1. leht 5-st
Ahi
Postitatud: 09 Nov, 2005 8:49
Postitas MP
Kas on kellegil infot 2.MS aegsetest telgi- punkri ahjudest.
Sain ühe ahju omanikuks, aga ei tea kas on tegu militaar või tsiviil otstarbelise asjaga. Ahi on plekist, umbes 20l kanistri suurune.
Üritan pildid ka üles panna, siis lihtsam arvata.
Postitatud: 09 Nov, 2005 10:37
Postitas Kriuks
Ettekujutus olemas
. Kui pilte näeks siis ütleks kohe.
Postitatud: 09 Nov, 2005 11:09
Postitas Veltu
Sakslased nimetasid neid Hindenburgi ahjuks.
Postitatud: 09 Nov, 2005 11:57
Postitas kass
kas mitte ei olnud hindenburgi küünlad?
aga järsku oli h. ahjusi ka...
Postitatud: 09 Nov, 2005 20:33
Postitas ivalo
Õigus Kass - küünlad ikke !
Postitatud: 09 Nov, 2005 20:34
Postitas tõnuv
Kas keegi pilti pole leidnud?
Postitatud: 09 Nov, 2005 20:52
Postitas soadf
Saksa telgiahi on pealt laetav ja silndri kujuline.
Postitatud: 10 Nov, 2005 1:02
Postitas Veltu
Minu arust lisasid sõna küünlad eestlased ise juurde.sakslased nimetasid neid lihtsalt Hindenburgi ahjudeks,nagu ma ennist juba mainisin.
Mind on eluaeg huvitanud,et millest selline nimetus ahju kohta.Arvan,et see on seotud Esimese maailmasõja kaevikusõjaga.Oletusi on mul mitu,aga ehk teab keegi täpselt öelda.
Postitatud: 10 Nov, 2005 1:18
Postitas kass
hmm...
aga igatahes oli ühes raamatus (vist oli see "Eesti vabadusvõitlejad II MS") ära toodud ka hindenburgi küünla kirjeldus ja see lirjeldus vastas küll küünla omale.
endal ka mingisugune metallkorpusega, silindrikujuline "punkriküünal" aga selle raamatus kirjeldatuga ta ei klappinud.
Postitatud: 10 Nov, 2005 1:27
Postitas kass
a siin jäid silma mingid punkriküünlad, kuigi on pakendis
http://www.german-militaria.com/FieldGe ... kerzen.htm
Postitatud: 10 Nov, 2005 1:39
Postitas Veltu
Aitäh küünla seletuse eest,aga ma küsisin seda,et miks just Hindenburgi ahjuks kutsuti ?
Postitatud: 10 Nov, 2005 2:23
Postitas uusmario
Kas neil ahjudel oli kindel tüüp või?Igatahes,paljud üksused kasutasid ilmselt ka suvalisi ahje,neid mis leidsid(Punaarmees kohe kindlasti) .Sest loll oleks ju ka Venemaa pakases vaikselt külmuda ja oodata, millal väejuhatus sulle lõpuks ahju saadab
Postitatud: 10 Nov, 2005 2:25
Postitas Arnold
No miks, miks? Eks rahvas kutsub mingeid asju ikka kas hea või halvaga!
Mäe silmavesi näiteks. Siin oleks nagu teatud nööge sisse sõlmitud, sest Hjalmar ei olnd teps mitte katoliiklik puunukk, kelle silmist ühel heal päeval oleks eestlaste jaoks liiga lahjat viina voolama hakanud, sedagi jaopärast ja kaardiga
Ehk see vana Hindenburgi päss, kes küll hõberahale oli vermitud ja tsepeliini ahtrit ehtis, oli millegagi ennast sitast küljest rahvale meelde jätnud, et nõnda pursuika ristiti? Aga järsku oli nii hää ahi, et sellega Aadueelset aega mälestati? Vat see on selline semiootika, et pead ise kohal olema olnud, või siis minust targemate käest küsima! Palun vabandust heietamise pärast!
Postitatud: 10 Nov, 2005 2:37
Postitas Arnold
No millegipärast on just vene poolega seoses meelde jäänud nimetus "tattnina" - see on see venelaste punkriküünal ( plekkahju nad vaevalt Kalinini ahjuks kutsusid, neil oli nimede kasutamisel üldse dieet - hüüda võis ühte ja sedagi enne kuuli rindu saamist). Ehk siis paarisentimeetrise läbimõõduga vaskhülss, mis valati diiselkütust täis, pisteti taht sisse, löödi ots kokku ja andis peale süütamist mõnigal määral valgust, aga peamiselt tahma, mis muidugi ei tekitanud probleemi, sest tervisekaitseamet oli tagalas, kui teda üldse oli, ja kantserogeensete ühendite kahjuliku mõju ellimineerisid bolševismivastases võitluses osalevad eurooplased.
ahjud
Postitatud: 10 Nov, 2005 8:26
Postitas hillart
Ise olen näinud saksa tööstuslikult valmistatud väliahjusid mis olid küll eelpoolkirjeldatuist väga erinevad. Õigemini, ei tulnudki varem nagu selle peale, et ka mingeid teistsuguseid olemas oli.
Ja kui oligi, siis oli tegu lihtsalt käepäraste lahendustega. Näiteks bensiinivaat, mingi raudkast jne.
Üritan seda minu poolt korduvalt nähtud ahju kirjeldada.
Pealt ristküliku kujuline (pliidi raud), mõõtmed ca. 1X0,5m. Selle ühe otsa keskkohast üles suunatud ca. vihmaveetoru mõõtmetega korstna avaus.
Otsvaates on tegu allapoole suunatud (allasuunas pikem) vertikaalsete komnurksete seintega. Korstnapoolne ots ilma avausteta, sile ning selle vastasseinas (eesseinas) tüüpiline pliidiukse konstruktsioon (muidugi erineva teostuse ja konstruktsiooniga, kui kaasaegsetel pliitidel).
Ahju küljed olid vertikaalribistusega laineplekist (nagu gaasitorbiku trummel, kuid suurema lainega).
Sellised ahjud on praegusel ajal suhteliselt haruldased, kuna neid kasutasid elanikud pealesõja ajal väga agaralt ära kodustes majapidamistes ning teadupärast pidevalt kuum saav raud roostetab kah kaunis intensiivselt. Seega pole ma ühtegi neist viimase paarikümne aasta jooksul enam tervel kujul näinud - vaid mõned jäänused mõne vana maja juures.
Kuid muidugi pole välistatud, et sakslastel oli ka teisi tabelivarustuses olevaid väliahjusid. Seda eriti, arvestades nende varustuse erilist kirjusust - küll erinevad trofeevarustuse elemendid, küll erinevate firmade toodang jne.
See on nüüd see, mida mina tean. (Teeks ka joonise ja paneks üles, kuid pole seda pildi riputamise kunsti kuidagi selgeks saanud).