Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamine

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39984
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

8-9 tagasi oli tagalapatis rohkesti neid 30 aasta taguseid humanitaarabi rootslasi (osadel veel rool valel pool) ja Kevadtormil oli patis asendamatu tööriist üks väsind Zil-131 töökoja kong, mis neid rootslasi siis metsast/põllult välja vedamas käis, kui need järjekordselt sildadeni sees istusid.

Ma ei tea, mis ergonoomikat sa räägid, sama ajastu auto on nt Unimog 416, millele pikem kui 180 cm mees koos rakmetega ei mahugi kabiini istuma ja mille kastis on peale pooletunnist sõitu Aegviidus tagumine ots mõnda aega istumiskõlbmatu. Nendel autodel, mille kastis on mul sõita tulnud, on kõige mugavam istuda olnud Ural 4320, mis Aegviidus kiikus nagu laev.

Teine asi, mis sa räägid "lisavarustusest" - sõjaväe masinatest on Venemaal alati olemas ka tsiviilversioon, millel pole rehvide rõhu muutmise võimalust ja muid vidinaid, sõjaväele mõeldud mudelitel on alati rehvirõhu muutmise süsteem kabiinist, ekraniseeritud (EMP varje) elektri- ja süütesüsteem, vints ja teatud mudelitel ka teistsugused (rattareduktoritega sillad) - nt UAZ.
Tol ajal, kui nsvl insenerid mõtlesid välja kõigile teatud tuntud zil 157, mõtlesid rootsi insenerid välja scania tgb30/40. Väike erinevus masinatel tootmisaeg 1958-1994 1975 - 1981
Mida sa võrdled? Zil-157 oli vene edasiarendus Zis/Zil-151-st, 157-t hakati tootma 1957, 151-te 1947 (!!) ja 151 põhines Studebacker US6-l, mis konstrueeriti 1940ndate alguses!

Scaniat hakati tootma 1975, 2 aastat hiljem läks juba tootmisse Ural 4320, mis oli muudetava rehvisurvega, vintsiga, kõiksugu võimenditega ja vägagi maastikupädev.

Seega kokkuvõtvalt: mingi vene 40ndate tehnikale viitamine ei anna küll adekvaatset ülevaadet vene sõjaväe veoautode tasemest. Mõistagi pole nad mersu tasemel, aga siiski kasutatavad. Uuematel on vintsid ja kellad kõik olemas ning kasutusomadused üsna rahuldavad (maastikuomadused on väga head). Bensiini kasutasid 50ndate-60ndatel ka rootslased-sakslased (UM 404 ja need 6rattalised (Volvo Tgb 20) on samuti januste bensiinimootoritega, tegeliku kütusekuluga üle 30 liitri 100 km kohta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Mehed, paneme selle teema lukku, muidu mul jookseb juba kuul kokku. Kas ja kustkohast tsivilist hirmsas hädas need masinad välj völutakse ma ei tea. Mis siin tendist rääkida, kövemad vennad saavad tsiviilist masinaid millel juba Kahur peal :mrgreen:
Ee liigume edasi.
Kasutaja avatar
Karl Marx
Liige
Postitusi: 172
Liitunud: 17 Apr, 2004 18:20
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Karl Marx »

Ei pane teemat lukku, sest elu läheb edasi...

Tsiviil-maasturil on vaja taktikaliseks maasturiks muutmisel tagada:

