Soome kaitsevõime

[Leo]

Soomes ei ole mingit poliitilist konsensust NATOga liitumise või mitteliitumise kohta, sellepärast aegajalt tulebki selliseid poliitiliselt korrektseid mittemidagiütlevaid avaldusi. Praktiliselt parempoolne Kokoomus, Eesti mõistes majandusliberaalne erakond, aegajalt tõstab teemat, kuid paljud vasakpoolsed on põhimõtteliselt vastu. Siililegi selge, et NATOga liitumine ei ole mingi lihtne ja kiire teema, vaid võtaks aastaid ja Venemaa reaktsioon oleks kindlasti väga valuline. Kuidas see reaalselt NATOga liitumine toimuda võiks? Esiteks muidugi Soome parteide poliitline konsensus ja geopoliitiliselt sobiv hetk, et suuremad NATO riigid oleksid üldse huvitatud tekitama Venemaaga 1300 kilomeetrit maismaapiiri juurde.

[Kriku]

Rohkem mõtet oleks koos Rootsiga.

[Leo]

Kui Rootsi NATOsse läheks, siis oleks see soomlastele ilmselt suureks porgandiks, samas ei ole ka Rootsist kuulda, et sel teemal vaeva nähakse?

[gooligan]

Mul on kuri kahtlus, et ka uue-põlve soomlased ei igatse väga finlandiseerumine 2.0 taga, ega ole seda pooldavaid poliitikuid väga nõus toetama.
Kas Tuomioja-sugused punaminevikuga nende poliitilisse tippliigasse enam valija tagasi ootaks?

Ehk see mida soovib Putin on ebarealistlik (selline 70-80ndate stiili renessanss) vähemaga ta ei lepiks. Kas siis Soomel on üldse mingeid valikuid?
Putin on ennegi samamoodi taktikalisi lahinguid võitnud kuid sõdu järjepanu kaotanud. Vinti üle keerates kaotatatakse Soome igaveseks ning lausa "sunnitakse" Soome NATOsse astuma.

[kaur3]

Tore dokumentaalsari finlandiseerunud Soomest, mille ühe õhtupoolikuga saab läbi vaadata. Soome keeles.

https://areena.yle.fi/1-50828775

[Runkel]

Endise Soome suursaadiku Harri Tiido ülevaade:

Soomlased, NATO ja Venemaa

Kokkuvõtlikult võib öelda, et soomlaste suhtumine NATO-sse on paranenud ja Venemaasse halvenenud.

NATO puhul on meil ilmselt laialt teada tõsiasi, et toetus Soome liitumisele alliansiga on pidevalt olnud meie mõistes madal, kusagil 20 ja pluss protsenti. Kõige kõrgem oli see aastal 1998 – 28 protsenti. Siis järgnes allamäge minek ja aastal 2012 oli madalaim hetk – 14 protsenti. Seejärel hakkas toetuskõver taas ülespoole ronima ja jõudis järgmisse tippu aastal 2016, seega pärast Krimmi hõivamist ja Ida-Ukrainas sõja alustamist Venemaa poolt. See tipp oli 27 protsenti.

Järgnes taas allapoole vajumine ja tänavu siis 26 protsenti, mis eelmise küsitlusega võrreldes on nelja protsendi suurune kasv, seega tõus on suurem kui statistilise vea võimalus. Ja muudatuse puhul tasub veel märkida, et kasvanud on nende arv, kes ei oska kindlat vastust anda. Ning see on tulnud NATO liikmeks astumise vastaste hulga vähenemise arvelt.

Kui nüüd vaadata suhtumist Venemaasse, siis on see viimase kahe kümnendi vältel tasapisi allapoole vajunud. Soojenemise üks tipp oli 2012, NATO-toetuse madalseisus, kui Venemaasse suhtus soodsalt 63 protsenti küsitletuist. Tänavuse küsitluse kohaselt on neid järele jäänud 34 protsenti.

Negatiivselt suhtujaid on aga rohkem, 45 protsenti. Oma mõju oli ilmselt Aleksei Navalnõi mullusel mürgitamiskatsel, kuid ka muudel Venemaal toimunud arengutel. Silma torkab ka tõik, et mida noorem on vastaja, seda negatiivsem on suhtumine Venemaasse. NATO-sse suhtumise mõttes on tähtis ka see, et 59 protsenti vastanuist näeb Venemaas sõjalist ohtu. Veel rohkem, 77 protsenti arvab Venemaa olevat ebastabiilse ja ettearvamatu naabri.

Vene välisministeeriumi kõneisik Zahharova leidis sellele kiirelt ka selgituse: tegemist olla agressiivse infokampaaniaga Venemaa vastu ja selle osa olla ka Soome ajakirjandus. Aga eks tema arvab, mida ta arvama peab.

Erakonnad, NATO ja Venemaa

Huvitav on vaadata Soome erakondade suhtumist. Kohati on see isegi üllatav.

Kui minipartei Liikumine Nüüd kõrvale jätta, siis on kõige Venemaa sõbralikum erakond Põlissoomlased - 48 protsenti suhtub Venemaasse soosivalt. Kuigi ehk ei olegi see nii üllatav. Mujalgi on populistlike erakondade seisukohad paljuski kattuvad Putini Venemaa väärtushinnangutega. Selles veendumiseks ei ole vaja meil isegi kodukamaralt mujale jalutada. Venemaa-sõbralikkuselt järgmisel kohal on Keskpartei ehk Keskusta 47 protsendiga.

Kuid kes on siis kriitilised poliitilised jõud? Kõige kriitilisemad on "rohelised", kellest vaid 15 protsenti omab soodsat suhtumist Venemaasse. Järgnevad ehk üllatuslikult Vasakliidu toetajad 22 protsendiga. Vasakliit peaks ju justkui endiste kommunistide järeltulija olema ja aastal 2004 toetas neist Venemaad ligi kolm neljandikku.

Edasi tulevad Rootsi Rahvapartei 23 ja Koonderakond 25-protsendilise soodsa suhtumisega. Sotsiaaldemokraadid jäävad nende kahe suuna vahele. Üldistavalt võib lisada, et soomlased teevad vahet vene rahval ja režiimil, sest suhtumine vene inimestesse on palju soodsam kui riigivõimu.

Märkimisväärne on ka soomlaste pettumus Vene demokraatia arengus, kolm neljandikku küsitletuist ei loe idanaabrit demokraatiaks. Pigem peetakse seda tugeva keskvõimuga diktatuuriks. Kuid kõigest hoolimata on põhjanaabrid pragmaatilised. 68 protsenti küsitletuist peab vajalikuks jätkata suhete arendamist Venemaaga ja seda sõltumata Euroopa Liidu ja Moskva suhete seisust. Põhjuseks tõik, et tegemist on tähtsa kaubanduspartneriga, kuigi nendega sõna ei maksvat usaldada.

Kui nüüd need kaks küsitlust kohakuti panna, siis on ilmne, et Venemaa-kriitilisuse kasv on paljuski aluseks ka NATO-sse sõbralikumalt suhtumise kasvule. Kuigi mitme erakonna puhul see ei päde.

Vasakliit on Venemaa suhtes kriitiline, kuid kindlalt vastu NATO-le. Põlissoomlased on teistega võrreldes Venemaasse soodsamalt suhtuvad, kuid samal ajal keskmisest enam ka NATO liikmelisust pooldavad.

Praegu on Soome ametlik seisukoht niinimetatud "NATO optsioon", ehk uks hoitakse lahti, kuid sisenemist ei kavandata. Seegi seisukoht on pälvinud kriitikat, näiteks on endine kaitseminister Ole Norrback arvamusel, et kui torm peaks puhkema, siis võib see uks pauguga kinni minna. Seetõttu tuleks liikmeks pürgida veel enne tormi vallandumist.

https://www.err.ee/1608396890/harri-tiido-soomlaste-arvamusi-nato-st-ja-venemaast

[mäger]

HS´i tänane artikkel https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000008514842.html S. Niinistö kõnest ja mõned lõigud:

Oksasen mukaan kansan mielipiteen kääntämiseksi tarvittaisiin vain ”yksi saunailta Kultarannassa”.

”Ja näen, että tällainen saunahetki on nyt lähempänä kuin aiemmin.”

Ehk Soomes ollakse kindlad, et NATO liikmeks saamiseks on vaja suveresidentsis pidada vaid üks saunaõhtu ja "homma on valmis" ning et selline hetk on lähemal, kui kunagi varem.

Samast artiklist, et Rootsis ei ole kõne väga palju tagasisidet saanud ja suurem tähelepanu on sisepoliitikal. Kunagine Rootsi otsus liituda Euroopa Ühendusega konsulteerimata seejuures Soomega on endiselt arm soomlaste hinges ja seega pole võimatu, et Soome teatab soovist saada NATO liikmeks ilma Rootsiga pikemalt konsulteerimata.

