www.militaar.net

Paluks abi sellise aparaadi tuvastamisel.Markeeringuid pole.Asub puidust kastis mõõtuga 260x140 mm ja kõrgus ca 78 mm.
Kõrvaklappidel kiri TOH-1,2200 OM ja Oktab(oktav).Klappidel vene tähed , samas masina muudel osadel paar kirjet ladina tähestik.Kas hilisem juhuslik kombinatsioon?
Kas ehk mingi kommutaator?Mis ajastust võib pärineda?

võib-olla teavad seal
http://foorum.erau.ee

Saksa detektor - raadio.

Detektorraadio paistab olema küll. Diood ja poolid, mis pesadesse käisid, on puudu.
Ainult reostaadi otstarbest ei saa aru.

Mulle näib, et seda on pärast sõda püütud käepäraste vahenditega kohandada millekski...

terv
o

Tundub üllatavalt hästi säilinud olevat. Ainult uhke (vääris)puidust kast, mis alumist külge kaitses, on aegade jooksul näiteks naelakastina kasutust leidnud või ära pehkinud. Oskaja mees saab väikese pusimise järel veel paari jaamagi kuulata. Mõne kollektsionääri silmad löövad sellist rariteeti nähes särama. Ära lõhkuda/visata kindlasti ei maksa!

EOD kirjutas:Diood ja poolid, mis pesadesse käisid, on puudu. Ainult reostaadi otstarbest ei saa aru.

Diood on ju täitsa olemas. Õigemini küll kristalldetektor. Vedru pisut kortsus ja kristall vist ära pudenenud.
Mind võtab kukalt kratsima samuti võõrkehana mõjuv nelja auguga pesa. Hirmsasti meenutab vanaaegset lambipesa. Sel juhul oleks küttereostaat.

Kast ju ka täitsa olemas kui vaevuda esimest postitust lugema, kasti omanik lihtsalt idetifitseeris ise ära - puust kast mõõtmetega.....

Radist86 kirjutas:Tundub üllatavalt hästi säilinud olevat. Ainult uhke (vääris)puidust kast, mis alumist külge kaitses, on aegade jooksul näiteks naelakastina kasutust leidnud või ära pehkinud. Oskaja mees saab väikese pusimise järel veel paari jaamagi kuulata. Mõne kollektsionääri silmad löövad sellist rariteeti nähes särama. Ära lõhkuda/visata kindlasti ei maksa!

EOD kirjutas:Diood ja poolid, mis pesadesse käisid, on puudu. Ainult reostaadi otstarbest ei saa aru.

Diood on ju täitsa olemas. Õigemini küll kristalldetektor. Vedru pisut kortsus ja kristall vist ära pudenenud.
Mind võtab kukalt kratsima samuti võõrkehana mõjuv nelja auguga pesa. Hirmsasti meenutab vanaaegset lambipesa. Sel juhul oleks küttereostaat.

Ai kurja, suurendamata pildi peal paistis see kristalli hoidja lihtsalt mingi klemmina. Mäletan, kuidas poisikesena ise galeenikristalli üritasin valmistada. Pidin peaaegu silmadest ilma jääma pliid ja väävlit kokku keetes. Ei mäleta enam täpselt, aga võimalik, et oma lolluses üritasin kollase väävli puudumisel tikuväävlit kasutada Igatahes järgmiste vastuvõtjate juures kasutasin juba dioodi.
Aga kas pole siin detektorvastuvõtjale ühelambiline võimendi juurde aretatud? Takistite ja kondensaatorite puudumine räägib küll sellele vastu, aga mine tea. Võnkering lihtsalt võrega ühendatud. Reostaadiga reguleeriti siis jah küttevoolu. Kontroll käis vast kütteniidi hõõgumise heleduse järgi.

Näeb jah välja nagu lisavõimendusega detektor

Kast olemas ja täitsa kõbus veel.
Raadioasjandus võõras rubriik ja sellest ka mu esialgne kommutaatori pakkumine.
Lõhkuda või ära visata muidugi ei kavatse.Tore,et tuvastatav sidevahend osutus raadioks.

Vaata veel ringi, ehk leiad ka poolid ja lambi üles, siis oleks väga vahva toakaunistus.
Saksa lambi tüüpi ei oska pakkuda, kuid kui kasutati Nõukogude analoogi (USA ja Saksa lampide pealt neid maha viksiti), siis võiks olla näiteks УБ-152. Kütteniidi saab 2V vooluallikaga ka hõõguma. Vastuvõtjana poleks sest kasu isegi kordatehtult, kuna neid lainealasid enam praktiliselt ei kasutata, millistele see raadio oli tehtud.
Huvi korral leiad materjali siit: http://theanswer.planet.ee/lambiraamatu ... matoor.pdf
Detektorist lk. 155-158, kogu raadio skeem sarnaneb lk. 185 toodule. Puuduvad takistid ja kondensaator võisid põhimõtteliselt ka pistikupesadesse käia.