1. leht 3-st
Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.52min
Postitatud: 14 Sept, 2011 18:02
Postitas denis23
http://www.youtube.com/watch?v=KZzAVbIdbgg
Selline vaatenurk meie foorumlastele kindlasti meeldib - ma arvan kohe tõlgitakse tekst eesti keelde ning näidatakse ETV-s prime timesis.
Samas, jälle, üldiselt tõde - küsimus, mis vaatenurga alt vaadatud.
Muide, vene riigi tellimus, nii palju siis totalitaarsest idanaabrist...
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 8:09
Postitas hillart
Mitte, et ma nüüd kiusu otsiks, aga mulle isiklikult torkab silma, et sa denis viimasel ajal kuidagi nagu pidevalt mingit pindu pe...s tunned. Ikka ja ikka ei saa sa rahu. Muudkui niheled (erinevate teemade all) ja ikka on sul tarvis kusagilt mingit vastasseisu välja manada. Isegi sealt, kus seda pole.
Ehk selgitad?
Ei, noh, ma saan ju aru küll, et tööl või kodus ajavad närvi mustaks, masu, aja- ja rahapuudus ning siis on kusagil väljundit vaja, aga ... Aga on ka paremaid maandusvõimalusi.
Muideks! Ega see tegelikult nii paha polegi siinsete "aarialaste" jahutamisel. Päris kangelaslik tegevus selliselt ennast üksinda vastandada.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 21:01
Postitas denis23
hei.
ma ei tea, kuivõrd virtuaalne mulje vastab reaalolukorrale, aga ei tea et minu meel oleks väga mõru, või närv kuidagi väga läbi.
Samuti ei ole mina ei riigivaenlane ega sätti oma elu TV-programmi "Vremja" järgi. Isegi valimistel ei hääleta ühe teatud partei poolt (täpsemalt öeldes, üldse ei käi valida)
Ma pole kunagi erinevates foorumites nimesid vahetanud - kui googli kasutad, siis ilmselt näed, et minu huvide raskuskese asub üsna kaugel lähiajaloo religioossetest sõdadest, kuigi ilmselt, vaadates seda foorumi jääb teine mulje.
Miks siis minu seisukoht teatud küsimustes on vahelt teravamaks muutunud võrreldes sellega, mis oli mõni aasta tagasi?
Ma arvan, selle muutmise psühholoogiline põhjus on selles, kui varem eksisteeris minu jaoks selline mõiste nagu eestlaste rahvuslus ning selle sees oli tunda teatud detsiil russofoobiat, siis minu jaoks oli see isiklikult vastuvõetav. Sest et õige rahvuslase peamine vaenlane ei ole teine rahvas, tema peamine vaenlane on põhimõtetevaba kosmopoliit. Sellega rahvuslus on nagu riisikad - söödav seen, aga mõru maitsega ning vaja kupatada.
Praegu ma tegelikult näen et mingit erilist rahvuslust Eestis pole - opportuniteet ruulib. Neid ilminguid on niivõrd palju et ma isegi ei hakka pikemalt sellest rääkida - sa tead seda minust paremini - eestlaste väljaränne parimatele jahimaadele, eurotagumiku lakkumine, kroonist loobumine, rahvusliku äri müük väliskapitalile ja palju palju muid asju.
Need ilmingud on kurb vaadata, ning mis on peamine - mind, eestis sündinud vene inimest need asjad torkavad rohkem kui enamus eestlastest tuttavaid.
Nende tüüpiline vastus on see "what ever, mis vahet siin on, elu jääb samaks"
Muide, see on väga olulisel määral muutunud ka minu arvamuse sellest, mis oli toimunud 1940 aastal, ma ei usu enam et oli mingi hääletu alistumine pisaratega silmades, nagu meie ametlik ajalugu ütleb.
