised, sest neile lihtsalt oli vaja leida mingi tegevus, et nad "lollusi tegema ei hakkaks".

Mujalt on näiteid veel, pagunitega juuksurit olen kohanud, sides, meditsiinis, kokkadena, jne isegi lauljatel olid pagunid ja medalidki rinnas. Paljud olid sõjaväes just selle pärast, et siis nad olid vannutatud riigisaladuste pärast. Isegi kokkadel oli saladusi mida isegi ohved ei teadnud ja jõid kiselli samas kui sõdurid sellest hoidusid, teades kuidas sellesse pandud pulber sugukihule mõjub. Oleks tegelikult ka reaalselt tahtnud nende leitnandinolkide naiste nägusid näha kui peale pühapäevast kisellikest mehel mitu päeva ei tõusnud.

leitnandid ei joonud seda kompot-i kunagi, naisuke tõi kompsuga headparemat dezurkasse ja nii siis isu kroonu kompoti vastu polnudki, siinsamas võib ka lugeda et teinekord võis ka soolast -motsha- kompotikest õige toote asemel juua saada kui mõni vihamees kruusi põit kergendas