1. leht 3-st
					
				Naised Nõukogude Armees
				Postitatud: 22 Mai, 2011 16:14
				Postitas Wiking
				Sai siin paari tuttavaga arutatud ja tekkis huvitav küsimus: mis nõuded olid Nõukogude Armeesse astuvatele naistele? Haridus? Vanus? Parteilisisus? jne jne. Ehk on siin targemaid, kes asjade kohta oskavad pajatada.
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 20:10
				Postitas Karuke
				Olenes ametikohast ma arvan.
Meil väeosas oli neli-viis naissõjaväelast, st naissoost isikut kes igapäevaselt kandis vormi.
Kõik nad kuulusid "santšasti" ehk siis polgu laatsareti juurde ja kõik nad olid hariduselt meedikud.
Arstitädi kandis majori paguneid, medõed olid seersandid.
Auaste sõltus nagu ma aru sain väljateenitud aastatest.
Seda siis muidugi eraldi arvestuses reakooseisu ja ohvitseride puhul.
Toiduainete laos oli veel üks praporšiku tädike, selline suur - nagu toidukraami ligi olijatel kombeks 
 
 
Ühtki "riviteenistuse" naisterahvast ma ei ole kohanud
 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 20:49
				Postitas Wiking
				Aga kuidas "tädikestel" sõjaväkke astumise protsess võis käia? Et kui ta tundis, et tahab olla mutrike suurest NA'st, siis kuidas võis olla oma unistusi teoks teha? Nõuded jne? Kas mingid "tädikesed" töötasid ka sõjakomissariaatides?
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 20:59
				Postitas kalleb
				meil oli sekretsitsa sekrenoi tsastis , kõrvalolevas artpolgu santsastis oli naisi ca 15  tk, mingid prapporid ka naised  riidekaptjorkades
aga jah sellist a la  patareikomandöri pole näinud
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 21:02
				Postitas kalleb
				tädikesi oli ka sõjakomissariaatides aga ma arvan et seal  olid nad eraisikuna
aga kui teada tahad siis kõik meditsiiniga kokkupuutuvad  naisterahvad olid sõjaväelise astme omanikud , vist isegi  sõjaväepilet oli väljastatud
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 21:41
				Postitas Wiking
				Tänud info eest!
Aga kuidas käis naiste teekond vormikandjaks. Et kui mõnele "tädile" tuli mõte, et tahaks astuda ka Nõukogude Armeesse, kuidas siis pidi toimetama?
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 21:49
				Postitas kalleb
				ma arvan et eks ta käks sõjakomissariaati ja pakkus end  tööle võtta , prapporite jaks olid kursused (koolid) , reanaiseks said vist niisamagi
			 
			
					
				
				Postitatud: 22 Mai, 2011 22:19
				Postitas Wiking
				kalleb kirjutas:ma arvan et eks ta käks sõjakomissariaati ja pakkus end  tööle võtta , prapporite jaks olid kursused (koolid) , reanaiseks said vist niisamagi
Arvad, et mingeid nõudeid, taustapäringuid jne polnudki?
 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 8:15
				Postitas Karuke
				Wiking kirjutas:Aga kuidas "tädikestel" sõjaväkke astumise protsess võis käia? Et kui ta tundis, et tahab olla mutrike suurest NA'st, siis kuidas võis olla oma unistusi teoks teha? Nõuded jne? Kas mingid "tädikesed" töötasid ka sõjakomissariaatides?
Noh kõik meedikud said vene ajal sõjaväelasteks enam vähem samal hetkel kui meditsiinikooli õppima asusid. 
Unistuseks oletan - võis olla rohkem see, et sõjaväepension välja teenida.
NL ajal tähendas see ju vist, et 45-selt võid juba jõude elada
 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 8:18
				Postitas ppp
				Kindlasti olid erinõuded ja range taustauuring, erinevalt meestest, kes lihtsalt püüti mägedest ja metsadest võrkude ja püünisaukudega kinni ja püüti riietada mundritesse.
Nimetada võiks naiste puhul näiteks trikoo- ja talendivooru. Taustakontrollis olid peamised punktid suguhaiguste puudumine ja suguvõsas pidi eelnevalt olema olnud amatsoone või valküüre. I vsjo, rohkem polnudki vaja, pääsesidki järgmisse vooru ehk nõukogude armeesse.
Aga tõsisemalt rääkides - ei maksa ülemüstifitseerida ei naisi ega ka nõukogude armeed.
Isegi KGB kooli värbamisel polnud korralikku taustauuringut ega nõudeid, rohkem pealiskaudne sõel (vähemalt esmane), tähtis oli , et saaks mehed kätte ja linnukese kirja.
			 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 9:25
				Postitas Karuke
				Wiking kirjutas:Tänud info eest!
Aga kuidas käis naiste teekond vormikandjaks. Et kui mõnele "tädile" tuli mõte, et tahaks astuda ka Nõukogude Armeesse, kuidas siis pidi toimetama?
Eks läbi sõjakomissariaadi ikka.
Lisaks veel, et nii mõneski venemaa kolkas oli töö väeosa kantseleis üks vähestest puhastest-tubastest töökohtadest.
Pluss tasuta toit vormiriietus, tulevane pension ja muidugi "Voentorgi" kauplus mis asus väosa territooriumil ja oli tihti muinasjutumaa võrreldes külapoega.
Rääkimata juba sõjaväevormi kultuslikust tähendusest venelaste juures
 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 14:46
				Postitas Wiking
				Kas parteilisus oli tähtis?
			 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 15:10
				Postitas Karuke
				Wiking kirjutas:Kas parteilisus oli tähtis?
Alla roodukomandöri ametikoha või majori aukraadi - üldiselt mitte 

Inimene kellel polnud parteipiletit taskus ei saanud lihtsalt karjääri teha.
Alluvaid, uut kuppu pagunile jms.
Aga naised ei tahtnud neid ju nagunii 

 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 17:15
				Postitas Wrangel
				Kaugemates väiksemates "punktides" oli lisaks eelnevale veel ka paljude ohvitseride naised mingis ametis. Kuna näiteks mingisugune tehase moodi asi oli väeosa territooriumil siis ka seal olid ülemusteks ohvede naised. Minuteada näiteks Eestis Hiiumaa Kalana tipus oli alumiiniumlusikate valmistamise töökoda. Seal olevat töö olnud naised, sest neile lihtsalt oli vaja leida mingi tegevus, et nad "lollusi tegema ei hakkaks". 
Mujalt on näiteid veel, pagunitega juuksurit olen kohanud, sides, meditsiinis, kokkadena, jne isegi lauljatel olid pagunid ja medalidki rinnas. Paljud olid sõjaväes just selle pärast, et siis nad olid vannutatud riigisaladuste pärast. Isegi kokkadel oli saladusi mida isegi ohved ei teadnud ja jõid kiselli samas kui sõdurid sellest hoidusid, teades kuidas sellesse pandud pulber sugukihule mõjub. Oleks tegelikult ka reaalselt tahtnud nende leitnandinolkide naiste nägusid näha kui peale pühapäevast kisellikest mehel mitu päeva ei tõusnud. 

 
			
					
				
				Postitatud: 23 Mai, 2011 20:33
				Postitas kalleb
				leitnandid ei  joonud seda kompot-i  kunagi, naisuke tõi kompsuga headparemat dezurkasse ja nii siis isu kroonu kompoti vastu polnudki, siinsamas võib ka lugeda  et teinekord võis ka soolast -motsha- kompotikest õige toote asemel juua saada kui mõni vihamees kruusi põit kergendas