Pigem tundub minule, et peamine massi jaoks ei olnud selge, kas uue võimuga elu läheb paremaks või mitte - ja lähtuvalt sellest inimesed olid äraootaval seisukorral. Ning kui selgus, mida see võim ennast kujutab, oli juba rong läinud. "Pehmed väärtused" - nagu patriotism või oma riigi säilitamine ei olnud tähtsad.
Kuidas ma saan kuulata juttu sellest et "terve miljon venelasi tegi koostöö sakslastega, iga kümnes sõjavang, vaat kui sitt see teie vene riik oli" - samal ajal kui eestis mitu põlvkonna tegi vabatahtliku koostööd nõukogude võimuga, ning seda ei peeta siinmal millegi häbiväärseks?
Kui seda oleks minule mõni sepuku teinud samurai järglane öelnud, siis võib olla poleks minul sellist reaktsioone ka tulnud ette. Aga seekord kohtu pidajad on natukene valed inimesed, tundub minule.
Ning võttes arvesse kõik seda, saad sa aru, kui tegelikult silmakirjalik ja valelik kogu see ida poole suunatud hala on, a la meie eurosaadikute üleskutsed "miks Euroliit ostab gaasi totalitaarsest Venemaast, kui eksisteerib alternatiivsed tarnekanalid nagu Turkmeenia, Algeeria ja Bahrein".
Selles mõttes pole minul mingit vimkat Eesti riigi suhtes, ning närv pole läbi ka, kuid silmakirjalikkus on see, mida ei tahaks eriti tolereerida, jah.
P.S. Ei ole mõtet vastata - aga kas Venemaal ei ole silmakirjalikkust - ma ei ela Venemaal.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 21:10
Postitas Lemet
Hm, mulle on küll jäänud mulje, et sa üritad siin selgeks teha, et eestlased on läbi aegade olnud okupantide käsilased, venelased aga seevastu on koledad padupatrioodid ja idee eest võitlejad (kui türgi alama poega tsiteerida). Tegelikus on vast mõlemal puhul pisut teine...pidasid eestlased oma riigi ja rahva eest ränki lahinguid ja polnud need venelased erilised idee eest võitlejad, vaid täpselt samasugused kollaborandid kui teisedki rahvad.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 21:25
Postitas denis23
Ma ei arva et eestlased on olnud okkupandide käsilased ning venelased ennastsalgavad patrioodid.
Vastupidi, et tänase päeva vene kulturiruumi ametlik mineviku käsitlus (mida mina üldjoontes aktsepteerin), kannatab skisofreenia ning luulutamise all on oluliselt vähem, kui eesti oma. Ühiskond on ühelt poolt küpsem, teiselt poolt, paksunahalisem ning kokkuvõttes, ausam.
Selle tulemuseks on see, et pole kogu aeg vaja rääkida sellest et "meie omad olid ikka head, ning teised pahad"
Jutud Novogrudokis puhkavatest karistussalkadest või "1940 a. hääletust alistumisest" või 1944 aasta suve käsitlevad raamatud mille järel jääb mulje et sakslased võtsid sõda, see on puhas märk sellest, et ühiskond ei ole valmis oma minevikuga
leppima.
Vene ühiskond on selles mõttes oma minevikuga leppinud - muidu, see kõnealune film seda ka ilmekalt näitab - ei kujuta ette, et keegi teeks midagi analoogset Eesti lähiajaloo kohta.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 21:33
Postitas Lemet
Vene ühiskond on selles mõttes oma minevikuga leppinud
No selles oled sa oma arvamuses vene kultuuriruumis ilmselges vähemuses. Kui lugeda vene mainstream meedia pealkirju ja rahva kommentaare...
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 21:57
Postitas denis23
kus mina jään vähemuses? siin foorumis? väga võimalik.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 22:00
Postitas EOD
denis23 kirjutas:
Muide, vene riigi tellimus, nii palju siis totalitaarsest idanaabrist...
Kas selle filmi hetkel ainus kommentaar " не достреляли прибалтов, всё впереди" on ka vene riigi tellimus?
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 22:08
Postitas Lemet
denis23 kirjutas:kus mina jään vähemuses? siin foorumis? väga võimalik.
