www.militaar.net

Ühest varem valminust on veel teema teha, aga enne panen siis hetkel töös oleva lennuki ka siia.

Siin siis jällegi üks vastuolulise saatuse, aga tähtsa rolliga lennuk

Dornier Do-23.

See, et saksalsed lepingutest hoolimata sõdade vahelisel ajal salaja relvastust arendasid on ammu teada. Lennukitega oli sama teema ja kes neil ikka suures osas abiks oli.. ikka hilisem suur vaenlane. Kogu see lugu on kohati üsna pikk ja võtaks kaua aega seda siia kokku koguda. Teemaks oleva lennukiga saab seda siduda niipalju, et selle kaugem esivanem DO-P oli puhtalt salajane projekt, mida arendati jällegi siis veel suurte sõprade venealste juures. Ja nii siis saigi, et Lipteski linnas katsetati seda toona igati moodsat lennukit korraliku saladuskatte all. Igati ilus kast onju:)



Katsetuseks see lennuk jäigi, aga edasi arenes see lugu siiski niipalju, et järgmiseks tuli välja Do-11, mis on juba teema kangelasega otseselt seotud. Do-11 ei olnud väga edukas. Pidevad probleemid kõige võimalikuga, sundisid seda jätkuvalt ümber tegema ja nii muutus ka selle tähis. Nii tekkis Do-13 ja lõpuks ka Do-23. 23 erines oma algsest variandis veidi mõõtmete, põhiliselt aga mootorite ja teliku poolest. Väga tihti pole just juhtunud, et varasemal variandil on telik sissekäiv. hiliselma aga fikseeritud. Nii aga läks ja lisaks mitmetele muudatustele juhitavuse parandamiseks sai 23 endale V mootorid ja fikseeritud teliku. Põhilises osas olid muudatused piisavalt edukad selleks, et 1935 aastal võis seeriatoodang alata.
Alguse aastatel kandsid needki lennukid tsiviil tähiseid, üritades vist postilennukeid mängida:) Mingist ajast sai ka salatsemise vajadus otsa, ja nii kohtabki just Do-23 kohta tihti ütlust "First bomber of the Wehrmacht"
Päris hästi kõlab.. ja ilmselt nägi välja ka oma aja kohta piisavalt hea. Igatahes sai selle lennuki koht kiirelt olema paraadidel ja plakatitel nähtaval kohal. Kuna aga lennundus arenes sel ajal lausa tormiliselt jäi Do-23 kiirelt jalgu järgmistele. Nii ei olegi midagi imestada, et see 38 aasta jooksul relvastusest maha võeti. Siiski leidis Do-23 kasutust nii treening kui katselennukina. Väheldast kasutust leidis see ka miinitõrjel. Õppelennukina oli aga väheses kasutuse isegi kuni 1942 aastani.
Treeninglendude ajast on teada ka üks juhtum, kus selle lennuki avatud kabiin oli abiks elu päästmisel. Nimelt juhtus nii, et välja hüpanud langevarjur takerdus oma lennuki sabarattasse. Aga tänu just avatud kabiinile sai võimalikus õnnetult rippuma jäänud mees teise sama grupi lennuki peale sokutada.
Kokkuvõttes siis jällegi oma loo ja rolliga tegelane muutuste ajas:



Andmeid ka:

Meeskond: 4
Pikkus: 18.80 m
Tiibade siruulatus: 25.60 m
Kõrgus: 5.40 m
Tiibade pindala: 108.0 m²
Tühikaal: 5,600 kg (12,346 lb)
Maksimum stardikaal: 9,200 kg (20,282 lb)
Mootor: 2 × BMW VIU V-12 750 hp

Maksimum kiirus: 260 km/h
Lennukaugus: 1,500 km


Mudel:

Võib arvata, et selline lennuk mudeli tootjate seas eriline hitt ei ole. Ja nii ongi, et üsna pikka aega oli vist ainuke võimalus Airmodeli vacu. Hiljem tuli siis ka epo tootjaks Planet Models. Viimati mainitu pluss on ehk uuem teostus ja vähem tööd. Siiski võib juba isegi piltidelt avastada tootja töös piisavalt vigu, et see ligi 100 euri maksev karp soetamata jätta. Ja nii siis jääbki vacu ja Airmodel.
15 euri ligi hinda ja saadki kotikese kahe lehega, kuhu veidi lennuki moodi osi sisse pressitud:



