www.militaar.net

Sattusin vaatama Meredivisjoni kodulehelt pilte Ristna laeva merematkast Narva-Jõesuusse ja jäi silma, et erinevalt eelmisest aastast on vööritekile tekkinud või õigemini suisa taastekkinud 1 2-23mm Sergei.

Iseenesest tore. Peakolus tekkis kohe arutlus... Nii - 2000-ndate keskel oli meil 2 Rihtiniemi klassi, millel oli mõlemal see kahur... kuni nad käigust maha võeti ja desarmeeriti ja üks isegi eelmine aasta kaile tõsteti, kuna teine taas sõitma pandi. Vahepeal osteti brittidelt 3 miinileva, millest justkui 2 said 2-23mm kahurid (vanad Rihtiniemi-de omad?). Kas meie sõjatööstust on tabanud mingi edasihüpe, et on suudetud ise midagi maapealsetest Sergeidest kokku meisterdada või kuidas see asi nüüd ongi?



Või on hangitud välismaalt?

hummel kirjutas:Või on hangitud välismaalt?

Kuus Sergeid hangiti Soomest.

Seda konstruid vaadates näib, et tegemist on stabiliseerimata kahuriseadmega (st see, mis kiigub koos laevaga samas taktis, lafett jäigalt teki küljes).

Kui nii, siis vähegi lainetava mere korral on sellest millegi tabamine väga probleemne tegevus, sest miinilaevad pole eriti suured ja kiiguvad päris hästi.

Edasihüppest saaks rääkida, kui güroskoobid oleks vahel ja juhtimene käiks toast, läbi kaamera ning mõne ajami vahenusel(hüdro/pneumo/elekter).

Minuarust on oluline edasihüpe juba seegi, et Mereväele midagi ka peale miiniotsimisvahendite on üldse ostetud.

Kui nüüd teemat edasi arendada, siis 6 sergeid, millest üks Ristna peal. Kas need Sandownid said siis ka Soome kahurid või vanad patrulllaevade omad?

Eks edasiminek on ka see, kui inimsööja teist inimest noa ja kahvliga sööb.

Ja selline relvastamine näitab tegelikult mentaalset arengut - meie ei vaja relvastamata künasid - see on kõige tähtsam.

Maismaal ei räägiks keegi ilmselt tankide kasutamisest, millel kahur pole stabiliseeritud. Tehke väike trigonomeetria ülesanne, kui laevateki kaldenurk muutub 1 kraad (sellises ulatuses kõigub laev ka suht rahulikul merel), siis mitu meetrit lendab 1000 meetri kaugusel mürsk märgist mööda? Eks tehniliselt töötab selline õhutõrje nii, et taevas on trasserit täis.

Muidu on väga hea, et pandi, kahurita sõjalaev on nagu munadeta isane.

hummel kirjutas:Kui nüüd teemat edasi arendada, siis 6 sergeid, millest üks Ristna peal. Kas need Sandownid said siis ka Soome kahurid või vanad patrulllaevade omad?

Seis peaks selline olema jah.

Tundes isiklikult hästi mitmeid nn kõrgemaid merekaitseliitlasi, pean kahjuks mainima, et see Ristna on neil paras lõbusõidulaev. Seega pole suurt vahet, kas on neil Sergei peal või mitte. Härraste endi väitel on Ristnale Sergei jah Soomest hangitud, nagu mainivad eespool kommenteerijad.
Samas on tubli see, et nende entusiasmist see Ristna ka liikuma pandi, mitte ei läinud utiili.

Aga meremuuseumis on ühel piirivalvelaeval Bofos, miks seda ei oleks vöinud ümber tösta?
Aru ma ei saa?
Tundub küll klikk, aga Sergeile teeb igal juhul ära!
Soomlastel on Sergei arendatud täiuslikkuseni(elektrooniline arvutus-sihtimissüsteeem, Tuusula öhutörjemuuseum)) aga kuidas see merel toimib(toimiks)

ivanorav kirjutas:Aga meremuuseumis on ühel piirivalvelaeval Bofos, miks seda ei oleks vöinud ümber tösta?
Aru ma ei saa?
Tundub küll klikk, aga Sergeile teeb igal juhul ära!
Soomlastel on Sergei arendatud täiuslikkuseni(elektrooniline arvutus-sihtimissüsteeem, Tuusula öhutörjemuuseum)) aga kuidas see merel toimib(toimiks)

See Bofors on samuti stabiliseerimata pole ta midagi parem pigem oleks pidanud ümber tõstama saksast saadud miinitraalerite ja jahtijate relvad need olid vist stabiliseeritud.

