www.militaar.net

tahaksin hea meelega teada,et kas ühe okupatsiooni vahetusel teise vastu suure söja ajal käis töstamaal ja tema ümbruses lahingud, ning kui käisid,siis millisel määral ?

Mu üks sõber elas seal kandis (Pootsis) tükk aega, kuid ta ei mäleta , et seal oleks midagi nii väga toimunud. Millegi pärast aga seda militaarkola oli küll nii ühel kui teisel kodus kunagi olnud. Ise käisin ka seal kandis kolamas ja leidsin ühed positsioonid Pootsi ja Tõstamaa vahelt tee äärest, mida oli ka pommitatud, kuna seal olid pommilehtrid. Üks lagund maja sai ka seal positsioonide kõrval üle vaadatud ja leitud paar liistu läbirostetand vindi moona. Seda maja oli kõvasti enne juba puistatud, eks seal ilmselt oli midagi olnud. Rohkem aga ei torganud midagi silma.

15.Juulil 1941 tehti Vene 16.laskurdiviisile ülesandeks kaitsta rannikut Keibu lahest Karuseni ja teostada luuret Virtsu, Varbla, Tõstamaa ja Pärnu suunas.
Samuti anti korraldus puhastada Matsalu ja Pärnu lahe vaheline maa-ala vaenlase luuresalkadest.
Kohati toimusid ägedad kokkupõrked Sakslaste üksustega.

no nii, kes on huvitatud tõstamaal ja selle lähedal toimunust ...


5. juuli – Pärnust tuli hävituspataljon Villem Kuusiku juhtimisel Tõstamaad karistama. Selistes põletati üks, Tõstamaal teine maja. Põletajad lahkusid Varbla poole.

9. juuli - Tõstamaale ilmusid sakslased, kuid tõmbusid peagi Pärnu tagasi. Virunal seisis hävituspataljoni vastas 3 nädalat Tõhela Omakaitse. Alles Vene regulaarvägi sundis Omakaitset taanduma.

2. august – Hävituspataljonid ja Punaarmee alustasid Varblast ja Virunalt pealetungi. Teel Tõhelast Tõstamaale tapeti 11 inimest, enamuses vanurid.

5. august – Et üldpealetung Pärnule nurjus, tõmbus Punaarmee tagasi.

1943 Oktoobris toimusid esimesed sakslaste mobilisatsioonid.

1944 Veebruari alguses üldmobilisatsioon 1904 – 1923 aastakäigule. Augustis mobilisatsioon 1926 – 27 sündinuile.

11. august – Permisküla lahing. Hukkus Seliste ja Tõstamaa mehi (leitnant Karjeli kompanii).

12. august - Omakaitse mobilisatsioon. Mobiliseeritud koguti Pootsi mõisa, sealt läksid nad oma riiete ja jalatsitega Peipsi äärde (sellest ka nimetus – “pastlapataljon”).

20. september – algas põgenemine Rootsi. Mindi paatidega Seliste randadest, Manijalt ning laevadega Kihnust, Vaistest, Matsist ja Paatsalust. 22. septembril lahkus Vaiste sadamast mootorpurjekas “Leidi” 124 inimesega. Nii Seliste kui Tõstamaa vallast lahkus ligi sada inimest (nimikirjad pole täielikud).

24. september – Punaarmee taas Tõstamaal.

1944 oktoober – Algas mobilisatsioon Punaarmeesse.

28. oktoober – Esimene arreteerimine alevikus.

21. november – Arreteerimine Kastnas. Üks vahistamine järgnes teisele. 1944.a. – 1953.a. arreteeriti Tõstamaa vallast 110 ja Seliste vallast 20 inimest (andmed ei ole lõplikud).


allikas - http://www.tostamaa.ee/default.asp?id=69

veel ...


...

Ööl vastu 6. juulit toimus lahing Tõstamaa alevikus, kus 20-meheline metsavendade salk astus vastu Pärnu hävituspataljoni üksusele ja koos sellega sinna tulnud punaväe soomusmasinale. Relvastatud kokkupõrkeid ja lahinguid metsavendade ja hävituspataljoni ning punaväelaste vahel toimusid neil päevil veel mujalgi.

...

loe lisaks - http://www.hot.ee/vaikal/tekst_2.html
1941. a. Suvesõda - pärnumaa