www.militaar.net

Siin http://et.wikipedia.org/wiki/Mohni väidetakse, et "Nõukogude ajal rajati saarele vanadesse majakavahi hoonetesse piirivalve kordon[viide?], saarele ehitati ka oma elektrijaam."

Oli seal tõesti kunagi piirivalvekordon? Või oli hoopis mere-piirivalve raadiotehniline post?

80-ndate keskpaiku, kui saarel käidud sai, polnud igal juhul sõjaväelastest enam haisugi, ei rohelisete ega mustade eraldusmärkidega. Oli vaid majakavaht. Ja kummitus...Sensitiivid on hinnanud Mohni saare üheks Eesti kõige võimsama ebamaise energiaga piirkonnaks.
Mohni saare majaka juurde rajatud abihoonetes on pealtnägijate sõnul kaua aega liikunud pikk hall kogu. Vaim on üldiselt rahumeelne olnud, kuid kui töölised tulid maja lammutama ja ehitama, hakkas vaim toimetama. Näiteks olevat ta ühel ehitajal redeli alt löönud. Ühes toas on kuuldud lapse nutmist. Majaseinas, kus kunagi asus uks, kostub nüüd mõnikord nõudlikku koputamist.
Halli kogu on näinud ka inimesi saarele toov paadimees. 27. juunil 1996. aastal jäi saare majakavaht teadmata kadunuks.

http://www.eestigiid.ee/?CatID=0&ItemID=1221&SCat=40

Aga looduse poolest igavest huvitav saar, isegi soo on sel väiksel maalapil olemas. Kel vähegi võimalust, soovitan ära käia, Viinistult peaks sinna tellimise peale isegi paat käima. Aga et seal kunagi mingi sõjaväeosa olnud on, on päris tõenäoline, vaid majakavahi tarbeks sellist suurt hoonet vaevalt et püsti pandi. Majak ise ehitati sinna 1852 aastal.




.

Vikipedia jutt läheb kokku praeguse saarevahi omaga (tel. 56218598). Majakast 100-kond meetrit põhja pool asuvas tsaariaegses hoones olid veel 2011. a suvel ühe diiselgeneraatori jäänused olemas.

Saarel on 2 omanikku: Eesti Vabariik ja Jaan Manitski


Tahad minna Mohni saarele kohalike kalameest paadiga, helista tel. 53972422 (Arti e. Hartvig)
Tahad asja Manitski meestega ajada tel.6086422
Kohapeal võimalik suvemajas ööbida.
Energia-alast jõu juurdevoolu ei märganud, kuigi oleks tarvis olnud...

Abramis kirjutas:Vikipedia jutt läheb kokku praeguse saarevahi omaga (tel. 56218598).

Äkki hoopis vastupidi?
Muide, ka siin http://www.keskkonnaamet.ee/public/Mohni__Aap_Rebas.pdf väidetakse kunagise kohaliku elaniku mälestuste põhjal (+ muidugi ka Wikipedia "andmed"), et Mohnil olevat olnud piirivalvekordon, -torn ja ülemal kaater. Vähemasti perioodil 1948-56. "Saar
oli sel ajal, kui Milvi seal elas, piiritsoon ja see kuulus Venemaa piirivalve alla. Seal oli oma
ülemus e. "начальник", lisaks sellele elas saarel kümmekond majakaga seotud inimest +
nende lapsed, seega umbes 20 inimest" (s.t koos piirivalvuritega?).
Siiski kaldun mina arvama, et seal võis olla kas kordoni või merepiirivalve divisjoni vaatluspost, mitte aga kordon (milleks see?). Lähimad kordonid olid sealkandis minu teada nii tsaari-, EW kui ka NL ajal Pärispeal (1963. a-st Suurpeal) ja Turbaneemel. Piirivalvetorni alused peaksid Mohnis veel alles olema, küllap ka muud piirivalvega seotut.

Lõpetuseks väike katkend viidatud teosest :

Lõplikku järeldust on keeruline teha üheselt, sest mõnes osas võib öelda, et praegusel ajal on
saarel elutingimused soodsamad. Siiski võib juba tabeli nr 3 järgi väita kindlameelselt, et
hüpoteesi saab ümber lükata. Elutingimused taasiseseisvunud EV ajal ei ole paremad kui
NSVL ajal. On palju valdkondi, mis on ka tabelis välja toodud, mille puhul võib öelda, et tol
ajal oli neid arvesse võttes paremad või lihtsamad tingimused elamiseks. Uurimistöö autor
toonitab, et kõige tähtsam on silmas pidada seda, et kahte aega võrreldes lähtutakse eelkõige
27
Mohni enda heaolust ja vaadeldakse mohnilaste ja saare enda vaatevinklist. Olgugi, et nii
mõnelgi määral on taasiseseisvunud demokraatlikus vabariigis paremad elutingimused, ei
kehti see selle töö uuritava väikesaare kohta. Lihtsa näitena selle kohta, et mis mandrile hea,
see väikesaarele halb, võib tuua turismi. Riigile ja linnale on suur tuluallikas see, kui turistid
külastavad neid kohti, väikesaarele (ning selle elanikele) võib see olla ohtlik ja tülikas.