A) tehniliselt:
1. välimus ei eristuks üldlisest maasturite massist - VA silmad kõrval ja ülal ei saaks aru, kes sõidavad. Igatsugu tagavara-rattad katusel, über-tõste, kulla turell jms ... kui vaja, saaks kiirelt juurde panna, muidu välistatud;
2. pigem tume värv, vähe kroomi ja läikivaid pindu (aknaid) võimalik kiirelt katta või likvideerida;
3. kandevõimet parendada - masin peab suutma kanda ja vedada rasketes oludes ka piirmääral olevat kg-e. Vedrud, rehvid ja mootori jõumoment on oluline.
4. varuratas alati küljes + lisavaruratta kaasas tassimise võimalus (kui ei saa mõnes turvamajas hoida). Kriisi ajal kipub metalli (prahti) rohkesti ja kiiresti ringi liikuma.
5. 3-4 lisakanistri kandmise võimalus;
6. salongil võiks lisasoojendus sees olla. Soojendada mehi ilma, et mootor töötaks;
7. salongituled saab välja lülitada;
8. pidurituled saab välja lülitada;
9. korralik põhjakaitse
10. Sõlg-konksu võimalus
11. tross või veniv köis
12. kirves ja (kokkukäiv) labidas
13. suurem tulekustuti
14. koormavõrk
15. taga soovitavalt tume klaas
16. võimalus esimese ja tagumise istmetevahel liikuda, ilma et peaks autost välja tulema. Vajalik lahend vaatluspostide, sidepunktide ja magamispauside korral;
17. vints, mis ei torka koheselt silma;
18. ... kes täiendab?


B) taktikaliselt:
1. sidevahendite paigaldamise ja akude laadimise võimalus lisada. Korralike auto-antennide paigaldamise võimalus. Nende elektrisüsteem teha eraldi auto vooluvõrgust.
2. ballistiline (killu)kaitse masina kriitilistele osadele (et oleks valmis liikuma veel paarkümmend km-t) + võimalusel ustele ja istmetele plaatide kinnitamise võimalus. Viimane on hea, kuid tõstab masina massi. Kasutada ainult missiooni eesmärgist tulenevalt
3. maskeerimivõrk. Nii suvine, kui talvine;
4. Ca nelja mehe taktikalise varustuse + lisalaskemoona + kolme-nelja päeva toidu ja vee kandmise võimalus.
5. arvestada ca lisa 100 kg kandmise vajadusega (missist tulenevalt, nt TT miinid) nii massi kui ruumi osas.
6. ... kes täiendab?


Kokkuvõtvalt: min 4-ukseline (äärmisel juhul 2-ukseline, pika kastiga pick-up) masina kandevõime peab olema ca 1000 kg, mootor (alates?) 3,5 ja soovitavalt (vabalthingav?) diisel;
Viimati muutis Karl Marx, 05 Veebr, 2014 18:03, muudetud 1 kord kokku.
Kjen1
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 28 Dets, 2005 14:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Kjen1 »

Karl Marx kirjutas:Ei pane teemat lukku, sest elu läheb edasi...
Tsiviil-maasturil on vaja taktikaliseks maasturiks muutmisel tagada:
Aga kes see tagab?
Kui Kaitsevägi, siis oleks vaja terve väeosa jagu pädevaid autoelektrike, kes moodsa auto elektriskeemi soovitud täiendused suudaks teha. Isegi haagisepistiku lisamine eeldab mõne margi puhul tehase esinduse pädevuse väärilist meest.
+ veel teine väeosatäis neid soomusepaigaldajad, kes nii umbes kümnekonna eritüübilise sõiduki uste järgi lehtmetalli lõikavad.

Või võtta kõik maasturiomanikud arvele nagu keskaegsed rüütlid, kes kohustuvad need asjad ise hankima ja korras hoidma. Ma kujutan ette, et 4x4.ee's sadakond kõri röögataks rõõmust, kui saavad volituse Maanteeameti tehnoosakonna nõuded riigikaitse huvides peesse saata. Ülejäänud 10 tuhat nutavad ja kaaluvad sõidukitüübi väljavahetust. Aga need süva-maasturihuvilised eelistavad just lühemaid autosid.

Peidetud vints ei ole sihtotstarbelisel kasutamisel üldse hea.

Tonnise kandevõime maastureid on vähe, LR spartalikumad versioonid, mõned pickupid ja ilmselt ka osa ameerikamaa autosid.
Kasutaja avatar
Karl Marx
Liige
Postitusi: 172
Liitunud: 17 Apr, 2004 18:20
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Karl Marx »

Teema on - kuidas (ise) muuta tsiviilmaasturit taktikaliseks maasturiks. Seega - selle alateema sõnum on, kuidas saaks ise (või KL abiga?) tekitada parem, taktikaline võimekus.

Küsimused ongi - kas, mida ja kuidas teha. Proovimegi siis vastuseid anda. Elu käib ka väljaspool VÕK-id
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas allatah »

Täitsa põnev teema. Ise liigun palju metsas ja kasutan selleks mitte maasturit vaid harju keskmist universaali. Või noh, kui nüüd aus olla, siis 16 aastat vana Ford Escort päris harju keskmise alla vist enam ei klassifitseeru. :?

Elu on õpetanud, et selliste tavasõidukitega saab kah kuidagimoodi hakkama, kui paremaid lahendusi parasjagu võtta ei ole. Peaasi, et päris Ferrariga maastikule ei roni. Rühma paari sõiduautoga ei liiguta, aga jalaväe rühma moonatagavara võib küll paari masinaga vedada.

Mida saaks rahuajal teha või autosse varuda, et vajadusel mõningaid probleeme ennetada:
1. purk matti spreyvärvi-sellega saab kõik läikiva kinni katta.
2. köis-väike masin jääb kergesti kinni, aga tuleb tihtilugu ka kergesti välja, kui on võimalik köiega tõmmata
3. kui on suvi ning talverehvid on velgedel läheduses olemas, siis võiks ehk vedavale teljele kähku talvekad alla keerata
4. mõni tühi kanister võiks ikka autos vedeleda, saab vajadusel 5 või 10 liitrit kütust juurde tankida. Sõiduauto puhul võib see anda ca. 100km lisa sõiduulatust, mis pole Eesti oludes mitte vähe.
5. kui on, siis võiks ilmselt mootorsae kaasa võtta
6. auto vooluvõrgust jõudu saav veekeeduspiraal on kah päris hea vidin :D

Aga võimalik, et seda kõike on juba varem mainitud.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1474
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Madis22 »

Varem on ka mainitud, et need võimalikud rekvireeritavad maasturid ei ole mõeldud mitte üleüldiseks jalaväe vedamiseks, vaid spetsialiseerunud jalaväe üksuste (mitte segi ajada mingite erivägede, sisside jms.) vedamiseks. Näiteks tavalise jalaväepataljoni luure, tankitõrje, tulejuhid mitte ainult et võiks, vaid tavapärase tänapäevase jalaväetaktika ning varustustabelite järgi sõidavadki maasturitega. Tavaline jalaväe rühm sõidab ning peaks ka edaspidi liikuma masinatega, mis mahutavad terve jao koos selle varustusega. See teema ei ole mõeldud nende liigutamiseks mõeldud masinatele. See teema ei ole mõeldud masinatele millega liiguks sissid esinedes tavaliste tsiviilidena vaenlase otsese vaatluse all. See teema on mõeldud Eesti kaitsejõudude konventsionaalsete pataljonide spetsialiseerunud rühmade sõduritele tarvilikele masinatele. Masinatele mis veavad väikesi 3-4 mehelisi meeskondi koos nende seljakottide, raadiosaatjate ja meeskonnarelvadega taktikalises olukorras, kus vastane võib liikuvaid sõidukeid tulistada. Olukorras, kus vastane tõlgendab nähtavat sõidukit sõdurite sõiduvahendina sõltumata värvist ja välimusest.

Selliste masinate tsiviilist rekvireerimisel esimesed probleemid mis kohe karjuvalt häirima hakkavad ja millega samas suhteliselt lihtsalt tegeleda saaks on: 1) läikivad osad, erksad värvid - need tuleks kas mati värviga üle värvida, või üldse eemaldada. 2) asfaldirehvid, mis tuleks vähimagi võimaluse korral vahetada maastikusuutlike rehvide vastu 3) igasugused tuled ja lambid, mis tsiviilsõidukeil süttivad juhi tahtest hoolimata - üle värvida, pirnid/kaitsmed eemaldada? 4) klaasipinnad mida peab igal peatumisel maskeerima - luurajad saavad aastaringselt sõidetud ilma klaasideta lahtistes maasturites, juu sel mingi taktikaline eelis on - eemaldaks kõik aknad? 5) uksed - meeskondadele, kes peavad sageli masinast sisse välja liikuma jäävad nad rohkem jalgu, kui neist abi on, metsavahel arvesta sellega, et neid avada saaks - võtaks eest ja asendaks näiteks ülestõstetava tõkkepuuga? Nagu siin mõned aastad tagasi mainitud sai, põõsas, mis paarist sentimeetrist sügavamalt läbi ei paista, on metsas kahtlane - uste ja klaaside eemaldamisega hõredaks tehtud maasturit on lihtsam maskeerida. Tõenäoliselt tekib probleeme masina mahtuvusega. Sõjaväetarbeks toodetud masinad on reeglina katuseta, neisse saab varustust paigutada katusega arvestamata. Tsiviilmasina mahutuvuse suurendamiseks tuleks ehk eemaldada tagumise istme seljatugi. Võibolla ehk iste tervikuna ja leiutada hoopis võimalus tagumistel meestel istuda seljad vastamisi näoga uksest välja vaatamas.