Lugemisega pahasti? VENE KULTUURIRUUMIS sai kirjutatud. Sellele paistab viitavat ka lugupeetud kaasfoorumlase EOD lisatud komment filmi alt.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 22:17
Postitas denis23
ei saa aru kuidas üks kommentaar viitab millegile - miks siis mitte Delfi poole vaadata?
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 15 Sept, 2011 22:36
Postitas Lemet
Ka Delfi poole võid vaadata- sealtki vaatab sulle vastu seesama kultuuriruum. Paraku küll mitte niipalju vene oma, kuivõrd siinne sovokilik. Mis selle sinu väite, et "Vene ühiskond on selles mõttes oma minevikuga leppinud" jalamaid jalgadelt pea peale keerab ja välja väänab. Võta ja kirjuta näiteks vene delfisse samasuguse sisuga vastus (näiteks "Ma ei arva et eestlased on olnud okkupantide käsilased ning venelased ennastsalgavad patrioodid"- suurepärane pealkiri arvamusartiklile).
nagu sul siin ülalpool kirjas on ja vaata, kuidas see lihtne vene(keelne) inimene sellele reageerib. Peale seda võime minevikuga leppimise juttu edasi heietada. Kui siis veel on, millest. Tee ära, kasvõi huvi pärast. N.ö. sotsiaalse eksperimendi korras. Kast õlut, et armsad rahvuskaaslased avaldavad üksmeelset valmisolekut lugupeetav silmini maa sisse trampida. Koos sellega kaasnevate seksuaalperverssustega. Lepitamiseks...
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 16 Sept, 2011 6:18
Postitas vk1
ausalt öeldes mulle denissi viitsimine siin vaielda ja vastuvoolu ujuda on lugupidamist väärt. ei ole küll paljuski nõus temaga, aga ta viitsib ja ka argumenteerib. samas lemeti pakkumine on nii hea eksperiment, et panen omalt poolt ka 1/2 kasti saku mõdu välja denissile, kui ta selle eksperimendi ära teeb
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 16 Sept, 2011 8:25
Postitas hillart
ausalt öeldes mulle denissi viitsimine siin vaielda ja vastuvoolu ujuda on lugupidamist väärt
Respect! 
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 16 Sept, 2011 8:45
Postitas Reigo
Need ilmingud on kurb vaadata
...
Muide, see [need ilmingud - Reigo] on väga olulisel määral muutunud ka minu arvamuse sellest, mis oli toimunud 1940 aastal
Geniaalne metoodika. Just praegu märkasin aknast sellist ilmingut, et mööda sõitis auto. Kohe muutus olulisel määral minu arvamus sellest, mis oli juhtunud aastal 1714.
Re: Цветы времен оккупации (Okupatsiooni ajastu lilled) 1h.5
Postitatud: 16 Sept, 2011 12:50
Postitas ants431
denis23 kirjutas:
...............................................
Miks siis minu seisukoht teatud küsimustes on vahelt teravamaks muutunud võrreldes sellega, mis oli mõni aasta tagasi?
Ma arvan, selle muutmise psühholoogiline põhjus on selles, kui varem eksisteeris minu jaoks selline mõiste nagu eestlaste rahvuslus ning selle sees oli tunda teatud detsiil russofoobiat, siis minu jaoks oli see isiklikult vastuvõetav. Sest et õige rahvuslase peamine vaenlane ei ole teine rahvas, tema peamine vaenlane on põhimõtetevaba kosmopoliit. Sellega rahvuslus on nagu riisikad - söödav seen, aga mõru maitsega ning vaja kupatada.