Boforsi 40mm automaatkahur oleks Inglise ja Soome laevadele liiga suur ja raske. Samuti ei ole see minuteada stabiliseeritud, kuigi näiteks töötab mootoriga. Vist töötas isegi automaatikaga, kui distantssihimisseadet kasutada. Sergeil on palju suurem tuletihedus, mis võib olla kasuks, kui lastakse ebakindlalt platvormilt. Peale sekundilist valangut lendab sihtmärgi poole lihtsalt mürsupilv.

Aga ma mäletan, et Ristnal ja tema sõsarlaeval oli kunagi olemas ka RBU süvaveepommiheitjad ja kas mitte polnud ette nähtud 12,7mm KP. Keegi justkui rääkis ammu, et KP asemele pandud kummipaat kraanaga vms. Kuidas on lood akustilise sonariga, mis ka mäletamist mööda relvastuses olnud ja selle seisukorraga, ei taheta vb isegi avaldada .

40 mm Bofors on peal endisel piirivalvelaeval Torm, mis on omakorda endine Norra mereväe Storm klassi raketikater P968. Vööris on sellel originaalis 76 mm kahur, kuid sellel konkreetsel on siin paigaldatud vene laevastikus kasutatud 25 mm ÕT kahur KZAU (korabelnaja zenitnaja artilleriskaja ustanovka) 2M3M. See 40 Bofors saadi Norrast hiljem (kingit laev ilma relvastuseta). Selliseid kahureid kasutasid näiteks Eestis baseerunud piirivalve nn soomuskaatrid projekt 1204 (Shmel class)

http://russian-ships.info/eng/bordergua ... t_1204.htm

(vaadake selle relvastust) - reaalselt on neil vast ka manpadsid kaasas.

Aga meremuuseumis on ühel piirivalvelaeval Bofos, miks seda ei oleks vöinud ümber tösta?

Sergeile on Eestis ju olema kogu kupatus, vist simulaator kaasa arvatud, aastatepikkune kogemus ja kogu väljaõppe võimalus. Igatahes valutub valik. Pluss Sergei tuletihedus on kordi suurem.

Boforsi 40mm automaatkahur oleks Inglise ja Soome laevadele liiga suur ja raske

See pole õige, sellise suurusega laevadel (kaasa arvatud see vene oma) on ka pandud 76 mm (sh soomustorniga) kahureid. See vene oma kasutab nt ujuvtanki PT-76 torni. 40 mm Boforsit kasutati ka WWII ajal USA torpeedokaatritel (mis on palju väiksem laev kui Sandown).

Liiga suure all pidasin silmas eeskätt seda, et need ei taha tekile ilmselt ära mahtuda. Lisaks tuleks mahutada kuhugi laevalaele tulejuhtimissüsteem. Plastmasslaevade kere aga vist ei kestvat 40mm pauke. Kokkuvõttes peaks Sergeid efektiivsemaks pidama. Sellega on võimalik teoorias ka madallennul ründavaid ründe- ja pommituslennukeid ning koperdisi vastu tulistada.

Kui aga vaadata Trummi antud linki, siis sealt saab välja lugeda:

PSKR-387 (Baltic Fleet, from 1992 Pskov, with 2M-3M, without BM-14-17, BP-30 Plamya),
PSKR-388 (Baltic Fleet, from 1992 Pskov, with 2M-3M, without BM-14-17, BP-30 Plamya),
PSKR-389 (Baltic Fleet, from 1992 Pskov, with 2M-3M, without BM-14-17, BP-30 Plamya),
PSKR-390 (Baltic Fleet, from 1992 Pskov, with 2M-3M, without BM-14-17, BP-30 Plamya)

Mis need "ПСКР" - "пограничный сторожевой корабль" on Peipsi ja Veliikaja peal sägapüügiks mõeldud ve ?
Kirjade järgi peaks Pihkvas paiknema 4. üksik piirivalvelaevade brigaad?
On neid muidu üldse keegi näinud siinkandis?

Eestil on ka muide Peipsil piirivalvelaevad. Tõsi, tõsisema relvastuseta suured RIB-paadid (kõva põhjaga kummipaat), üks seisab nt Mustvee sadamas kordoni kõrval. Eesti omi olen 1-2 korda aastas näinud (käin sealkandis paadiga sõitmas). Vene omi vähemalt Mustvee kandis pole küll näinud. Muidugi Peipsi on sama lai kui üks korralik Läänemere laht, pole kaugel käinud ka

Konreetne vene laevatüüp oli mõeldud muidu kasutamiseks suurtel vene piirijõgedel ja järvedel, aga seda kasutati ka (Väina)merel. Eks sellest ka selline veider relvastus - lääne mõistes on see "coastal gunboat".

Üks divisjon baseerus nt Haapsalus ja tegeles Väinamere väinades vahiteenistusega.

Tühja need laevad "Baltic Fleet" olid, piirivalvel olid ikka omad merejõud olemas ja laevad kandsid ka PV rohelist lippu.