Kuna materjal jällegi üsna õhuke, sai põhiliseks tööks algul tugevduste tegemine. Sisu tuli ka kõik ise teha. Pilte, mille järgi teha küll väga vähe, aga midagi siiski õnnestub:





Tiibade tugevdamisega oli ka omaette tegu, aga sellest ei saa hetkel pilte näidata. Sama kehtib ka igasugu pisema kraami juurde ehitamise kohta. Seega tulebki hüpata veidi edasi ja siin on siis hetke seis peale põhilist koosatamist ja üsna usinat pahteldust:





Hetkel siis niipalju ja varsti jälle

Kk

Tere-tere!
Autshhh, päris tõsine tegemine. Tuleks öelda " tõstan kaabut Teie meisterlikkuse ees" . Sul peaks Kuradi hea tervis olema , et sellele vastu pidada.
Igatahes tubli töö. Järjekordne huvitav devaiss.

Lugupidamisega.

Subjekt on taas kord äärmiselt põnev valitud. Ise lennunduse ajalooga võrdlemisi harva kokku puutununa leidsin siit jälle tänuväärset ja harivat lugemismaterjali.

Piltide pealt paistab äärmiselt eneepiitsutajalik ettevõtmine nende kahe vaakumlehega olevat. Aga teostus on Kallele kohaselt jälle tasemel.

Tundub et kehvade ilmade tulekuga on Kalle lennukitööstus tuure kogumas
Subjekt on vägev, mitte et ta nüüd tundmatu loom oleks aga nii palju tast nüüd küll ei teadnud. Lisaks veel nauditav pildiseeria kuidas vacust saab mudelit ehitada. Aga need propad mis ma sulle leidsin on vist ikka liig suured..

Levar

Rumal küsimus, aga miks arvati, et hea on see, kui nii suure lennukikolaka juht on nuppupidi kerest väljas?
Kõrvaltvaatajana tundub see ju tobe.
Sees on soojem ja ka vaade ette ( maandumisel-tõusmisel) on ju palju parem.
Niisiis...miks?

Tarmo Männard kirjutas:Rumal küsimus, aga miks arvati, et hea on see, kui nii suure lennukikolaka juht on nuppupidi kerest väljas?

Eks see ole ikka ajast kui kõik lennukid olid lahtied. Eks see vist pärit päris alguse aegadest kui aparadid olid päris paljad ja nii see arenes. Aga ehk kõige olulisem on see, et tänu oma juurtele õppisid lendurid lendama ikka nii, et väljas toimuvat tuli nö ihuga tunnetada. Tuul pidi ikka näkki käima, siis sai aru kust puhub ja mis üldse toimub. Väga hästi on arengus näha etapp, kus nt reisilennukitel olid reisijad kinnises kabiinis, aga lendurid ikka lahtiselt (Eestis kasutusel olnud lennukitest nt Junkers F-13, Sablatnig P III) Ja lisaks sellele olid selle ajastu lendurid lahtises kabiinis lendamise ja tuule jm tunnetamisega nii harjunud, et osad ei osanud kinnistele kabiinidele üle mineku ajastul sellega harjuda. Mõned sõdisid vastu ka kindlasti:)
Ja kuna Do-23 on ikka väga ülemineku aegne lennuk, siis ongi see veel lahtise kabiiniga..üks viimane selline sakslaste suurte pommitajate seas. Muud seletust ma väga ei näe. Tehti nagu osati ja kombeks oli.

Joss Metsast kirjutas:Tundub et kehvade ilmade tulekuga on Kalle lennukitööstus tuure kogumas
Aga need propad mis ma sulle leidsin on vist ikka liig suured..

Tegelt ilm väga rolli ei mängigi. Tempo langes küll vahepeal, aga muudel põhjustel. Ja hetkel tundub suurem sagin, sest panen tagant järi teemasi üles.
Ja nagu juba meil juttu oli, siis propid sobivad.. õigemini ühe neidt aitame järgi. Enne seda, aga proovin ka kloonimise ära.

Kk

Väiksed arengud, aga tööd ikka on jagunud. Ninaosa hakkab looma ja rattad sai ka alla. plastikribad ja nullist nikerdamine. Akende suurus sai küll veidi vale, nagu pärast pilte uuesti vaadates selgus, aga ümber ei hakanud tegema, vahe pole nii hull.



Tagatiivad tuleb ka nullist ise teha. Liimida ja voolida saab nati. Sabaosas ka veidi arenguid:



Aga siin üks esmane katsetus minu jaoks. Urmase õpetuset kohaselt sai seekord vorm ise tehtud. Silikoni sai küll suts vähe ja veits selline esimene vasikas, aga päris aiataha ei läinud, täitsa töötab. Kuna propid on laenatud 1/48 fokkerilt, siis tulevad vormist küll toorikud, mida tuleb veel õigemaks ajada, aga algus on tehtud:



Tempo on küll veidi langenud, aga ikka vaikselt adasi siis

Kk

Jälgin teemat põnevusega..

Õpetlik on näha, kuidas "kahtlasest" algmaterialist mudel vormitakse.
Kas proportsioonid on ikka autentsed?

Kõlbab ju tankistide jaoks paralleeliks näiteks T-35 teema. Igivana dialemma, ons korpuse möödud ikka möötkavas? Selsamal tuvastamata põhjusel ehk niivähe koostatuid mudeleid.

Proppide esmavalu tundub servadest küll tiba narmendavat, kuid ehk aitab järeltöötlus. Seda enam, kui vacuvorm konkreetset detaili hoopiski ei sisalda..

Proportsioonid on piisavalt autentsed, et näeks õige välja. Üle mõõtma ei hakka põhimõtteliselt.. igaks juhuks:)

Propil on vaid üks väike kild väljas, mille teravsilm ära nägi:) Muidu päris silge serv. Algmaterjal, mille järgi vorm sai võetud on hea ja kui ka läheb valu veidi lppama, siis kuna tegu on nö algmaterjaliga, siis tööd on igal juhul veel ees.

Kk

Mulle tundub juba ammu, et Kalle ostab karpe ainult kaanepildi pärast .
Eriti veel, kui olen näinud nende karpide sisu.
Lihtsam oleks vist kõik nullist teha ja mitte ennast nende kärakatega piinata.
Igatahes võtan mütsi maha meistri ees...

Kuu on möödas. Mõni saab selle ajaga mitu mudelit valmis, aga mina.. kaugel sellest:) Tegelt ei ole midagi kurta, vahepeal on olnud jälle piisavalt takistusi ja seega võib rõõmu tunda, et asi areneb. Selles faasis tuleb siis tegeleda üsna paljude pisividinatega, mis kõik tuleb mõne foto järgi ise nikeradada. Aga üsna varsti on suurem vaev möödas ka. Ega siin näidata polegi suurt midagi.. või siis kui tahaks, peaks väga palju pilte tegema. Mina tegin ainult ühe, kust mingit aimu ehk saab.


Kui nüüd millalgi värvitud saab siis hakkab uus venimine..sest kuidagi tuleb ju tahised ka peale värvida. Selliste mudelite juurde pole dekaale mõtet loota. Aga ükskord ta valmib siiski:)

Kk

Detailsus annab aparaadile juba kõvasti ilmet. Igatahes paistab üks ilus mudel tulevat. Esimestelt fotodelt paistis tõesti üks paras kärakas olevat aga Kalle käeall on pilt oluliselt muutunud aga eks ta ole vist parasjagu ka vaeva näinud. Tähiste värvimiseks saaks ehk kasutada taas laserlõikusega trafarette?

Tere-tere!

küll ikka vinge aparaat. Kalle aga mis need tähised peaksid olema? Kui kiiret ei ole, ehk saab aidata.

Lugupidamisega

Tähiste värvimiseks saaks ehk kasutada taas laserlõikusega trafarette?

Mis tehnoloogiaga tegemist?
Kas võimaldab peenemat tööd, kui mehhaaniliste lõiketeradega pink?

Siinkohal on mõeldud ilmselt seda



ehk siis põhimõtteliselt materjal ja tehnoloogia nagu etsid, aga kasutatakse värvimisel maskina. Numbritega komplekt on ka olemas. Miski 30$ kandis maksab 1/72 komplekt ja mingi aeg peaksid töötama, enne kui uued peab soetama. Sellised tahtsin soetada, aga hetkel lükkan vist edasi ja kasutan jälle kilelõikuril tehtud maske või otsin varudest dekaale. Ega midagi väga erilist vaja polegi, tähed ja ristid nagu lennukil, mis tema alguses lendab. Eks ma nutan kui saada vaja, niiet tänud pakkumast Parovoz.

Kk