1. leht 1-st

Valik riigikaitsealaseid artikleid I ja II

Postitatud: 12 Veebr, 2012 11:44
Postitas Lemet
Valik ajakirjanduses ilmunud riigikaitsealaseid kirjutisi, selline omaette huvitav lugemine tõdemaks, millist juttu on läbi aegade kaitseteemal räägitud-kirjutatud. Ajavahemik 2000-ndete algusest 2007-nda aastani. Nii näiteks on Siim Kallas kirjutanud 2003 aastal palgaarmeest järgmist:
Mulle tundub, et totaalsõja põhimõtte
eluspidamine ja selle alusel toimuv sund-
sõjaväeteenistus elab Eestis nagu mingit
omaette elu. Kuidas ka ei analüüsiks, ülal-
mainitud (ja võib-olla ülehinnatud) sõja-
liste ohtude tõrjumiseks sundsõjaväetee-
nistus kõlbulik ei ole. Mobiliseerida ei jõua,
sõjapidamisoskused ei kannata võrdlust
ründavate elukutselistega. Reaalset lahin-
guvõimet omavad ikkagi pidevas valmis-
olekus olevad elukutselised väeüksused.
Avalikkus on olnud sundsõjaväeteenistu-
se tegeliku korraldamise asjus üsna kriiti-
line. Et sellele kriitikale vastata, on pidevalt
lühendatud ajateenistuse aega. See muu-
dab ajateenistuse veelgi mõttetumaks. Kui
juba tahta ajateenijatega tänapäeval oma
riiki kaitsta, peaks ajateenistus vajalike vi-
lumuste omandamiseks kestma pikemat
aega.
Nii et üpriski huvitav lugemine, vähemalt minu jaoks küll. Vast leiab ka mõni teine endale iva. Juhul, kui link juba eelnevalt läbi on käinud, siis muidugi vabandan ja vast moderaatorid teevad siis pisut tööd.

http://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q= ... k1q5h3p-Jg

http://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q= ... Hm0Tot1BUQ

Re: Valik riigikaitsealaseid artikleid I ja II

Postitatud: 17 Veebr, 2012 10:01
Postitas Kapten Trumm
Huvitav on lugeda ka palgaarmee teema kajastust meediast, praegu kaminas töötav Peeter Kuimet kirjutas selle kohta üsna intrigeeriva bakatöö, otsinguga kergelt leitav.
Sealt selgus, et need palgaarmee ideoloogid ei vaevunud isegi oma esoteerilist teadmist kuskil jagama ega midagi põhjendama, vaid kuskil vaiba all käis kogu aeg mingi tegevus.
Seevastu vastasrinne põhjendas, argumenteeris ja oli avatud diskussiooniks.

See ongi Eesti poliitika halvim joon - kuskil tagatoas otsustatakse oma ebapiisavate teadmiste põhjal asi ära ning hakatakse seda survemeetoditega ellu viima, vaevumata üldse asja kriitiliselt üle vaatama ega diskussioonis osalema.

Meenutab ENSV aega, kus parteil oli alati õigus ja kui ei olnudki, siis oli ikka.