Lisavarustusest, mis sellisele maasturile vaja läheks: 1) varuratas maastikurehviga - kui üksuses kasutatakse samu masinaid sama veljemõõduga, siis piisab ühest varurattast. Vajadusel saab jao või rühmasiseselt ka teise ning kolmandagi ratta võtta, ilma et igal autol neid virnas varuks peaks olema. 2) vints - mehhaanilised vintsid, mis maasturi mudast/kraavist välja jaksaks tõmmata on täna tööriistapoodides enamvähem letikaup 3) maskeerimisvõrgud - karvasem masin sulandub paremini põõsastesse 4) inverter 12V-220V akulaadijate ja hädapärast kasvõi kiirkeedukannu toiteks - peaks ka olema autokaupluste letikaup 5) Tungraud, täkujuhtmed, veoköis, labidas, kang, kirves, saag - sõiduvõimetu masina evakuatsiooni ja väiksemõõduliste pioneeritööde (tee vabastamine, läbitavuse suurendamine) tagamiseks. 6) Lumeketid - parandavad märgatavalt läbivust (võimaldavad masinal liikuda kuni kõhuli kinni jääb).

Kõigest siinloetletust kõige keerulisem teema ongi vist rehvid. Rekvireerida pataljonile suurusjärk 30 masinat on tõenäoliselt lihtsam, kui leida rehvikauplus, kus maastikurehve niipalju, et kõigile masinaile jaguks. Nende vahetamine võtab ka pisut aega.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
okaloka
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 13 Okt, 2006 14:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas okaloka »

Mõnusalt leegitseb see teema juba. Ma lisan omalt poolt et polegi väga leegitseda vaja - kui ikka sht ventikat tabab, siis lööb inimeste leidlikkus ja ka abivalmidus ikka välja. Ja sõidetakse millega vaja ja mis käepärast on. Modimiseks aega ei ole, sõidetakse sinna kus vaja või sinnamaani kus masin veab/küte lõpeb ja vaadatakse siis edasi. Nähtud asi meil see tsiviiltehnika kasutamine - iga KL õppus on pooleldi tsiviilmasinatest koosnev kolonn mis liigub õppuse alale ehk lahingusse. Ehitustehnika läheb ka kõik käiku ilma igasuguse pikema jututa. Aprillis proovitud ja tehtud - eesti inimene annab hea meelega ASJA ära, et elu ja elukorraldus jääks alles, väärtused säiliks. Tulid mehed ja naised ise, oma masinatega sai tehtud nii vajalikud logistikaveod kui moodustatud käepärased tõkked ja muu säärane.

Nii et seni kuni me oma tahet ja leidlikkust ei kaota, ei ole nii hullu miskit.

Kokkuvõttes: ette valmistamine seega minu hinnangul on see, et keeratakse tuled maha või võetakse pirnid välja kui sõiduk on selline et tulesid maha ei saa. Muud midagi - pole neid rehve ja pole neid võtmeid ja aega ammugi mitte et tuunida. Enamus kohti ligipääsetavad meil ka vana hea 01 zhiksiga mööda kruusa/pinnaseteid. Ja sealt edasi läheb siis see aparaat mis suudab, vajadusel kand ja varvas.

Eesti kontekstis ei näe ma erilist mõtet mingil Mad Max stiilis supermodimisel - kui on võrdsed osapooled siis on mõte sees. Liibüas piiras NATO kotkas teisel osapoolel soomustehnika kasutamise (ja lasi ära ka "vabadusvõitlejate" poolt rekvireeritud soomusmasinad), see tingis mõlemal poolel sarnase "tsiviilmasinast tankide" ehitamise ja originaalis sõjapidamise eesmärgiks mõeldud tehnika hülgamise. Lisaks kõvasti avatud maastikku ja teised distantsid.

Meeleldi või mitte kasutusse andmise kohta - mis sa selle toreda masinaga ikka teed ESSRis edasi? Rõõmu tast enam ei ole. Kas ta sulle üldse alles jääbki? Kas sina üldse jääd alles? Nahahoidmine ja ahnus ei vii kriisi ajal kuhugi ei üksikisikut ega teisi, sh neid kes tema eest seisavad. Kriisid ja sõjad on nagu haigused. Kui su peret tabab haigus, siis sa ei mõtle selle peale kuidas oma nahka säästa, vaid panustad ja aitad kuidas saad. Ühiskond tervikuna on lihtsalt suurem pere. Kui pere hoiab kokku, on ta tugev. Aitad - tasutakse. Kui sa elad aga selle mõttega, et sa ei kuulu sellesse perre, ühiskonda, siis ei ole sinuga midagi peale hakata. Nagu öeldakse tõmba udu, äraandja. Perekonnas jääd muidugi harilikult testamendist välja :wink:

Õnneks ei ole elu teispool raudset eesriiet veel kõigil meelest läinud. Rääkimata sellest, et teispool piiri olev riik ei ole eriti lahke isegi oma kodanike suhtes. Kui nüüd see riik ikkagi väga soovib ühel või teisel põhjusel siia laiendada oma kultuuri, siis peame sellele kas alluma või vastu astuma. Ja omletti teha ei saa ilma et mõned munad katki tehakse - rekvireeriti vabadussõjas ja rekvireeritakse vajadusel ka tulevikus. Ja mitte ainult sõjaliste konfliktide puhul. Möödunud aastal vist blokeeris politsei põgeneva sõiduki tee mäo ristis liinibussiga. Ilma modimata ;) Oleks rohkem aega olnud oleks võinud ju muid lahendusi kasutada.

Nii see asi käibki - kui on vaja, siis tehakse.

Masinaeelistused sõltuvad kasutuseesmärgist väikestest asjadest ma võtaks ilmselt lollikindlad hiluxid enne kui x5, aga hädapärast käivad viimased ka :) Vähemalt saab tagumiku alt soojaks lasta.
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Kjen1
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 28 Dets, 2005 14:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Kjen1 »

Madis22 kirjutas: - asfaldirehvid, mis tuleks vähimagi võimaluse korral vahetada maastikusuutlike rehvide vastu
- varuratas maastikurehviga - kui üksuses kasutatakse samu masinaid sama veljemõõduga, siis piisab ühest varurattast. Vajadusel saab jao või rühmasiseselt ka teise ning kolmandagi ratta võtta, ilma et igal autol neid virnas varuks peaks olema.
-Rekvireerida pataljonile suurusjärk 30 masinat on tõenäoliselt lihtsam, kui leida rehvikauplus, kus maastikurehve niipalju, et kõigile masinaile jaguks. Nende vahetamine võtab ka pisut aega
See eeldab tegelikult, et keegi mõtleb varem välja, millist automarki millist mudelit mingi jagu kasutama hakkab. Näiteks ei saa LR Discovery 2 ratast alla panna LR Discovery 1'le. LR Defenderi või MB G ratas ei sobi vist üldse ühelegi muule margivälisele sõidukile.
Samuti võib uuemate-edevamate maasturite sama mudeli alt leida velgi mõõduga 15'' kuni 21''.
Ehk jälle peaks mingi salasilm õigele tehnikale silma peale heitma, et teaks kust ja mida kokku rekvireerida.
Madis22 kirjutas: - uksed & eemaldaks kõik aknad - arvesta sellega, et neid avada saaks - võtaks eest ja asendaks näiteks ülestõstetava tõkkepuuga?
Ka see eeldab mingisugust varasemat valikut autode seas. Mõni elektrist kubisev luksusmudel ei sõida näiteks kiiremini kui 50km/h, kui ukse andur näitab, et uks on lahti. Ma ei kujuta ette, mis ta siis teeb, kui uks üldse puudub. Paha tunne, kui tanki eest tarvis ära põgeneda.
Madis22 kirjutas: - vints - mehhaanilised vintsid, mis maasturi mudast/kraavist välja jaksaks tõmmata on täna tööriistapoodides enamvähem letikaup
Mehaanilised vintsid ei ole letikaup. Pigem defitsiit. Poes saab osta elektrilisi vintse. Nende paigaldus eeldab sageli tugeva metalliprofiili kinnitamist auto raami külge ja spetsiifilisi oskusi nii paigaldamisel kui ka kasutamisel. Ehk siis ka offroaderid tuleb eriarvele võtta.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1474
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Madis22 »

