1. Asjaajamisest ametlikult.
Pealkiri: Kaitsejõudude harjutusväljaku laiendamise kohta Võrumaal
Esitamise kuupäev: 26.10.2022
Adressaat: kaitseminister Hanno Pevkur
https://www.riigikogu.ee/download/582f7 ... bfa6f647bb
Pealkiri: Kaitsejõudude harjutusväljaku laiendamise kohta Võrumaal
Vastamise aeg: 08.11.2022
Vastaja: Kaitseminister Hanno Pevkur
https://www.riigikogu.ee/download/83e18 ... ccfa9f2e4a
XIV Riigikogu, VIII istungjärk, infotund
Kolmapäev, 16.11.2022, 12:00
https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/20 ... PKP-553233
Pealkiri: Nursipalu harjutusväljaku kohta
Esitamise kuupäev: 06.12.2022
Adressaat: kaitseminister Hanno Pevkur
https://www.riigikogu.ee/download/146b5 ... 6ba36abf80
Pealkiri: Nursipalu harjutusväljaku kohta
Vastamise aeg: 20.12.2022
Vastaja: Kaitseminister Hanno Pevkur
https://www.riigikogu.ee/download/e2b3b ... fcbe601733
Pealkiri: Kollektiivne pöördumine "Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!"
Esitamise kuupäev: 03.01.2023
https://www.riigikogu.ee/download/70a8d ... 4d5ac73282
Pealkiri: Nursipalu harjutusväljaku laiendamise protsessi kohta
Esitamise kuupäev: 06.02.2023
Adressaat: õiguskantsler Ülle Madise
https://www.riigikogu.ee/download/aa7d0 ... fbd2d3758c
Viimasele kirjale pole veel vastust saabunud.
2. KAHOS-est ja riigi kuludest
KAHOS-e ehk Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse olulisemad punktid tõin välja juba siin:
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 52#p766652
Kui vaadelda hoonestatud kinnisasju (mis on kõige valulikum ja põhiline teema) ja põhikulusid/hüvitisi siis:
Riigile kõige odavam (ja kinnisvaraomanikule kõige kahjulikum) variant on:
• Turuväärtus (hindamisaktist *) + 20% "motivatsioonitasu (KAHOS §15) + 10% eluhoone kaotamise eest (KAHOS §16)
Riigile kõige kallim (ja kinnisvaraomanikule kõige kasulikum) variant on:
• Hoonestatud kinnisvara uuesti ülesehitamine (KAHOS §12 lõige 5)
Nende vahele jääb kesktee:
• Hoonestatud kinnisvara asendamine (KAHOS §12 lõige 5)
* Hindamisakt on riigi jaoks kõige odavam tellida Maa-ametist.
Niisama vaheinfoks: Rõuge vallas 2022 hoonestatud kinnistute keskmine tehinguhind oli 34 735 €, Võru vallas 49 025 €, Antsla vallas 26 752 € ja Võru maakonnas kokku keskmiselt 48 012 €
https://maaamet.ee/media/2479/download
Ja kes KAHOS-t süvenenumalt loeb (§3 ja §15) ja kaasa mõtleb, siis neile ka 2022a keskmine brutopalk mis oli ca 1700 € / 50 kordne keskmine brutopalk seega oli ca 85 000 €
https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... utokuupalk
3. Kommunikatsioonist maaomanikega (ja teiste sulelistega, kes ennast samuti asjaosaliseks peavad).
Ma ei saa seda üheselt väita, aga kui seda suhtlemist analüüsida, siis kumab IMHO läbi (algne) riigi poolne soov võimalikult odavalt läbi ajada.
Kui maaomanikke jm oleks kohe teavitatud KAHOS-e kõikidest võimalustest, siis oleks IMHO palju tühja kära ja sõnavõtte vähem olnud.
Siinkohal muidugi ei saa süüdistada selles üksnes "riiki", sest tavakodaniku funktsionaalne lugemisoskus ja seadustest aru saamise võimekus ei ole otseselt "riigi" probleem (kaudselt küll, läbi riiklike haridusprogrammide, et kodanik oleks võimeline ise seaduseid lugema ja nendest aru saama).
KAMIN-a (Pevkur) 07.11.2022 vastus 27.10.2022 esitatud järelepärimisele (oluline ja sisuline alla joonitud):
3. Millised on kompensatsioonimeetmed inimestele, kelle maa-alade arvelt harjutusvälja laiendatakse?
Eraomandi riiklikes huvides omandamist reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus ja see annab raamistiku kinnisasjade väärtuse hindamiseks. Kaitseministeeriumi eesmärk on jõuda omandamise osas eraomanikega mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele, seda kinnitab ka asjaolu, et seni on kaitseministeerium võõrandanud sadu kinnistuid ning sundvõõrandamist on kasutatud vaid ühel korral.
