1. leht 1-st
Miks te metsavendi ei kutsunud?
Postitatud: 14 Juun, 2011 11:47
Postitas oleeg
Teema pealkirjaks on 14.06.11 Päevalehes lk.2 ilmunud kirjutise pealkiri.
Teemaks küüditamine, lõpp läheb aga vasakule...
Aga metsavendi ei tulnud küüditamist takistama. Ja see nurjumine annab ühtlasi ka hinnangu metsavendlusele.
Minu meelest annab selline hinnang vägagi selge pildi hoopis kellegi teadmistepagasi tõsiseltvõetavusest.
Möödunud aastal valminud Marju Uuseni bakatöös uuriti,
... kas ajakirjanduslikes tekstides leidub otseseid ajakirjaniku poolt antud hinnanguid ajaloole.
Nagu näeme ilma bakatöötagi - vastus on JAH.
terv
o
Postitatud: 14 Juun, 2011 13:17
Postitas Marissa
Aga metsavendi ei tulnud küüditamist takistama. Ja see nurjumine annab ühtlasi ka hinnangu metsavendlusele.
Ei osanud algul kohe midagi öeldagi - niivõrd jahmatav oli loetu. Sama hästi oleks võinud küsida Lääne inimese stiilis: AGA MIKS TE POLITSEID EI KUTSUNUD?
Anda hinnang metsavendlusele kui sellisele 14.06.1941 põhjal on rohkem kui kummaline. Soovitaks loo autoril lugeda mõned vastavat temaatikat käsitlevad tööd läbi või kui seda teha ei viitsi, siis võtta mõned ajalootunnid mõne oma perekonnaliikme juures.
Postitatud: 14 Juun, 2011 13:24
Postitas oleeg
Kahjuks ei märganud ma käesolevat teemat avades, et Reigo on analoogse juba püsti pannud:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=24712
Ma pole küll Reigo pandud pealkirjaga päris nõus, sest artikkel on pühendet nii 41 kui ka 49 aastale, ... Mis seal ikka - läks trumm, pole ka pulkadega mõtet vehkida ...
Kui mõni modedest mööda jalutab, võiks kaks teemat ühendada või siinse kinni panna
terv
o
Postitatud: 14 Juun, 2011 13:27
Postitas Brennabor
Metsavendade klienditeeninduse number oli sel päeval lihtsalt täiesti umbes, inimesed ei saanud metsavendadega ühendust ning seetõttu ei jõudnud metsavendade birgaadid õigeaegselt kõigi abivajajateni. Metsavennad vabandavad ebamugavuste pärast.
(See on nüüd iroonia artikli, mitte metsavendade või küüditatute aadressil.)
Postitatud: 14 Juun, 2011 14:14
Postitas oleeg
Minu pehmenev ajunatuke mäletab "Viimsest reliikviast" lauset:
"Kahju, et me kohtusime - rikkusid mul päeva ära..."
Seda meelevaldselt kohendades saan tulemuseks:
"Kahju, et ma seda kirjutist lugesin - rikkus mul tuju ära..."
terv
o