Madis22 kirjutas: - vints - mehhaanilised vintsid, mis maasturi mudast/kraavist välja jaksaks tõmmata on täna tööriistapoodides enamvähem letikaup
Mehaanilised vintsid ei ole letikaup. Pigem defitsiit. Poes saab osta elektrilisi vintse. Nende paigaldus eeldab sageli tugeva metalliprofiili kinnitamist auto raami külge ja spetsiifilisi oskusi nii paigaldamisel kui ka kasutamisel. Ehk siis ka offroaderid tuleb eriarvele võtta.
Sellised riistad ei vaja masina ümberehitamist. Ainult kohta kuhu konks kinnitada. On neid erineva trossipikkusega ja tõmbejõuga.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kjen1
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 28 Dets, 2005 14:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Kjen1 »

Madis22 kirjutas: Sellised riistad ei vaja masina ümberehitamist. Ainult kohta kuhu konks kinnitada. On neid erineva trossipikkusega ja tõmbejõuga.
Madis! Ma imetlen Su füüsilist jõudu, kui Sa sellise riistapuuga auto mudaaugust kännu tagant kätte saad. Sellega Saad auto siledalt pinnalt treilerile tõmmatatud, aga mitte metsas kasutada.
Trossi peaks olema vähemalt 20mm ja trossi läbimõõt 8mm.
Viimase abinõuna on rohkem kasu latt-tungrauast ja 3...4 tõstetropist.

Tegelikult piisab, kui 5...6 auto kohta on 1 päris vintsiga masin kambas.
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Actual »

okaloka kirjutas:Mõnusalt leegitseb see teema juba. Ma lisan omalt poolt et polegi väga leegitseda vaja - kui ikka sht ventikat tabab, siis lööb inimeste leidlikkus ja ka abivalmidus ikka välja. Ja sõidetakse millega vaja ja mis käepärast on. Modimiseks aega ei ole, sõidetakse sinna kus vaja või sinnamaani kus masin veab/küte lõpeb ja vaadatakse siis edasi. Nähtud asi meil see tsiviiltehnika kasutamine - iga KL õppus on pooleldi tsiviilmasinatest koosnev kolonn mis liigub õppuse alale ehk lahingusse. Ehitustehnika läheb ka kõik käiku ilma igasuguse pikema jututa. Aprillis proovitud ja tehtud - eesti inimene annab hea meelega ASJA ära, et elu ja elukorraldus jääks alles, väärtused säiliks. Tulid mehed ja naised ise, oma masinatega sai tehtud nii vajalikud logistikaveod kui moodustatud käepärased tõkked ja muu säärane.
Väga nõus selle jutuga. Eelnevatest jääb justkui mulje, kui meestel kaitseväe sõiduk katki läheb, siis tuleb staapi ette kanda ja brigaadi manööver seisma panna, sest autot parandada ei õnnestu ja taluniku õuel vedeleval maasturil ei ole mattvärvi, labidat, tuled põlevad, klaasid läigivad ja rehvid on ka kahtlaselt siledad.
Pealegi ei saa välistada, et osa konflikte tuleb läbi viia linnades-asulates ja seal teiste autode vahel need "matid põõsad" lausa karjuvad sihtmärgina ja tõmbavad tina ligi :)
See ei tähenda, et jutt maastuite võimekamaks muutmisest vale oleks.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1474
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Madis22 »

Kjen1 kirjutas:
Madis22 kirjutas: Sellised riistad ei vaja masina ümberehitamist. Ainult kohta kuhu konks kinnitada. On neid erineva trossipikkusega ja tõmbejõuga.
Madis! Ma imetlen Su füüsilist jõudu, kui Sa sellise riistapuuga auto mudaaugust kännu tagant kätte saad. Sellega Saad auto siledalt pinnalt treilerile tõmmatatud, aga mitte metsas kasutada.
Trossi peaks olema vähemalt 20mm ja trossi läbimõõt 8mm.
Viimase abinõuna on rohkem kasu latt-tungrauast ja 3...4 tõstetropist.

Tegelikult piisab, kui 5...6 auto kohta on 1 päris vintsiga masin kambas.
Mis iganes. Peaasi, et mida vaja ja kust saab oleks läbi mõeldud. Siis on tarvilikul hetkel ainult sooritamise vaev.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Tapper
Liige
Postitusi: 708
Liitunud: 28 Juul, 2005 9:12
Asukoht: Ütsainus Mulgimaa
Kontakt:

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas Tapper »

Mul endal 7 kohaline Patrol.
Päevaks X

Uste sees kuulivesti plaadid.
Samuti istmete seljatugede taga. Kuidagi tugevam tunne 8)
6 plokk 12V laadjast.
Vints läbi vahekasti tehase originaal.
Taga ruum säetud selliselt, et mahub gusti koos 4 peaga.
8000 padrunit ja 4 mehe nädala toit.
Maskeerimisvõrk suvine katuseraamidel. masin ise valge.
Rehvide jaoks hetkel 4 vahuballooni. Pole suurem asi. Tegeleb.
Mootorsaag on ka katuseraamil. Asendamatu asi kui kiirelt vaja tõkkeid teha.
Korralik antennimajandus ootab aega.
Kütuse kohapealt vana kooli mootorl, sõidab hetkel ca 30a vana diisliga Mille kallis sugulane maaalusest pütist leidis made in USSR. Musta värvi nigu tökat segan seda 2 taktilise õliga 1L paagi kohta. Ülevaatusel diisli suits 1,midagi lubatud 3.
Ühesõnaga kütte pärast see masin seisma ei jää. Kõik mis põleb ja vedel toidab seda pilli.

Õrn elektroonika hmm kõige keerulisem vidin ilmselt suunatulerelee X päeval kaitse välja ja hirm et mu masina kampjuuter lolliks läheb, noh kes ei riski see ei joo
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Re: Tsiviilmaasturi taktikaliseks tegevuseks ettevalmistamin

Postitus Postitas mx77 »

Tapper kirjutas:Mul endal 7 kohaline Patrol.
Päevaks X

Uste sees kuulivesti plaadid.
Samuti istmete seljatugede taga. Kuidagi tugevam tunne 8)
6 plokk 12V laadjast.
Vints läbi vahekasti tehase originaal.
Taga ruum säetud selliselt, et mahub gusti koos 4 peaga.
8000 padrunit ja 4 mehe nädala toit.
Maskeerimisvõrk suvine katuseraamidel. masin ise valge.
Rehvide jaoks hetkel 4 vahuballooni. Pole suurem asi. Tegeleb.
Mootorsaag on ka katuseraamil. Asendamatu asi kui kiirelt vaja tõkkeid teha.
Korralik antennimajandus ootab aega.
Kütuse kohapealt vana kooli mootorl, sõidab hetkel ca 30a vana diisliga Mille kallis sugulane maaalusest pütist leidis made in USSR. Musta värvi nigu tökat segan seda 2 taktilise õliga 1L paagi kohta. Ülevaatusel diisli suits 1,midagi lubatud 3.
Ühesõnaga kütte pärast see masin seisma ei jää. Kõik mis põleb ja vedel toidab seda pilli.

Õrn elektroonika hmm kõige keerulisem vidin ilmselt suunatulerelee X päeval kaitse välja ja hirm et mu masina kampjuuter lolliks läheb, noh kes ei riski see ei joo
Loodame et keegi siin ükspäev üles ei tunnista, et tal Leo 2 heinaküüni ära peidetud, noh, igaks juhuks :D
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline