www.militaar.net

Palun abi märgi tuvastamisel.
Mis ajastust on pärit?
Olen näinud erinevaid "otlitsnikuid" aga see lihtsalt snaiper?

Märk kehtestati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 1942. aasta 21. maist, üheaegselt kaardiväelase, Eeskujuliku miinipilduri, -kuulipilduri , -suurtükiväelase etc märkidega. Märgiga autasustati "...eriti silmapaistnud laskureid Puna-armee rea ja nooremast komandörkoosseisust, NKVD vägedest. Aga ka sõjeväelasi, kes süstemaatiliselt demonstreerisid eeskuju, valdasid eeskujulikult isiklikku relva...ning kasutasid seda lahingus osavalt, tuues kahju vaenlasele..." Ja veel pikalt samas laadis.

margus1 kirjutas:Mis ajastust on pärit?
Olen näinud erinevaid "otlitsnikuid" aga see lihtsalt snaiper?

...et mitte ära segada siis seda staliniaegset snaiprit (ja muid selliseid märke) hilisemate stagnaaegsete kolme märgiga - otlitsnik Suh.Voisk / VVS / VMF

Sest need varasemad relvaliigipõhised otlitsniku-märgid on ju ikka midagi väärt, hilisemad kolm väeliigipõhist otlitsnikut ei maksa aga eriti midagi

Tänan abi eest.Asutamise algus on seega teada.Aga kui kaua selline kujundus oli?
Hilise nõukaaegse masskauba sisse ei paigutand ma teda ise ka.Pidasin silmas selliseid variante nagu "otlitsnõi sofjor , povar , artillerist jne neil kujundus sarnane , mitte küll 100%.
Kas need variandid on erinevast ajastust või väljaandmise statuut teine?

Ei lugenud Lemeti postitust põhjalikult - minu viga.
Kehtestati järelikult samaaegselt , lihtsalt erines väljaandmise kord?
Miks on lihtsalt "snaiper" , mitte aga "otlitsnõi snaiper"?

Miks on lihtsalt "snaiper" , mitte aga "otlitsnõi snaiper"?

Kujuta nüüd endale ette, millega tegeleb snaiper... ja siis mõtle: peaaegu nagu snaiper aga no ei lase nii hästi...
NA-s oli selleks strelok, nevõjo...i. Seega: snaiprist kõrgemat laskurit enam polnud võimalik...

terv
o

Tänud info eest , asi selge.
Märk sai kunagi aastaid tagasi soetatud ja ei oskand teda kuhugi ajastusse paigutada.
Nüüd selge , et tegemist sõjaaegse märgiga (arvatavasti) ja vist mitte levinud?

Lemet kirjutas:Märk kehtestati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 1942. aasta 21. maist, üheaegselt kaardiväelase, Eeskujuliku miinipilduri, -kuulipilduri , -suurtükiväelase etc märkidega. Märgiga autasustati "...eriti silmapaistnud laskureid Puna-armee rea ja nooremast komandörkoosseisust, NKVD vägedest. Aga ka sõjeväelasi, kes süstemaatiliselt demonstreerisid eeskuju, valdasid eeskujulikult isiklikku relva...ning kasutasid seda lahingus osavalt, tuues kahju vaenlasele..." Ja veel pikalt samas laadis.

Selliseid eriala-otlitšnikute märke oli kokku 23 erinevat ja asutati nad ajavahemikus 1942.a kuni 50teni. Massilisem autasustamine toimuski valdavalt esimestel sõjajärgsetel aastatel. 1947.a kehtestati üldised reeglid märkide rahuaegseks andmiseks sõduritele, madrustele, seersantidele ja starshinaa-dele. Sestpeale annetati märke üks kord aastas peale lahingulise ja poliitilise väljaõppe aastakokkuvõtete tegemist väeosades.

Konkreetselt snaipri märgi andmise sõjaaegsed kriteeriumid olid aga järgmised (vaba tõlge):
- isikliku relva, kuulipilduja, tankitõrjepüssi, miinipilduja, suurtüki, tanki(!) jm tehniliste vahendite eeskujulik valdamine ja kasutamine lahingus ühes vaenlasele kaotuste tekitamisega
- kiire tuleavamine ja täpne tuleandmine vastase avatud ja varjatud sihtmärkidele
- materiaalosa (kuulipilduja, miinipilduja, tankitõrjepüssi, suurtüki, tanki jm tehniliste vahendite) eeskujulik maskeerimine
- isikliku relva ja lahingutehnika alleshoidmine / säilitamine kõigis lahinguoludes ja hoolikas hooldus
- hobukoosseisu(!) eeskujulik pidamine ratsa- ja suurtükiväes
Märgiga autasustamise õigus oli väeosaülematel alates brigaadiülemast (ja üles). Ning nagu siit näha, räägib snaipri märgi statuut kõigest muust peale snaipripüssi / snaipriasjanduse... Mis aga omakorda vihjab sellele, et see sõjaaegne ja väga üldsõnalise statuudiga märk võis tegelikult olla ka võrdlemisi levinud

Huvitav on ka see, et see SNAIPER ongi ainus märk neist 23-st, mille nimetusest puudus sõna OTLITŠNÕI - võib-olla seepärast puuduski, et statuudi järgi ei olegi ju tegemist snaipriga, vaid muidu kärme ja terase ning oma relva lahingus hästi valdava võitlejaga

...ja terve raamat neist otlitšnikutest praegu osta.ee-s:

Võinuks siis algajale öelda lihtsalt ning maakeelset ,kas märk sõjaaegne on või mitte.
Jah, on küll Sest teine ja nn uuem variant samast märgist on millel nn lehvik kella 12-ne peal on eristatavamalt reljeefsem (6 osa 3-e triibuga)
Umbes sama nagu sõjaaegse ja hilisema Gvardijaga, kus tasuks meelde jätte vaid lipu sees asetsevat eripära, see on horisontaalseid kriipsukesi või ültse mittemidagi,uuema perioodi "sibula siiru-viirulisusega"

Seda märki on vähemalt 16 varianti.
http://falera.org.ua/?page_id=79

Neid märke kokku korjata niimoodi, et igast variatsioonist on olemas üks, ei ole võimatu. Küll on see aga aeganõudev ja ka kulukas, kui just juhuslikult neid kalleima otsa märke ( pontonjor, pekar, podvodnik, torpedist ) hea hinnaga kätte ei satu. No mul on õnne olnud:) Samas on selles seerias ka märke, mis pole küll nii kallid- hinnaklass 100- 150 EUR, kuid mida liigub ka vähe ( traktorist, doroznik, zel.dor voiska, povar, pozarnik ). Ülejäänud on levinumad, aga minööri, sapööri ja snaiperi leidmine võib ka tänasel päeval üsna keeruliseks osutuda. Ka kõige hilisem märk sellest seeriast Otlichnik Aviatsii on haruldane, kui tegemist on esimese variandiga, kus kiri on nii, et Otlichnik ülal ja Aviatsii all.
Kokkuvõtvalt veel, et endal võttis ikka üsna jupp aega, et nad kõik kokku saada. Ja muidugi on pea kõigist neist märkidest liikvel ka hulgaliselt koopiaid.

Aga teemaalgataja Snaiper on igati kena ja väärikas sõjaaegne märk.

Üli-kena kogu, Tossom, tänud et vaevusid seda meile siia esitlema

Lisan ka ühe "otlitsniku" mis soome maakamarast kevadel välja koorus: