www.militaar.net

Kas oskab keegi tuua mõne lingi või muud infot selle kahuri (mitte 105mm haubitsa) kohta?

Kas see oleks siis 10,5-cm K 18, 10,5-cm K 18/40 või 10,5-cm sK 42? Mitte et neil väga palju vahet oleks olnud.

Un' Recluta kirjutas:Kas see oleks siis 10,5-cm K 18, 10,5-cm K 18/40 või 10,5-cm sK 42? Mitte et neil väga palju vahet oleks olnud.

Anna aga kõigi nende kohta tulla!

See, mis edasi tuleb, on kompott Širokoradist ja WWII: the Directory of Weapons'ist.

Üks esimesi loodavale Saksa sõjatööstusele esitatud nõudmisi oli projekteerida uus suure laskekaugusega kahur, mida saaks kasutada korpuste koosseisus. 1928. aastaks olid nii Krupp kui Rheinmetall esitanud oma joonised ja kaks aastat hiljem ka esimesed prototüübid.
Kuna Saksa armee ei suutnud kummagi variandi kasuks otsustada, valiti lõpuks välja Rheinmetalli projekti raud ja Kruppi lafett. Sama lafetti kasutati hiljem ka nt haubitsa 15-cm sFH 18 puhul. Ühe suurtüki keskmiseks maksumuseks kujunes 37 500 RM.

Esimesed 10,5-cm K 18 võeti relvastusse 1934. aastal ja mõnda aega moodustasid nad keskmise suurusega patareide põhivarustuse. Peagi selgus, et kaliibri valik oli ebaõnnestunud – suurtükk ise oli oma mürsu kohta liiga raske. 150 mm haubitsad (tegelik kaliiber oli 149 mm) tulistasid märksa efektiivsema mürsu samale kaugusele. K 18 võeti relvastusse enne Saksa armee mehhaniseerimist ja seetõttu kasutati nende transpordiks hoburakendeid. Kuna ühe rakendi jaoks oli kahur liiga raske, tuli 4098 kg rauda ja 4024 kg lafetti eraldi transportida. See probleem lahendati alles traktorite kasutuselevõtmisega, kuid selleks ajaks polnud K 18 tootmisprioriteet enam nii kõrge kui varem.

1. septembri seisuga 1939 oli Wehrmachti relvastuses 702 10,5-cm K 18 (821 tuhande mürsuga). Poola kampaania käigus kaotati kaks eksemplari ning kulutati ära 94 tuhat mürsku. 1. aprilli seisuga 1940 oli relvastuses 700 seda tüüpi kahurit 1427 tuhande mürsuga.

10,5-cm K 18 tootmine sõja ajal:

Aasta 1940 1941 1942 1943 1944 1945
Tk 35 108 135 454 701 74


K 18 efektiivsuse tõstmiseks nõuti eelkõige tema laskekauguse suurendamist. Endist L/52 rauda pikendati L/60ni ja suurendati lukukambri ruumala. Tugevdati ka lafeti konstruktsiooni. Esimene 10,5-cm K 18/40 valmis 1941. aastal, kuid enne seeriatootmise algust jõuti tähistust muuta ja selleks sai 10,5-cm sK 42.
1941. aastaks olid K 18 ja tema edasiarenduste puudused juba selgunud, kuid siis avastati selle tüübi jaoks uus roll, kus need end enam niipalju tunda ei andnud – rannakaitse. Kuna loodava Atlandi Valli kindlustusvööndi jaoks nappis suurtükke, otsustati osa 10,5-cm sK 42 just sinna suunata. Rannakaitserelvana tegutsemiseks oli sellel mudelil piisav laskekaugus, kuigi mürsu mass oli siiski väike. Ühtlasi võeti kasutusele mitu uut mürsku, sh spetsiaalne marker „sisselaskmiseks”.

10,5-cm K 18 näitajad:

Raua pikkus: 5460 mm
Suurtüki mass laskeasendis: 5624 kg (5542 kg vene allikate järgi)
Raua ja luku kogumass: 1980 kg
Tõstenurk: 0/+48 kraadi
Tagasilöök: 920...8230; 940 mm (maksimaalne 970 mm)
Mürsu algkiirus: 835 m/s
Maksimaalne laskekiirus: 6 l/min
Laskekaugus: 19,075 km
Mürsu mass: 15,14 kg (10-cm Gr.19) / 15,6 kg (10-cm Pr.Gr.rot) / 14,71 (10-cm Gr.38.Nb)

Lisaks sellele tüübile oli septembris 1939 relvastuses 66 Esimese maailmasõja aegset 10,5-cm K 17 (80 400 mürsku).

Trofeerelvi ja eksperimantaalset värki ma igaks juhuks ei lisanud.

Un' Recluta, suur tänu selle info eest! Millegipärast on selle suurtüki kohta saadaval väga vähe infot. Tahtsin võrrelda selle kahuri andmeid vene 100mm kahuri BS-3-ga ja paistab, et sakslaste oma kaotab igast vaatevinklist:

BS-3

Kaal 3650 kg (!!)
Mürsu algkiirus: 895 m/s
Mürsu kaal: 15,6 kg (unitaarmürsk)
Laskekaugus: 20,650 km
Maksimaalne laskekiirus: 10 l/min


P.s Kas saksa kahur kasutas unitaarset laskemoona?

Minu arusaamine on üpris sarnane, aga võrdluseks 10,5-cm sK 42 andmed (lõviosa oli ilmselt siiski seda tüüpi):

Mass lahinguasendis: 5620 kg
Max laskekiirus: 6 l/min

Tõtt-öelda mul inf sK 42 laskekauguse kohta puudub, aga K 18 kohta on näitajad järgmised:

Kild-fugassmürsk miinimumlaenguga: algkiirus 550 m/s, lennukaugus 12 725m
Sama keskmise laenguga: 690 m/s, 15 750 m
Sama maksimumlaenguga: 835 m/s, 19 075 m
Soomustläbistav mürsk maksimumlaenguga: 822 m/s, 16 000 m

K 18 maksimumlaeng oli 5,852 kg, kuid sK 42 oma juba 7,5 kg, nii et kardetavasti olid ka muud näitajad vähe paremad.

Ei, K 18 laskemoon polnud unitaarne.

Mul on üks Saksa päritolu 10,5cm mürsuhülss, huvitav oleks teada millega tegu? Pilti netis ei ole, aga ma võiksin kellelegi tuvastamiseks meilile saata.

Un' Recluta kirjutas: Ei, K 18 laskemoon polnud unitaarne.

Ah et eraldilaadimine, no see seletab suhteliselt aeglast laskekiirust. Aga kas oskad öelda, kas laskemoona mürsuosa oli sama, mis 10,5cm haubitsal?

Hea küsimus, seda ma veel uuriks. Tõenäoliselt mitte.

Mis hülssi puutub, siis see peaks olema messingist või terasest, pikkus 445 mm ja läbimõõt kitsamas otsas 127 mm. Kas sobib?

Äkki leiad mõne kahuri pildi ka siia ülesriputamiseks.

Mis saksas toodetud kahuritesse ja haubitsatesse puutub, siis mul olemas saksakeelne raamat, kus peaksid olema nad kõik ilusasti ära toodud koos kõigi võimalike andmetega. Enamusel ka lühikirjeldus spetsialisti seisukohast.
Kui on täpsemaid küsimusi, siis äkki leian vastuse, kui aega saan.

Kahtlustaks, et BS-3 puhul tegemist on eeskätt tankitõrjeks, mitte kaudtuleülesanneteks mõeldud riistaga. Seega pole 10,5cm K18 ja BS-3 praktiliselt sama klassi relvad ega võrreldavad.
Tankitõrjerelvadel kasutataksegi reeglina padrunmoona, kaudtule omadel (kui just pole üsna väike kaliiber) kartuusmoona.

Muidu neid K18 -eid taheti ka eestlastele pähe määrida 1939, kuid siinmail otsustati minuteada 15cm sFH18 kasuks koos Krauss-Maffei poolroomikuga (hiljem tuli asendada Henscheli raskeveoautoga). Peale võimuvahetust jäi äri muidugi katki.

hummel kirjutas:
Kahtlustaks, et BS-3 puhul tegemist on eeskätt tankitõrjeks, mitte kaudtuleülesanneteks mõeldud riistaga. Seega pole 10,5cm K18 ja BS-3 praktiliselt sama klassi relvad ega võrreldavad.
Tankitõrjerelvadel kasutataksegi reeglina padrunmoona, kaudtule omadel (kui just pole üsna väike kaliiber) kartuusmoona.
.

Huvitav, miks ei sobi võrrelda? Kui fugassmürsk kaalub sama palju ja laskekaugus on BS-3 isegi suurem? Ja mis on see "kaudtuleülesanne", milleks K18 mõeldud on ja milleks BS-3 ei sobi?

Selgub, et mürsud oli tõesti erinevad, kuigi mingi osa neist valmistati samades tehastes.

Piltidega on lood kehvad. Inglise raamatus on kaks, mõlemad Aafrikast, aga objekt ise on ühel juhul tagaplaanil ja teisel osadeks lastud. Küllap Hummelil või Würger 190G-l on paremaid.

Würger 190G-l on paremaid--Sorry kahurid pole mu tugevam külg , aga vaatan ühte vene oopust.

troll kirjutas:Huvitav, miks ei sobi võrrelda? Kui fugassmürsk kaalub sama palju ja laskekaugus on BS-3 isegi suurem? Ja mis on see "kaudtuleülesanne", milleks K18 mõeldud on ja milleks BS-3 ei sobi?

Võrrelda võid loomulikult kõike ja kõigiga, aga küsimus on relvade otstarbes. Automaati võid ka samahästi kergekuulipildujaga või snaipriga võrrelda, aga neil on lihtsalt erinev otstarve.

Väidan, et K 18 ei olnud praktiliselt mõeldud otselaskmiseks, aga BS-3 oli mõeldud nimelt esmajärgus otselaskmiseks. Loomulikult saab sellega ka kaudtuld põmmutada, kuid põhiline on tankitõrje. Kui BS-iga lasta, peab ilmselt arvestama, et tõstenurgad ja langemisnurgad on väikesed. Seega tule mõju väiksem ja positsioonivalik kinnisel maastikul palju kehvem. Vot ei tea, kas 100 mm vene padrunmoonal ka laengu suurust saab muuta. Kui ei, siis on selle relva kasutamine kaudtulelaskmiseks taktikaliselt päris ebamugav.

Tõsi ta on, et Läti Zemezardze (ei tea täpset kirjapilti... ) kasutab samuti BS-3 sarnaseid suurtükke, kuid nende suurtükivägi on nagu ta on...

K 18 laskemoona kohta andmeid mul vist üldse ei ole, aga sakslastel oli rumal komme palju erinevate omadustega laskemoona toota samale kaliibrile küll. Laengukambrite mõõdud vist olid mul aga olemas (peab kodus järele vaatama raamatust) ja sealt võib üht-teist selguda. Kui aega saan ja meelest ei lähe, uurin järele ning üritan mingid tulemused kirja panna. Pilte asjandusest kahjuks ei saa, sest skänneriga jään hätta.