1. leht 2-st

Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 18:14
Postitas Georges
Mida see "kaardiväe" nimetus vene sõjaväes tähendas? Olid jube uhked kui väeosa selle nimetuse sai.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 18:23
Postitas TTA
Georges kirjutas:Mida see "kaardiväe" nimetus vene sõjaväes tähendas? Olid jube uhked kui väeosa selle nimetuse sai.
Selline tore mugandus keeleliselt. Ma nüüd täpset allikat ei tea, millisest keelest see üle võetud on (tõenäoliselt prantsuse?), kuid inglased näiteks kutsuvad sarnaseid üksuseid endal nimetusega "Guards". Ehksiis ihukaitseväed.

Lisa: Tuleb välja et hoopis sakslastelt : http://en.wikipedia.org/wiki/Imperial_Russian_Guard

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 18:27
Postitas Georges
Et siis "teistest" paremad?

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 18:37
Postitas Lemet
Tegelikult peaks pärinema juba ladina keelest-"quardia" peaks tähendama kaitset või valvet. Ihukaitse tähenduses.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 20:12
Postitas EOD
Vene (tsaariaegse) kaardiväe kohta oskavad meie ajaloolased paremini vastata, kuid N. Armees said "kaardiväe" nimetuse väeosad ja -koondised, mis olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
Ilmselt sai nimetuse ka ära võtta.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 20:27
Postitas andrus
EOD kirjutas:N. Armees said "kaardiväe" nimetuse väeosad ja -koondised, mis olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
Suure Isamaasõja ajal anti vist läbimurde? rasketankipolkudele ja reaktiivmiinipildujate üksustele kaardiväe nimetus ilma mingite saavutusteta.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 20:37
Postitas Lemet
andrus kirjutas:
EOD kirjutas:N. Armees said "kaardiväe" nimetuse väeosad ja -koondised, mis olid saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
Suure Isamaasõja ajal anti vist läbimurde? rasketankipolkudele ja reaktiivmiinipildujate üksustele kaardiväe nimetus ilma mingite saavutusteta.
Wiki väidab selle kohta niimoodi...
...а также части реактивной артиллерии и вновь сформированные соединения (объединения), в состав которых вошли части (соединения), ранее получившие звание гвардейских...
Et tankipolkudele seda nimetust "avansikorras" oleks antud, pole kohanud, küll aga said selle aunimetuse juba ette väeosad, mille koosseisus olid "kaardiväe reaktiivmiinipildujad" elik rahvakeeli "katjuušad".

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 20 Nov, 2011 20:51
Postitas toomas tyrk
pole ammu enam Suvorovit lugenud, aga mingis tema raamatus oli ka juttu Stalingradi lahingute ajal õhudessantvägedest ümberformeeritud jalaväeüksustest, mis said kaardiväe nimetuse "in advance"...

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 23 Dets, 2011 5:39
Postitas Tarmo Männard
Lisan siis veel militaarteemalisi küsimusi.


1) Kui vaadata lennukeid eestpoolt, siis on enamuste tiivad sirgjoonelised, aga Ju 87 millegipärast "murtud". Miks see hea oli?

2) Olen märganud siin kasutatavat väljendit "digikamo". "Digitaalne" tähendab "numbritel põhinev" või numbritega tegelev.
Välisel visuaalsel vaatlusel on erinevus "digitaalkamo" ja "analoogkamo" vahel selles, et ühes on ruudud rangelt kandilised ja teistel on laigud vabakeäliselt kõverjoonelised.
Mida puutuvad ruudukestest koosnevasse mustrisse numbrid? St miks just seesugune nimi? Ja miks on ruutudest kamo parem, kui laikudest kamo.
Minusugusele asjatundmatule tundub värk seda veidram, sest looduses ju sirgjooni eriti ei eksisteeri.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 23 Dets, 2011 8:41
Postitas EOD
Tarmo Männard kirjutas:Lisan siis veel militaarteemalisi küsimusi.


1) Kui vaadata lennukeid eestpoolt, siis on enamuste tiivad sirgjoonelised, aga Ju 87 millegipärast "murtud". Miks see hea oli?

