www.militaar.net

Tänu Lemeti viitele teises teemas sattusin lugema sellist kirjutist:
http://riigikaitse.lehed.ee/2011/12/15/ ... -rahakott/
Esimene lõik võttis hetkeks õlgu kehitama, seejärel

Ajaloolase Jaak Valge hinnangul panustas Eesti Vabariik Vabadussõja ajal riigikaitsesse summa, mis oli toona võrreldav riigi 1–1,5 aasta SKTga. Sõja võitsime eelkõige tänu kolmele asjaolule: mõistlikule poliitikale (sõjas osalejatele lubati maad), tsaariarmees väljaõpetatud ja Esimeses maailmasõjas karastunud elavjõule ning relvastuse, varustuse ning laskemoona ostmiseks võetud hiigellaenudele.

Alustame siis algusest.

1.

Ajaloolase Jaak Valge...

hinnangut oleks võinud tsiteerida, siis oleks kohe selge - milline hinnang kellele kuulub.

2.

Sõja võitsime eelkõige...

tänu EKL - VKL - KL - le. Ilma selle organisatsioonita oleksid kõik kolm tsiteeritud asjaolu jäänud vähimagi mõjuta: neid lihtsalt poleks kuhugile olnud rakendada. Kahju, et selle organisatsiooni ajalugu (kus ka selle organisatsiooni mõju Vabadussõjale tervikuna oleks esile toodud) senini vaid unistus on...

3. Loetletud kolm asjaolu pole ei ajalises ega ka tähtsuse järjekorras, segamini nagu kört-pärtli särk...

Ajalooliselt oleks õige tsiteeritud teksti järgi:
1 - tsaariarmees väljaõpetatud ja Esimeses maailmasõjas karastunud elavjõule
2 - relvastuse, varustuse ning laskemoona ostmiseks võetud hiigellaenudele
3 - mõistlikule poliitikale (sõjas osalejatele lubati maad)

Strateegiliselt õige tsiteeritud teksti järgi:
1 - tsaariarmees väljaõpetatud ja Esimeses maailmasõjas karastunud elavjõule
2 - mõistlikule poliitikale (sõjas osalejatele lubati maad)
3 - relvastuse, varustuse ning laskemoona ostmiseks võetud hiigellaenudele

Reaalselt, ajalooliselt ja strateegiliselt õige:
1. EKL loomine /A: ettevalmistused iseseisvuse reaalsele saavutamisele, ettevalmistused sõjaks, meeste organiseerimine, struktuuride loomine, relvastuse hankimine ja korraldamine, väljaõppe andmine, informatsiooni hankimine e. luure, reageerimisvalmiduse loomine; B: reageerimine vaenlase tegevusele, siseriiklikult korra tagamine; "Eesti riigi" esindajate tegevuse tagamine kogu Eesti territooriumil, tänapäevases mõistes politsei-piirivalve-päästeteenistuse +kogu justiitssüsteemi toimimise tagamine jne jne, reservide väljaõpetamine (sealhulgas ka lõunanaabrite armee selgroo kokkukorjamine-väljaõpe jne)... Puhh... ära väsisin ja loetud lõigust saadud inspiratsioon sai kah selleks korraks otsa. Igatahes, ilma selle organisatsioonita poleks pikka pidu olnud;
2. tsaariarmees väljaõpetatud ja Esimeses maailmasõjas karastunud elavjõule + Laidoneri motiveeriv lähenemine (lugege tema juubeliks koostatud trükist!)
3. mõistlikule poliitikale (sõjas osalejatele lubati maad) - tõstis meeste motivatsiooni! ;
4. relvastuse, varustuse ning laskemoona ostmiseks võetud hiigellaenudele... ning vahest veelgi olulisemaks - esimeses kahes punktis loetletud meeste tegevuse tagamiseks ja alles siis ülejäänu...



Järjekordne "tehtud - mõeldud"...?

terv
o

Ainuüksi rahuaja ressursside (välja arvatud inimressurss) planeerimine viib meie riigikaitse paratamatult tupikusse. Rahvusvahelise ja/või siseriikliku olukorra teravnemisel peab riik olema valmis kiires korras laenu võtma, et sõjaaja kaitseväe ja kaitseliidu relvastuse-, varustuse- ja laskemoonavajadust täita.

Kuidas see soovitus kõlaks
a) Gruusia sõja kulgemise tempot vaadates
b) meenutades kogemusi 30ndate lõpu relvaostudega.

Küsimus on retooriline, pole vaja vastata.

Kuidas see soovitus kõlaks...

Kuidas-kuidas... õõnsalt, noh! Nagu hauatagune hääl ikka...

terv
o

Järelikult loeb see, mis on H-hetkeks olemas ja mis on rakendatav? Või äärmisel juhul see, mis 24h tunni jooksul laetakse Ramsteinis lennukisse ja airdropitakse siia.
Seda enam, et territooriumi sügavus on väike ja ei pruugi olla aega läbirääkimisteks.

Selle möödapaneku kõrval on see VS suvatõlgendus väike supiaur, mis praktilist tähtsust ei oma.

Tervitus foorumirahvale.
Kui ma ei eksi, tol aja laenati riikidelt suures koguses raha, mida kasutati sõjategevuseks ning mille tagasimaskmine võttis mitu aastat aega.

Selle möödapaneku kõrval on see VS suvatõlgendus väike supiaur, mis praktilist tähtsust ei oma...

Ka nii võib... Samas kerkib aga hoopis teine küsimuste pakett päevakorda. Miks mina või keegi teine peaks/ võiks tõsiselt võtta kirjatükki, mille sissejuhatus on pehmelt öeldes nõrk? Või tuleks sellest välja lugeda autori suhtumist lugejatesse?
"Supiaur..." Valusalt, väga valusalt riivab kõrva! See "supiaur" on paraku meie riigi ainus analoogne kogemus, mida kiputakse unustama!
Muuseas, piisab "supiauruga" kõrvetamisest, et jätta supi söömine kellegi teise mureks

terv
o