www.militaar.net

olen viimasel ajal üritanud midagi leida sütikute segajate kohta (proximity fuze jammer). tundub, et viimasel ajal on kogu elektr. sõja aur minemas kas õhujõududele või siis mobiiliga IED-d lõhkava mehe takistamiseks. kuid 90-datel said ameeriklased valmis süsteemi nimega Warlock Green/ Shortstop, mis praeguseks peaks olema nii masinatele kui ka kantava versioonina olemas
http://www.globalsecurity.org/military/ ... -vlq-9.htm

kuna seda pakuti 90-il Koreale, siis on see vast ka mingil moel liikvel muudelegi liitlastele? meile võiks see olla eluliselt tähtis jublakas?

venelastel on olemas oma variant, BTR-l. tundub, et ainult see, mitte kantav variant. üldes on selles teemas internet üsna tühi või on minu otsinguteoskus nii mannetu. venelastel kindlasti midagi lugeda on, kuid ise ei saa erialasema tekstiga hakkama ja google translator vägistab ikka nii julmalt, et....


p.s. miski vene sait
http://www.waronline.org/forum/viewtopi ... 8560742afc

Ajalooliselt hakati sellega tegelema juba II MS ajal. Nimelt USA õhutõrjesuurtükkide mürskudel olid juba siis kasutusel radarsütikud.
Ardennide operatsiooni ajal said sakslased neid suurtükke koos moonaga sõjasaagiks ja ameeriklastel oli hirm, et neid hakatakse liitlaste endi vastu kasutama.
Kiiresti oli vaja leida omaenda relva vastu kaitsevahend. Ja leitigi. USA lennukitele paigaldati sütiku radariga samal sagedusel töötavad saatjad, mis pidid mürsu enneaegselt plahvatama panema.
Tegelikult sakslased neid suurtükke kasutusele ei võtnud. Vähemalt mitte laialdaselt. Neil oli muidki muresid ja sütikuid vist ei uuritudki, kuigi tegu oli revolutsioonilise tehnilise lahendusega.

kas põhimõtteliselt sellise jubina ise (st. eestis, ametlikult) valmistamine on võimalik või mitte?vähemalt vene sütikute andmed peaks maailmas teada olema ja ametkondlikul tasemel ka kättesaadavad?

See on juba küsimus kitsa eriala spetsialistidele.
II MS aegne lihtne lahendus igatahes maaväe kaitseks ei toimi. Lennuk on küll kaitstud kui alt tulevad mürsud liiga vara plahvatavad, kuid ülalt tuleva mürsu varasema plahvatuse korral hajuvad killud lihtsalt suuremale pinnale.

EOD kirjutas: II MS aegne lihtne lahendus igatahes maaväe kaitseks ei toimi. Lennuk on küll kaitstud kui alt tulevad mürsud liiga vara plahvatavad, kuid ülalt tuleva mürsu varasema plahvatuse korral hajuvad killud lihtsalt suuremale pinnale.

Siiski tähendab mürsu varem plahvatame sundimine, et plahvatus toimub efektiivseimast piirkonnast väljapool - kõrgemal ja ka "eespool". Ilmselt ka klidude või šrapnelli efektiivne energia väiksem. Seega peaks kaitsevõimalused olema siiski suuremad...

ennww kirjutas:

EOD kirjutas: II MS aegne lihtne lahendus igatahes maaväe kaitseks ei toimi. Lennuk on küll kaitstud kui alt tulevad mürsud liiga vara plahvatavad, kuid ülalt tuleva mürsu varasema plahvatuse korral hajuvad killud lihtsalt suuremale pinnale.

Siiski tähendab mürsu varem plahvatame sundimine, et plahvatus toimub efektiivseimast piirkonnast väljapool - kõrgemal ja ka "eespool". Ilmselt ka klidude või šrapnelli efektiivne energia väiksem. Seega peaks kaitsevõimalused olema siiski suuremad...

Tõsi ta on. Kuna õhutakistus on proportsionaalne takistuskoefitsendiga (mis kildudel on väga suur) ja kiiruse ruuduga, siis kaotavad killud väikese massi tõttu kiirust väga ruttu. Mistõttu on "50% lethality" ja "1% lethality" distantsid suhteliselt lähestikku.

Sellel süsteemil võib ka olla oma negatiivne külg- nimelt kiirgav segamismajakas võib väga kergelt oponendi raadioluurele väeosade asukohad kätte anda. Vähemalt Iisraeli TROPHY aktiivkaitsesüsteemi, mis Merkava 4 paigutatud on kritiseeritud selle pärast, et RPG-de avastamine käib seal radariga, mis tanki kergesti avastatavaks muudab. Sama asi on üle kantav ehk ka nendele proximiy sütikuid segavatele majakatele.

huvitav, kui kergesti avastatav selline saatja on? seljas kantav versioon ülivõimas saatja ei tohiks olla. pole ka märgitud tema mõjuala, aga nii kompanii tasemele ta vast mõeldud on.

Kilo Tango kirjutas:

ennww kirjutas:

EOD kirjutas: II MS aegne lihtne lahendus igatahes maaväe kaitseks ei toimi. Lennuk on küll kaitstud kui alt tulevad mürsud liiga vara plahvatavad, kuid ülalt tuleva mürsu varasema plahvatuse korral hajuvad killud lihtsalt suuremale pinnale.

Siiski tähendab mürsu varem plahvatame sundimine, et plahvatus toimub efektiivseimast piirkonnast väljapool - kõrgemal ja ka "eespool". Ilmselt ka klidude või šrapnelli efektiivne energia väiksem. Seega peaks kaitsevõimalused olema siiski suuremad...

Tõsi ta on. Kuna õhutakistus on proportsionaalne takistuskoefitsendiga (mis kildudel on väga suur) ja kiiruse ruuduga, siis kaotavad killud väikese massi tõttu kiirust väga ruttu. Mistõttu on "50% lethality" ja "1% lethality" distantsid suhteliselt lähestikku.

Mürsukesta killunemisel tekkinud väikeste kildude energia kustub tõesti kiiresti. Suurte kildude ja valmis kahjustavate elementide (flachette noolekeste) oht siiski jääb. Muidugi kui õnnestub mürsk lõhata piisavalt kõrgel/kaugel, siis need hajuvad suurele maa-alale ja sihtmärgi tabamise tõenäosus väheneb. See aga nõuab võimsat saatjat, mida on kerge avastada, nagu juba märgiti.

Teate, palju lihtsam on suurtükiväge segada lihtlabase raadioside mahasurumisega. Kui juhuslikult just tulejuhi/allüksuse juhini traati ei lähe siis seisavad torud tegevuseta.