Ants: Vene aeg heideti eestlastele ette kahte pattu: Natsionalismi ja kosmopolitismi! Hea oli ainult see eestlane kes oli nende kahe äärmuse vahepeal, austas suurt vene hõimu aga mitte rohkem! Näiteks ameeriklast ei olnud sobiv enam päris inimeseks pidada 
Praegu ma tegelikult näen et mingit erilist rahvuslust Eestis pole - opportuniteet ruulib. Neid ilminguid on niivõrd palju et ma isegi ei hakka pikemalt sellest rääkida - sa tead seda minust paremini - eestlaste väljaränne parimatele jahimaadele, eurotagumiku lakkumine, kroonist loobumine, rahvusliku äri müük väliskapitalile ja palju palju muid asju.
Ants: Ehk kirjutaksid lähemalt, mis on selles halba kui tulevikus tekkib üks ühine ELiit ühtse rahvusega? Ühtse riigi eest kuuendikul maakerast venelased ju võitlesid?!? Või eksin?
Need ilmingud on kurb vaadata, ning mis on peamine - mind, eestis sündinud vene inimest need asjad torkavad rohkem kui enamus eestlastest tuttavaid.
Nende tüüpiline vastus on see "what ever, mis vahet siin on, elu jääb samaks"
Muide, see on väga olulisel määral muutunud ka minu arvamuse sellest, mis oli toimunud 1940 aastal, ma ei usu enam et oli mingi hääletu alistumine pisaratega silmades, nagu meie ametlik ajalugu ütleb.
Ants: Mingil määral on Sul õigus, paljud eestlased mäletasid tsaari aega ja ei uskunud, et vene riik võib nii suuri lollusi, valetamist ja julmusi teha kui tegi.
Pigem tundub minule, et peamine massi jaoks ei olnud selge, kas uue võimuga elu läheb paremaks või mitte - ja lähtuvalt sellest inimesed olid äraootaval seisukorral. Ning kui selgus, mida see võim ennast kujutab, oli juba rong läinud. "Pehmed väärtused" - nagu patriotism või oma riigi säilitamine ei olnud tähtsad.
Kuidas ma saan kuulata juttu sellest et "terve miljon venelasi tegi koostöö sakslastega, iga kümnes sõjavang, vaat kui sitt see teie vene riik oli" - samal ajal kui eestis mitu põlvkonna tegi vabatahtliku koostööd nõukogude võimuga, ning seda ei peeta siinmal millegi häbiväärseks?
Ants: Aga miks pidi see häbiväärne olema kui õnnetu Vasja lootis sakslase abil pisut inimlikumalt elada? Võimalik, et Vasja oli patrioot, armastas venelasi ja tahtis aidata oma rahvast Hitleri abiga Stalini alt vabastada! Häbi võiks olla neil kes kommunistid võimule aitasid.
Aga sa ära kuula neid ebameeldivaid jutte kuuma südamega vaid kuula külma peaga!
Miks mõned venelased arvavad, et eestlased neid vihkavad? Jama! Eestlased lihtsalt eelistavad elada teisiti kui venemaal kombeks, tahavad naabritega rahus elada, mitte pidevalt valvel olla, et kuidas naaber jälle mingit sita kokku keerab võ millise sigadusega hakkama saab. Tahavad riiki kus valitseb seadus, Mitte juhi isiklik tuju.
Kui seda oleks minule mõni sepuku teinud samurai järglane öelnud, siis võib olla poleks minul sellist reaktsioone ka tulnud ette. Aga seekord kohtu pidajad on natukene valed inimesed, tundub minule.
Ning võttes arvesse kõik seda, saad sa aru, kui tegelikult silmakirjalik ja valelik kogu see ida poole suunatud hala on,
a la meie eurosaadikute üleskutsed "miks Euroliit ostab gaasi totalitaarsest Venemaast, kui eksisteerib alternatiivsed tarnekanalid nagu Turkmeenia, Algeeria ja Bahrein".
Selles mõttes pole minul mingit vimkat Eesti riigi suhtes, ning närv pole läbi ka, kuid silmakirjalikkus on see, mida ei tahaks eriti tolereerida, jah.
P.S. Ei ole mõtet vastata - aga kas Venemaal ei ole silmakirjalikkust - ma ei ela Venemaal.