Alates 2019. aastast on Kaitseministeerium maksnud heade kavatsuste kokkuleppe alusel kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumile jääb harjutusväli, sihtotstarbelist, nn harjutusvälja negatiivsete mõjude leevendamise toetust, samuti on toetatud sihtotstarbeliselt investeeringute ja tegevuste ellu viimist, mis on vajalikud nii kohaliku omavalitsuse kui Kaitseväe jaoks. Kehtiva kokkuleppe alusel toimub viimane väljamakse 2023. aastal ning vastavalt VVTPle on Kaitseministeeriumis on väljatöötamisel harjutusvälja tekitatud häiringu talumise eest hüvitise maksmise määruse eelnõu.
Arusaadavalt hüvitatakse ka kõik otseselt eraomandile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale taristule Kaitseväe poolt tekitatud kahjud (eeskätt suurõppuste ajal teedele tekitatud kahjud). Kaitseministeeriumi valitsemisala jaoks on väga on oluline tagada vajalikud väljaõppetingimused väikseima võimaliku keskkonnakahjuga ning mõjuga kohalikule kogukonnale. Teeme selleks arendustegevuste ellu viimisel, aga ka harjutusväljade kasutamisel tihedat koostööd nii kohalike kogukondadega kui Keskkonnaametiga. Isikuid, kelle maad jäävad harjutusvälja potentsiaalse laienduse alale, teavitatakse personaalselt kirjaga samaaegselt avaliku teavitusega.
KAMIN-a (Pevkur) 20.12.2022 vastus 06.12.2022 järelepärimisele (oluline ja sisuline alla joonitud):
3. Millised on planeeritavad kompensatsiooniskeemid inimestele, kelle majapidamised jäävad planeeritava laienduse sisse? Kui suur on plaanitud kompensatsioonimehhanismide eelarve?
Harjutusvälja laienduse alasse jäävad maad omandatakse õiglases väärtuses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lähtub maade omandamisel kehtivatest õigusaktidest. Omandamise raamistik on määratud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (KAHOS). Seaduse kohaselt omandatakse hoonestatud kinnistud ja haritav maa hüvitusväärtuse alusel, millele on võimalik kokkuleppele jõudmisel lisada kuni 20% motivatsioonitasu, lisaks 10% hoone eest, kus elatakse. Hüvitusväärtuse hindamine tellitakse kutseliselt hindajalt. Hüvitusväärtuse määramisel võetakse arvesse ka saamata jäävat tulu. Saadav hüvitus peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust. Riigi eesmärgiks on kõigil juhtudel jõuda mõlemapoolselt sobiva lahenduseni. Hetkel on kaardistamisel maaomanike esmased seisukohad.
Lisaks rahas hüvitamisele on alternatiiviks ka vahetusmaa leidmine sarnases turupiirkonnas. Seadus lubab riigil vajadusel soetada vahetuseks sobiva maa ka erasektorist. Plaanitud kompensatsioonimehhanismide eelarvet ei ole numbriliselt määratud. Riik lähtub hüvitamisel kehtivatest õigusaktidest ning on seadnud eesmärgiks jõuda puudutatud inimestega mõlemapoolselt sobiva lahenduseni.
Riigikogu stenogrammist Pevkur:
tõepoolest on niimoodi, et osale sobib üks lahendus, näiteks kompensatsioon rahas, teisele sobib maavahetus. Kolmandale sobib võib-olla tõesti see, et talle leitakse asenduselamispind.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru:
Kaitseministeeriumi valitsemisala eesmärgiks on jõuda eraomanikega kokkuleppele lähtudes kinnisvara avalikus huvides omandamis seadusest (KAHOS) –
kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda, kas müügitehing või maade vahetamine.
https://voruvald.ee/uudised-ja-teated/- ... d/36112616
Rõuge valla rahvakoosolek Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi spetsialistidega 05.01.2023:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuprojektide koordinaator Kaupo Kaasik:
Eramaade omandamise eesmärk on saavutada läbirääkimistega kokkulepe. Huviala: eramaid 1750 ha, 217 maaüksust sh 21 eluhoonetega, enamusega ühendust võetud. Välispiiri pole kavas muuta. Põllumajandusmaid ja hoonestatud maid hindab kutseline hindaja. Väärtus selgub hindamise käigus. Toimub metsamaa inventeerimine ja väärtuse hindamine. Maaomaniku valikud: müük, vahetus. Väärtusele lisandub 20% motivatsioonitasu. Elukoha kaotuse korral lisaks 10%. Tulumaksuvabastus. Vahetus RMK maa vastu sarnases turupiirkonnas, täiendavaid hüvitisi ei lisandu. Väärtuse erinevuse korral hüvitis.
