www.militaar.net

leidsin paar sellist vidinat aga otstarvet ei tea...

Saksa sütikud. Mõõtudest võimatu aru saada, aga v.a. parempoolne meenutavad kangesti 2cm Flaki omi.

leidsin paar sellist vidinat

Huvitav! Ma käin iga jumala päev tööl aga mina küll selliseid asju ei leia!

Need vidinad on sütikud. Täpsemalt ma ei tea ega tahagi teada ( ehkki vist mälu järgi mürsusütikud aga see ei muuda midagi) - sest koguda, korjata, kojuvedada või mida iganes pole sugugi mõistlik tegu! Helista 112 ja loovuta...
Emeksist ei saa alumiiniumi eest pea midagi võrreldes isalt-vanaisalt-naabrimehelt saadud mehise hoobiga...

o

oleeg kirjutas:

leidsin paar sellist vidinat

Huvitav! Ma käin iga jumala päev tööl aga mina küll selliseid asju ei leia!

Need vidinad on sütikud. Täpsemalt ma ei tea ega tahagi teada ( ehkki vist mälu järgi mürsusütikud aga see ei muuda midagi) - sest koguda, korjata, kojuvedada või mida iganes pole sugugi mõistlik tegu! Helista 112 ja loovuta...
Emeksist ei saa alumiiniumi eest pea midagi võrreldes isalt-vanaisalt-naabrimehelt saadud mehise hoobiga...

o

sai lihtsalt ajaviiteks metsas piuksutatud, need vedelesid ühe vana mahajäetud küüni müüri äärel täpselt sellisena nagu nad pildil ja päästeameti onudega ka konsulteeritud, ei midagi ohtlikku.

Ohtlikku pole seal tõesti enam midagi, kuid kui huvitab, milliste sütikutega täpselt tegu, siis kirjuta markeeringud üles.

Kas mitte Saksa miinipilduja miinidel sellised otsikud mitte polnud ? selliseid "kaabusid" ,kuid deformeerunuid võis Nõukaajal põldudelt üles korjata.

et siis markeeringud ja mõõdud nii...
1. WgrZ 38 Rh.S.468 40 20e, ülemine ava 12mm, kõrgus 40mm, ülemine keermestatud osa 26mm, alumine keermestatud osa 20mm
2. WgrZ 38 41 awm 11c, edasi on selline v kujuline märk mille all kiri WbA719
3. 3260 M50 242-40 (40 järgi on kirillitsa g), ülemine ava 10mm, kõrgus 40mm, keermestatud osa 26mm
kaks esimest vidinat on siis alumiiniumist ja kolmas metallist.

siis leitud veel selline kest... oskab keegi ehk midagi kosta

Inglane. Lee Enfieldi vintpüssi padrun! Padrun on valmistatud Pranstusmaal. Toodeti neid vist alla aasta!

AVE= Atelier de Construction de Valence.

7.70 tähendab kaliibrit, mis on millimeetrites 303.

Pole 100% kindel, aga 3-18 arv "18" peaks tähendama tootmisaastat.

Isegi selliseid üksikult leitud!

BOMBARDIER kirjutas:Inglane. Lee Enfieldi vintpüssi padrun! Padrun on valmistatud Pranstusmaal. Toodeti neid vist alla aasta!

AVE= Atelier de Construction de Valence.

7.70 tähendab kaliibrit, mis on millimeetrites 303.

Pole 100% kindel, aga 3-18 arv "18" peaks tähendama tootmisaastat.

Isegi selliseid üksikult leitud!

ohoo siis pole ju sugugi paha leid või mis??? huvitav kas need vindid olid Eesti või tsaariarmee kasutuses. natuke huvitab kuna kest leitud Naissaarelt

lagedi kirjutas:et siis markeeringud ja mõõdud nii...
1. WgrZ 38 Rh.S.468 40 20e, ülemine ava 12mm, kõrgus 40mm, ülemine keermestatud osa 26mm, alumine keermestatud osa 20mm
2. WgrZ 38 41 awm 11c, edasi on selline v kujuline märk mille all kiri WbA719
3. 3260 M50 242-40 (40 järgi on kirillitsa g), ülemine ava 10mm, kõrgus 40mm, keermestatud osa 26mm
kaks esimest vidinat on siis alumiiniumist ja kolmas metallist.

Kaks esimest siis Saksa miinipildujamiini sütikud Wurfgranatzünder 38. Valmistatud vastavalt 1940. ja 1941. aastal. Kuna selle 20 mm keermega (tegelikult M 22x1) osa pealt on kunagi detonaator maha keeratud, siis ainukeseks ohtlikuks osaks võib olla süütekapsel. (Esimesel võib see põhja keskel isegi alles olla. Pildilt ei näe).
Kolmas on Nõukogude miinipildujamiini sütik M 50. 1940. aasta toodang. Selle detonaator kinnitus põhja sisemise keerme abil.
"V"- kujuline on Heereswaffenamt´i (Sõjaväe relvastusameti) "kana". Ühesõnaga kvaliteedikontrolli märk. Muud tähed ja numbrid tähistasid valmistajat, partii numbrit...

Aga et alumiinium polegi metall?

no on alumiinium ka metall aga mitte mustmetall

Minutead olid ned vindid venelaste kasutuses, ja vist ka eestlastel, kui võin eksida!
Kui eksin, siis keegi parandagu mind.

Näitkeks, ka tavalisele vene vindile tegid I ms ajal jänkid moona!