2) Olen märganud siin kasutatavat väljendit "digikamo". "Digitaalne" tähendab "numbritel põhinev" või numbritega tegelev.
Välisel visuaalsel vaatlusel on erinevus "digitaalkamo" ja "analoogkamo" vahel selles, et ühes on ruudud rangelt kandilised ja teistel on laigud vabakeäliselt kõverjoonelised.
Mida puutuvad ruudukestest koosnevasse mustrisse numbrid? St miks just seesugune nimi? Ja miks on ruutudest kamo parem, kui laikudest kamo.
Minusugusele asjatundmatule tundub värk seda veidram, sest looduses ju sirgjooni eriti ei eksisteeri.
"Tagurpidi kajakatiibu" kasutati seetõttu, et propeller oleks maast piisavalt kõrgel, seejuures telikut mitte väga kõrgeks ajades. Ju 87 telik oli teatavasti lennus mitteärakoristatav ja lennu ajal tekitas vaid täiendavat takistust. On selliseid tiibu kasutatud ka ärakoristatava telikuga lennukitel, millel suur propeller.
"Digi" tuleb analoogiast digifotograafiaga. Seal koosneb pilt samuti ruudukestest, mis eemalt vaadates ühte sulavad.
Sarnast efekti kasutati ka näiteks Nõukogude militaarautode SMU (valgusmaskeeringu) juures. Tagumisel gabariiditulel oli 2+2 aknakest. Kolonnis sõites tuli hoida distantsi, mil nägid kaht valguslaiku. Nägid üht - oli distants liiga suur liiga suur, nägid nelja - väike.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 23 Dets, 2011 22:56
Postitas nemps
See süsteem oli sakslastelt laenatud ja oli sõja ajal praktiliselt kõigil saksa militaarsõidukitel Noteki tagatuledes:
Pilt

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 31 Dets, 2011 13:13
Postitas Tarmo Männard
Osadel tankidel on roomikurattad suured.
Niiöelda "maast laeni" Kuulsamad esindajad on t-34 ja "Tiger"
Aga osadel on all pisikesed rattad ja üleval kah pisikesed rattad. Näit Panzerkampfwagen IV, T-28, Churchill I.

Peab ju olema mingi põhimõtteline erinevus, miks ühed on ühtmoodi ja teised teistmoodi konstrueeritud.

Kas keegi oskab sellest pisut rääkida?

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 01 Jaan, 2012 12:26
Postitas KategorieC
Lemet kirjutas:Tegelikult peaks pärinema juba ladina keelest-"quardia" peaks tähendama kaitset või valvet. Ihukaitse tähenduses.
Nimetatakse ju Vahipataljonigi meil "presidendi kaardiväeks", lihtsalt seetõttu, et vahipataljoni ajateenijad seal trepil seismas käivad.

http://vahipataljon.mil.ee/

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 01 Jaan, 2012 14:01
Postitas Kapten Trumm
Tagurpidi kajakatiibu" kasutati seetõttu, et propeller oleks maast piisavalt kõrgel, seejuures telikut mitte väga kõrgeks ajades. Ju 87 telik oli teatavasti lennus mitteärakoristatav ja lennu ajal tekitas vaid täiendavat takistust. On selliseid tiibu kasutatud ka ärakoristatava telikuga lennukitel, millel suur propeller.
Selle põhjuseks on ka öeldud stardi/maandumisomaduste parandamine (väikestel kiirustel tõstejõu suurendamine). Vähemalt "vilistav surm" ehk F-4U Corsair pidi olema seepärast kajakatiivaline. Suurte tagatiibade abil tekitatakse lennuki kõhu alla õhupadi, mis kasvatab tõstejõudu ning parandab käitumist madalatel kiirustel (tekilennukitel väga oluline)

Pilt

Ju-87 konstruktorite kaalutlusi ei oska kommenteerida ja nii ilmekaid tagatiibade pilte ei leia kah.

Re: Sihuke küsimus tekkis.

Postitatud: 01 Jaan, 2012 15:07
Postitas Lemet
Mitmed netiallikad kinnitavad lugupeetud kaasfoorumlase EOD väidet. Sama lugu on vene mereväe lennuvahenditega(näit. Be-6, Be-12) millel tiivad teistpidi murtud- eesmärgiks seada mootorid veepinnast võimalikult kõrgemale, et välistada suurema lainega propellerite laineharjadesse sattumist.

Pilt

Muideks- ka F4U tiivalahendus on väidetavalt tingitud samast propelleri mõõdust. F-4U Corsairil kasutatud Hamilton Standard Hydromaticu propeller läbimõõduga 4064 mm on väidetavalt suurim kolmelabaline propeller, mida ühemootorilistel masinatel kasutatud. Ja sellisel moel projekteeritud tiib olla valitud lahenduseks, et mitte telikut üle mõistuse kõrgeks ajada.

Pilt