Nagu lubasin, püüan konverentsil toimunut mõnevõrra kirjeldada. Jätan kõikvõimalikud akadeemilised nimetused jne kõrvale ja loodan, et keegi seepeale ei solvu.
Vaatasin konverentsi materjale ja pean tunnistama, et parimaks ettekandeks võib pidada Kari Aleniuse "The Reception of German War Propaganda in Estonia, 1941-1944". Põhjusi selleks on mitmeid:
- tugines konkreetsete allikate baasil tehtud tõsisele analüüsile,
- sisaldas mitmeid uudseid ja huvitavaid seisukohti, milleni eestlased ise pole jõudnud,
- väljapeetud, tasakaalukas ja igati soliidne esinemine.
Jääb üle vaid oodata, mil konkreetne uurimus trükki ja teaduskäibesse jõuab.
Omaette tase ja väljaspool igasugust arvestust oli loomulikult David, kes jättis ettekande kõrvale ja sisuliselt esines improviseeritud aulaloenguga. Päris improviseeritud see nüüd küll polnud, kuid no Glantz on ikka omaette tase. Loomulikult liikus ta strateegilisel tasandil vabalt ühest operatsioonist teise ja saalisviibijate nägude järgi kas kuulati mõnevõrra üllatunult, nauditi sisu või lihtsalt ei saadud aru...
Hea mulje jäi ka Olaf Mertelsmanni ettekandest. Samas jäi ettekanne tema hoopis lühema, kuid üliolulise ja väga hea kommentaari varju. Üks esineja sai üsna objektiivse tagasiside Olafilt, kes andis selle hoogsa, lühikese kuid mõjusa kommentaarina. Nauding oli seda kuulata. Kõrv puhkas ja süda jäi rahule. Kohalviibinud mäletavad seda kindlasti veel pikalt
Mis ma siin ikka pikalt, uued konverentsid juba tulemas
terv
o
