www.militaar.net

Sõja algperioodil ei tunnetanud liitlased mitte kohe, millist ohtu kujutavad endast saksa allveelaevad. Esimese Maailmasõja kogemus oli õnnelikult unustatud, see omakorda tõi aga endaga kaasa katastroofilised kaotused kaubalaevastikus. Kui 1939-1940 ei ületanud sakslaste poolt uputatud laevade arv veel liitlaste valuläve, siis 1941-1942 korraldas Kriegsmarine Atlandil tõelise terrori. Olukord õnnestus stabiliseerida alles 1942. aasta lõpuks ja ka seda vaid tänu kattelaevade arvu röögatule suurendamisele konvoides. Kõigele vaatamata ei saanud allveelaevade poolt tekitatud ohtu lugeda siiski kõrvaldatuks. Sellises situatsioonis leiti täiesti etteennustatav lahendus- koormaid saab edasi viia mitte ainuüksi vett mööda, vaid ka õhu kaudu. Põhiline probleem oli vaid selles, et ükski osapooltset ei omanud sel momendil piisava kandevõimega lennukit.



„Lendava transpordi“ ehitamise idee haaras täielikult ameerika miljardäri Howard Hughesit.



1942 aastal sõlmis laevastik temaga lepingu ühe katselennuki ehitamiseks, mis kandis markeeringut HK-1“Hercules“ ning mida hakati peagi kutsuma "Spruce Goose“.



Eksisteerib ka teine küllaltki tõepärane legend, - 1943 aastal olla Hughes vedanud kahe dollari peale kihla laevaehitaja Henry J. Kaiseriga, et ehitab kõige vähemdefitsiitsematest materjalidest valmis lennumasina, mis on suuteline vedama üle Atlandi sama palju sõdureid, kui Kaiseri looming, „Liberty“ tüüpi aurulaev. Kaizeril tuli rahakotti kergendada- Hughes ehitas valmis pea 1000 inimest mahutava kolossi, kasutades selleks 16-mm vineeri.
Selle lendava paadi mõõtmed avaldavad muljet ka tänasel päeval. Piisab, kui öelda, et lennuki keresse suudeti pingutusteta mahutada kuni 700 sõdurit või siis ligi 60 tonni kaupa. Et tagada lennukile nõutav võimsus, paigutati lennuki tiibadele 8 x 4000 hj. mootorit



Dokumentatsioon töötati välja küllaltki kiirelt, mida aga ei saa öelda lennuki ehitustempode kohta. 1943 aastal alanud ehitus lõppes täielikult alles 1947 aasta keskel. Seda tingisid mitmed põhjused, alates sõja lõppemisest ja selle tulemusena sõjaväelastel tekkinud huvipuudusest ja lõpetades mitmesuguste kohtujamadega , millesse Hughes kisti. Kõike seda on laialt valgustatud ka 2004 aastal valminud filmis „Aviaator“







Lennuki, mis selleks ajaks oli saanud uueks markeeringuks H-4(lennuki registrinumber- NX37602) esimene ja ühtlasi ka viimane lend toimus edukalt 1947 aasta 21 novembril. Howard Hughes isiklikult tõstis masina õhku ja lendas 21 meetri kõrgusel ligi kaks kilomeetrit piki Los Angelese rannajoont, saavutades selle kestel kiiruse 130 km/h, kasutades ekraaniefekti. Sellega sai „Herculese“ elulugu praktiliselt ka otsa. Sedavõrd suur ja kallis lendpaat osutus olevat mitte kellelegi vajalikuks.






Pärast Hughesi poolt edukalt õhku tõstetud lennuki esmalendu nõustus USA valitsus siiski selle masina, mis nii või teisiti oleks jäänud ilma tööta mädanema ja lõpuks prügimäele lennanud, ära ostma. „Hercules“ oli Hughesi isiklik mänguasi ja ta ei tahtnud näha, kuidas seda lõhutakse. Kasutades oma lepingujärgset õigust, rentis Howard Hughes kasutult seisvat lendavat paati ning kulutas järgneva kahekümne viie aasta jooksul ligi miljoni aastas, et hoida „Herculest“ Long Beachi rannal oma kontrolli all.



Algul paigutati lennuk pikaajalisele säilitusele, hiljem aga paigutati lennuk Long Beachi lennundusmuuseumi, kus asub siiani.




Tehnilised andmed:
Mudel: H-4
Tiivaulatus 97.54 m
Lennuki pikkus 66.45 m
Lennuki kõrgus 24.08 m
Tiiva pindala 1061.88 m2
Maks. stardikaal 180 000 kg.
Kütus 52996 liitrit
Mootorid 8 × Pratt & Whitney R-4360 Wasp Majorradiaalmootorit,
Võimsus 4,000 hp (2,640 kW) iga mootor
Maksimaalne kiirus 351 km/h
Ristlemiskiirus 282 km/h
Praktiline lennukaugus 5633 km
Lennulagi 7165 m
Meeskond 5 inimest
Kasulik koormus kuni 59 000 kg kommertslaadungit




http://alternathistory.org.ua/nedolgii- ... 1-hercules

Selle eluka aadressiks on praeguseks juba Evergreen Aviation Museum Oregonis. Long Beachi omad leidsid liiga kalli lõbu olevat.
http://www.evergreenmuseum.org/the-muse ... uce-goose/
Aga Lemeti lugusid on ikka hea lugeda. Jätka samas vaimus!

Immelmann kirjutas: Long Beachi omad leidsid liiga kalli lõbu olevat.

Võib-olla küsin väga lollisti, aga kui suured kulud on muuseumil katuse all seisva lennukiga? Väljas seisvad lennukid tahavad küll pidevat kõpitsemist ja aeg ajalt ka värvimist, aga katuse all - kui kallis see tolmu pühkimine siis ikka on? Äkki tahtsid lihtsalt selle vaalaskala arvelt ruumi saada - selle koha peale mahub ju päris mitu normaalmõõdus lennukit?
Aga Lemetile ka minu poolt kiiduavaldused!!!

Nagu kõik Lemeti lood mõnusad lugeda ning illustreeritud silmale nauditavalt. Tänud

Selle masina peab vist pigem maailmas analooge mitteomavate Nõukogude ekranoplaanide otseseks "isaks" lugema.
Suur, palju mootoreid, kasutas ekraaniefekti (maa- või veepinna vastumõju) tõstejõu tekitamiseks. Ja ka otstarve - suure hulga sõdurite kiire üle vee toimetamine - sama. Ning ei oleks kartnud miinitõkkeid ega allveelaevu. No viimaste õhutõrjerelvi ehk veidike oleks.
Ainult proportsioonid on lähedasemad tavalisele lennukile.

EOD kirjutas:Selle masina peab vist pigem maailmas analooge mitteomavate Nõukogude ekranoplaanide otseseks "isaks" lugema.
Suur, palju mootoreid, kasutas ekraaniefekti (maa- või veepinna vastumõju) tõstejõu tekitamiseks. Ja ka otstarve - suure hulga sõdurite kiire üle vee toimetamine - sama. Ning ei oleks kartnud miinitõkkeid ega allveelaevu. No viimaste õhutõrjerelvi ehk veidike oleks.
Ainult proportsioonid on lähedasemad tavalisele lennukile.

Projekteeritud oli ta siiski lennukiks. See, et ta kunagi mõnekümnest jalast kõrgemale ei tõusnud oli tingitud sellest, et seda lennukit polnud enam kellegile vaja. Õhkugi tõusis ta ainult tänu Howar Hughesi kangele tahtmisele tõestada, et see lennuk siiski on võimeline õhku tõusma.

Et lennukiks projekteeritud - nõus. Kas oleks suutnud ka ekraaniefektita lennata - ei tea, pole proovitud.
See, mis välja tuli, on aga kõigi parameetrite poolest ekranoplaan. Ja isegi kui masin oli suuteline kõrge(ma)lt lendama, oleks ökonoomsuse ja maskeerituse huvides ikka kasulik olnud veepinna kohal libiseda. Muuseas, vähemalt üks neist Nõukogude omadest oli võimeline paarisaja meetri kõrgusele tõusma. Seega ekraaniefekti mõjust välja.

EOD kirjutas:Et lennukiks projekteeritud - nõus. Kas oleks suutnud ka ekraaniefektita lennata - ei tea, pole proovitud.
See, mis välja tuli, on aga kõigi parameetrite poolest ekranoplaan. Ja isegi kui masin oli suuteline kõrge(ma)lt lendama, oleks ökonoomsuse ja maskeerituse huvides ikka kasulik olnud veepinna kohal libiseda. Muuseas, vähemalt üks neist Nõukogude omadest oli võimeline paarisaja meetri kõrgusele tõusma. Seega ekraaniefekti mõjust välja.

Üle ookeani oleks siiski olnud kasulik lennata võimalikult kõrgel. Madalama õhutakistuse tõttu.

Kilo Tango kirjutas: Üle ookeani oleks siiski olnud kasulik lennata võimalikult kõrgel. Madalama õhutakistuse tõttu.

Kiire lennuki puhul kindlasti. Aga, nagu tead, väheneb parasiittakistus kiiruse vähenedes (koguni ruutsõltuvuses). Samas kasvab induktiivtakistus. Ekraaniefekt aga vähendab just induktiivtakistust. Kui lennuki reisikiirus on 282 km/h ja õhus püsib kenasti ka 130 km/h juures, nagu Hughes oma lennuga demonstreeris, on lennukit ekranoplaanina kasutada täiesti reaalne.
Ei ole väitnud, et "hani" oli ekranoplaaniks loodud, kuid ta oli sellena kasutatav koos kõigi eelistega, mis ekranoplaanide teemas on juba välja toodud.
Ja kõigilt parameetritelt oli masin täiesti võrreldav Kaspia Monstrumi ning selle "sugulastega". Lisaboonuseks (järgiproovimata) võime vajadusel ka kõrgelt lennata.

EOD kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Üle ookeani oleks siiski olnud kasulik lennata võimalikult kõrgel. Madalama õhutakistuse tõttu.

Kiire lennuki puhul kindlasti. Aga, nagu tead, väheneb parasiittakistus kiiruse vähenedes (koguni ruutsõltuvuses). Samas kasvab induktiivtakistus. Ekraaniefekt aga vähendab just induktiivtakistust. Kui lennuki reisikiirus on 282 km/h ja õhus püsib kenasti ka 130 km/h juures, nagu Hughes oma lennuga demonstreeris, on lennukit ekranoplaanina kasutada täiesti reaalne.
Ei ole väitnud, et "hani" oli ekranoplaaniks loodud, kuid ta oli sellena kasutatav koos kõigi eelistega, mis ekranoplaanide teemas on juba välja toodud.
Ja kõigilt parameetritelt oli masin täiesti võrreldav Kaspia Monstrumi ning selle "sugulastega". Lisaboonuseks (järgiproovimata) võime vajadusel ka kõrgelt lennata.

Ok. Lihtsalt ei saanud alul aru, mis öelda taheti. Samas 130 km/h üle ookeani loksuda -...

Kilo Tango kirjutas:
Ok. Lihtsalt ei saanud alul aru, mis öelda taheti. Samas 130 km/h üle ookeani loksuda -...

....on veidi parem., kui 13 sõlme/tunnis loksuda

Kilo Tango kirjutas: Ok. Lihtsalt ei saanud alul aru, mis öelda taheti. Samas 130 km/h üle ookeani loksuda -...

Ega "Liberty"- klassi laevad palju kiiremini ei loksunud.
Seda siis Lemeti algses postituses toodud väite kohta, et algas asi kihlveost.
Muidugi pilootidele oleks madallend üle Atlandi tõsine katsumus. Aga küll ameeriklased ka sobiva autopiloodi konstrueerimisega oleks hakkama saanud.