[ruger]

Soomes valmisolekuüksuse õppus Kajaani brigaadis(Kesk-Soome-Oulu-Vene piiri vaheline ala)
A Finnish readiness unit deployed into a snap drill this morning. Scheduled exercise, but the timing is spot on with todays #NATORussia talks.
https://twitter.com/pmakela1/status/1481193271644798976

[hjl85]

Soome on tõstnud enda valmisolekut
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000008542705.html

[ruger]

Eile öösel lendas Vene relvajõududega seotud firma Volga-Dnepr transpordilennuk kaarega üle Soome Saksamaale. Kuna Soome tõstis just oma lahinguvalmiduse taset siis on antud lend arvestatav, kui SIGINT/IMINT lend üle riigi ja Läänemerel toimuva kaardistamine ning monitoorimine. Lend jälgis Soome sõjaväelennuväljadel toimuvat ning erinevaid radarite olusid(info twitteri postitustest). Lisaks Gotlandile paigutatud Rootsi vägede monitooring.

They checked a large number of our airbases, dropped to 28000 feet just before Kajaani, Turku was last.

https://twitter.com/pmakela1/status/1482617451351363587

Samal ajal, kui Gotlandil käib ettevalmistus ja vägede kohalevedu, toimub teisel pool Ahvenamaal ajalehtedes arutelu diiselbussidest, kotkapoegadest ja koroonaviirusest. Venemaa ohtu oluliseks ei peeta. Ehk siis pole siiani aru saadud, mis toimub ja kui oluline see ka Rootsile endale on. Arusaadav, et Ahvenamaa on demilitariseeritud, kuid siiski. Olukorda võiksid ka nemad jälgida.
Sweden is upgrading Gotland due to Russian activity in the Baltic Sea, among other places. On another strategic island, the local media tops the web with fish diesel buses, eaglets and sinking covid. The head in the sand syndrome? Sharpening!
https://twitter.com/GoranDjupsund/statu ... 6484031491
Ahvenamaa kaitsmisega peaks tegelema Soome
The other newspaper usually tops with the highest boss trumpeting his anger towards the mainland without taking any kind of self-criticism, but it shines through clearly who is really behind her statements! After all, Finland is the nation that defends Åland!
https://twitter.com/GoranDjupsund/statu ... 6484031491

[laikar]

Kaabakad omas mahlas. Lend oli regatud Murmanskisse. Muudeti marsuuti. Soome Hornetid olla kaasa lennanud.
https://mobile.twitter.com/TimoNieminen19/status/1482666637195100164
Sellist vaenlast ei võida muidu, kui ka ise reeglitest lahti lasta.
Ega meie ajakirjadus palju tarem ole.

[AndrusP]

Jah. Vene puhul aumehelikkus kui selline poliitilises mõistes puudub. Kokkulepped ei kehti kunagi ja kõike võidakse tõlgendada vastavalt vajadustele. Erinevad lavastatud provokatsioonid ja ka sündmuste kirjeldus ja ajaloo moonutamine omale sobivas suunas.
Selles osas vaenupool peaks saama maitsta kõike ka ise oma retsepti järgi - ilmselt see võtaks põlved nõrgaks - sest etteaimatavus ja reeglid, mille piirides "vaenlast" tegutsemas nähti, enam pole...

[ruger]

Soomet vaatluseks külastanud Volga-Dnepr kompanii lennuk lendas nüüd Saksamaalt otse Moskvasse

https://twitter.com/TimoNieminen19/stat ... 3748557827

[laikar]

Pikem artikkel lennust, mis läks üle vähemalt kahest Soome väeosast.
Järeldus, vaevale et luurati. Pigem sooviti näha Soome lennuväe reaktsiooni ja ajada lihtsalt juukseid turri. https://yle.fi/uutiset/3-12274508 Mingit muud arusaadavat loogilist põhjendust sellele soomlased välja pakkuda ei oska.

[Väino]

Kujutasin ette, et lihtsalt suvalt lennati läbi naaberriigi õhuruumi, aga ei - artiklis, mille lingi pani akf laikar, on öeldud: "Tsiviillennuk sai marsruudile loa." Ega nad Jyväskyläst (Tikkakoski, Halli) ülelennuks eraldi luba nagunii ei küsinud, vaid lihtsalt see "jäi" nende teele. Kui detailselt ülelennumarsruute kooskõlastatakse pole mul aimugi.