Nagu näha, siis kas tahtlikult (ilmselt) või tahtmatult (ei usu) räägitakse hoonestatud kinnisasjade puhul üksnes "turuväärtus + 20% +10%" ja Pevkuri teises vastuses hoonestamata kinnisasja puhul ka "asendusmaast". RK stenogrammis toodud laused "no ja võibolla tõesti tuleb mõned elamised ka asendada" aga viitavad IMHO otseselt sellele, et teised meetmed on prioriteetsed ja elamispinna asendamine (uuesti ülesehitamisest ei räägi keegi) on äärmine variant. Tõsi, viidatakse igal pool ka KAHOS-ele (universaalne meetod viidata seadusele, sest siis ei saa keegi ütelda, et pole asjakohaselt vastatud, AGA samal ajal tuuakse sealt eraldi välja ja rõhutatakse ainult osasid meetmeid, mida seadus võimaldab), kuid n.ö. "tavainimesed" ei saa seadustest aru ja tahavad saada otsestele küsimustele kohe otseseid vastuseid. Elari Kalmaru: "kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda, kas müügitehing või maade vahetamine".... 05.01.2023 koosolekul Kaupo Kaasiku poolt öeldi lisaks selgelt välja: "Maaomaniku valikud: müük, vahetus. Väärtusele lisandub 20% motivatsioonitasu. Elukoha kaotuse korral lisaks 10%." Kõik. Riik kommunikeerib ainult kahte odavamat lahendust ja võimalust.
IMHO oleks olnud inimestele asjakohane kohe rääkida (ja neid rahustada), et vastavalt KAHOS § 11 lõige 3 prim 1 ja § 12 lõige 5 järgi :
Tasu ei maksta osas, milles kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel kinnisasja omanikuga kohustuse rajada omandataval kinnisasjal asuva rajatise asemel funktsionaalselt samaväärne rajatis uues asukohas....
...Kui hoonestatud kinnisvara asendamise kulu ületab vara hüvitusväärtust, lähtutakse väärtuse määramisel kulust, mis katab vara asendamise. Kui ehitise asendamine ei ole võimalik, lähtutakse kulust, mis katab vara ülesehitamise.
Seda ilmselt ei tehtud seepärast, et kui kõik hoonestatud kinnistute omanikud hakkavad nõudma "asendamist" ja/või "uues kohas uuesti ülesehitamist", siis läheb see kole kalliks ja esmalt tuleb saavutada muudel alustel kokkulepped võimalikult paljude hoonestatud kinnistute omanikega, jättes need "asendamised" ja "ülesehitamised" viimaseks "hädapäraseks" variandiks, mida tuleks rakendada võimalikult vähestel juhtudel.
Praegu on valdav osa avalikkusest ja maaomanikest (nii mulle tundub, aga nende pähe ma ei näe) saanud asjast aru nii, et tuleb mingi "suvaline hindaja", hindab ära kinnisvara turuväärtuse (aga see on madal ja ei kata tegelikke kahjusid, nii varalisi kui moraalseid) ja siis riik pakub sulle kas raha või samas turuväärtuses mingit muud kinnisvara kusagil mujal. Et nt Rõuge vallas 50 000 turuväärtusega korraliku majapidamise eest saab kusagil kaugemal üksnes sealsete turuhindade järgi "mingid sarad". Ja kui kokkuleppele ei saa (kinnisvaraomanik pole nõus oma majapidamist "mingite saradega" asendama ega pole ka nõus rahalise kompensatsiooniga), siis lihtsalt sinu kinnisasi sundvõõrandatakse ja saad veel vähem selle eest rahalist kompensastisooni. Väga inimlik mure IMHO.
Rahva kartused ja mured koosolekute protokollidest:
- Valiku aluseks, millist harjutusvälja Eestis laiendada, peaksid olema kriteeriumid ja analüüsid. Inimesed tahavad analüüse näha.
- KAHOS räägib õiglasest hinnast, kuid kuidas õiglane hind tekib, sellele vastust ei saadud.
- Jutt kaasamisest on vale, tegelikult kaasamist ei toimu. Mida kõike on lubatud – turvalisuse parandamine, töökohad – mitte midagi pole tehtud.
- Suurepärased teed, ideaalne side, turvalisuse parandamine, valguskaabel – lubadused, mida pole täidetud.
- Üksikisik ja Kaitseministeerium pole läbirääkimiste pidamisel võrdsed partnerid.
- Võrumaal ei ole selliseid kinnistuid, mis oleks võrdväärne.
- Kinnistu hindamine – kes maksab, kui inimesed pole pakutud hinnaga nõus?
- Selgust on vaja kiiresti, sest inimeste elu ei saa aastateks ootele panna.
- Eelmisest korrast (Nursipalu harjutusvälja rajamine) on kogemus, et kaitseministeerium ei käitunud alati korrektselt: müramõõtmist testides ei tehtud samaväärseid pauke jne. Lubadused ei pidanud: toona lubati elanikele akende vahetusi, müravalle jne.
....
- Riigi poolt on tehtud valestart – kuulujutud, antidepressandid, viin. Ja ikka keegi midagi ei tea, ainult mingi joon on kaardile tõmmatud...
Eraldi juriidka (ja seadustes sisalduva tõlgendamise) teema on sealjuures vbl näiteks veel see, et "kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel kinnisasja omanikuga kohustuse" ei ole KAHOS järgi kinnisasja omandajale määrav kohustus selline kokkulepe tingimata saavutada, või seda üldse välja pakkuda või arutada.
Hõisked stiilis: "Kaitseministeeriumi eesmärk on jõuda omandamise osas eraomanikega mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele", "õiglane väärtus" ja "Riik lähtub hüvitamisel kehtivatest õigusaktidest ning on seadnud eesmärgiks jõuda puudutatud inimestega mõlemapoolselt sobiva lahenduseni" ei süsti võibolla paljudesse erilist usaldust, sest seal on liiga palju määramatust ja ebakindlust.
Ja kuna hindamisaktide "turuväärtus" ei kajasta ning "20+10% lisakompensatsioonid" ei kata paljude arvates hoonestatud kinnisasjade tegelikku väärtust aga "võrdväärsete asendustalude-elamiste-majapidamiste" asenduseks leidmine on reaalelus ulme, siis põhimõtteliselt jääbki paljude hoonestatud kinnistute omanike puhul lauale sobiva variandina üksnes talundite ja/või majapidamiste "uuesti ülesehitamine" kusagil mujal. Kuna viimast varianti võimalusena ei taheta kommunikeerida ega lubada, siis lauldaksegi regilaule, loetakse luuletusi, peetakse koosolekuid ja miitinguid ning korjatakse igasuguseid allkirju nõrkemiseni edasi.
* Küllap mängib oma osa ka inimeste (ja KOV-ide) varasem kogemus "riigiga asjade ajamisel". varasemate tegemiste ja tegematajätmiste "omad vitsad" peksavad.
*
Ei tea, kas juhul, kui "riigikaitseõpetus" oleks alates 1991 koolides olnud kohustuslik, oleks neid regilauljaid jm (ballast)rahvast olnud vähem kui preagu on?
****************
Hanno Pevkur kirjutas:Vajadusest Nursipalu harjutusvälja laiendada informeerisime kirjalikult esmakordselt 16.09.2022 Rõuge valla üldplaneeringu menetluse raames (kiri nr 12-1/22/3090). Samal päeval saatsime Võru vallavanemale ja Antsla vallavanemale e-kirjaga info harjutusvälja laiendamise vajaduse kohta. Ühtlasi informeerisime kõiki kolme valda, et konkreetsete laiendamise ettepanekute esitamist hindame reaalseks oktoobri keskpaigaks 2022. Vajadus harjutamise võimaluste suurendamise järele ja seda eeldatavalt Nursipalu harjutusvälja laiendades, oli teada kevadel 2022. Seda arvestades kohtusime kevadel ka Võru ja Rõuge valla esindajatega, samuti Keskkonnaameti, Transpordiameti ja RMK esindajatega.
16.09.2022 valdadele läinud kirja järgselt tegi Rõuge vald ettepaneku kohtumiseks kaitseministriga. Pakkusime omalt poolt, et läbipaistvuse huvides võiksid kohtumisel osaleda ka Võru ja Antsla valla esindajad. Kohtumine kõigi asjaomaste valdade esindajatega toimus 10.10.2022 Kaitseministeeriumis.
Otsuse harjutusvälja huviala piiride kohta tegin 18.11.2022, arvestades nii riigikaitselisi vajadusi kui ka mõju kohalikule kogukonnale. Neid piire tutvustati ka kohe 21.11.2022 Tsooru rahvamajas volikogudele ja kogukondadele ning need on avalikus kaardirakenduses leitavad.
AKF Peeter poolt viidatud
ERR artikkel ilmus 04.11.2022
Rõuge valla rahvakoosolekud Nursipalu harjutusvälja laiendamise teemal
29. novembril 2022 Sännas
30. novembril 2022 Nursis
Kokkuvõte
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972 ... c4e9f7c71c
Rõuge valla rahvakoosolek Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi spetsialistidega Nursipalu teemadel
Rõuge rahvamajas 05.01.2023 kell 17.00–20.18
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972 ... 5c0b7bc0bd