www.militaar.net

Walter2 kirjutas:

retti kirjutas:

Walter2 kirjutas: Kui tahtsid paadiga (aerupaat oli lubatud) merele kalale minna tuli kordonist läbi minna ja end registreerida, rannast võis eemalduda oli vist pool km?

Vergi ega Rutja kordonist sellist luba ametlikult ei saanud.
Kokkuleppele sai küll.Isegi nii viisakad oldi,et öeldi ette, et nt. nüüd mõned päevad ei saa lubada või et kalakaitse on need päevad juba broneerinud

Tont seda teab kas oligi merele saamise võimalus kuidagi ametlikult võimalik või kehtestas selle võimaluse kordoni ülem oma initsiatiivil. Oli tal oma vastutusala ja kuidas ta sellel alal korda hoidis oli tema teha. Kalurid oli omaette teema - pean siis silmas just harrastuskalamehi. Mäletan kuidas taat vahel kordonisse minnes viis neile mõned isetehtud labida- või kirvevarred, parandas mõne asja vms. Pakun et suuresti see vastastikustel suhetel põhines, nii mõnelegi pügalale ja keelule vaadati läbi sõrmede. Teine huvitav koht oli Kaberneeme kordon - seal olid supper kalakohad kuhu ka igaüks ei pääsenud (isegi kalakaitse mitte) .

Egas JOKK ole tänapäevane nähtus.
Selleks tuli minna Kirovi kontorisse ja vastavaale asjapulgale (kelle nime jätan ka täna ütlemata) selgeks teha milleks ja mis asja sa tahtma tulid.
Mees oli arusaaja rannainimene ja temalt said templiga kutselise kaluri tunnistuse blanketi.
Täitsid selle ära ja kleepisid pildi peale ning marssisid nagu õige mees kordoni uksest sisse merelepääsu luba nõudma.
Simpel.
va kohtumine kalakaitsega. Aga see lisas vaid ettevõtmisele värvi.
P.s minu eelnevast kommentaarist tuleb nii aru saada et - mitteametlikult kokkuleppega lasti merele kohalikku rannaelanikku.Kui lasti.

Lemet kirjutas:Jah, võtaks tõesti teema kokku. Mernutame, et väide kõlas, nagu polnuks Võsu olnud piiritsoon...ja nagu mainitud, oleks viisakas panna viide Wiki artiklilepiiritsoonist, mitte üksikuid sobivsid lõike.

1963. aasta seisuga kuulusid piiritsooni:[3]
... kõik saared Soome ja Riia lahes ning Balti meres Eesti NSV administratiivpiirides.
... Reguleeritud oli piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikel elanikel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke. Kalurid olid kohustatud kõik alused registreerima. Paadid pidid olema lukustatud ning aerud-tullid tuli hoida eraldi. Sadamates pidi olema alaline valve ja sadama territoorium piirdega ümbritsetud.

Sai 70-ndatel korduvalt nii praami kui lennukiga Kihnus käidud ning ei tuntud huvi "kes-mis-milleks".
Ilmselt on mulle miski arusaamatu - kas loeti Kihnu Pärnu lahte kuuluvaks või olidki piiritsoonis ka saartel erinevad režiimid.
Ilmselt vist siis esimene variant.

Eespool on see piiritsooni kulgemine külanõukogude täpsusega siiski ebatäpne - näiteks Noarootsis.
Lisaks oli piiritsoon ka Haapsalu linnas (kulges umbes tänase jahtklubi juurest ja Ridala külanõukogus paaril saarel Rohuküla läheduses.
Paldiski piirkonnas tundub, et algas piiritoon Paldiski-Madise maantee ristist umbes 500 m Paldiski poole (okastraataed ja KPP putka on metsas veel alles).
Tuksi ja Pürksi külanõukogud tervenisti ei olnud, see oli enamikus määratud KPP-ga kuskil maanteel, mis ei olnud külanõukogu piiril.

mart2 kirjutas:

Lemet kirjutas:Jah, võtaks tõesti teema kokku. Mernutame, et väide kõlas, nagu polnuks Võsu olnud piiritsoon...ja nagu mainitud, oleks viisakas panna viide Wiki artiklilepiiritsoonist, mitte üksikuid sobivsid lõike.

1963. aasta seisuga kuulusid piiritsooni:[3]
... kõik saared Soome ja Riia lahes ning Balti meres Eesti NSV administratiivpiirides.
... Reguleeritud oli piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikel elanikel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke. Kalurid olid kohustatud kõik alused registreerima. Paadid pidid olema lukustatud ning aerud-tullid tuli hoida eraldi. Sadamates pidi olema alaline valve ja sadama territoorium piirdega ümbritsetud.

Sai 70-ndatel korduvalt nii praami kui lennukiga Kihnus käidud ning ei tuntud huvi "kes-mis-milleks".
Ilmselt on mulle miski arusaamatu - kas loeti Kihnu Pärnu lahte kuuluvaks või olidki piiritsoonis ka saartel erinevad režiimid.
Ilmselt vist siis esimene variant.

Kõik õige.
Kihnu arvati piiritsoonist välja 1966.

Taaselustades foorumi üht vanemat ja väärikamat pseudoteemat


See on tore.


Sel aga juba propaganda maik man

https://kultuur.err.ee/1608481154/polva ... de-voitjad

Tõsi ta on...

Gideonic kirjutas:

ermot kirjutas:Meil siin hakkab rohi alles haljendama, aga Putin juba teab! Selline mees...

No vaadates palju nad Ukrainast vilja on varastanud ja edasi kavatsevad teha, ei imesta isegi

OT: aga üks manalamees rääkis kuidas ta noore osakonnajuhatajana kuulas salaja ameerika häält nõukogude ajal ning seal kuulis veebruari kuus et nõukogude liidus tuleb rekord viljasaak. Samal ajal tema majandis hakkasid viljasalved tühjaks saama ning majandi koosolekul arutati mida teha sigadega. See noor poiss siis hõikas koosolekul et veremaal tuleb rekord vilja saak, jätame sead alles, aga teda vaadati kui ullikest. Märtsi lõpus oli veerenud raudteejaama venemaa viljaga rong ning majandi aidad olid taas vilja täis. Kolmkümmend aastat hiljem sai ta küsida, kuidas ameeriklased teadsid venemaa viljasaaki juba veebruaris? Veebruar oli see kuu kui viljaostjad tutvusid venemaa taliviljadega ja sai hinnata tulevast viljasaaki.

Putini juttu muidugi uskuda ei julge, aga siin regioonis talvitusid taliviljad hästi. Muidugi kliima soojenemine mängib rohkem rolli just mandrilise kliimaga venemaa steppides - kui see vähene vihm peaks valel ajal taevast alla sadama on saak hukas.

v2gahea kirjutas:Kolmkümmend aastat hiljem sai ta küsida, kuidas ameeriklased teadsid venemaa viljasaaki juba veebruaris? Veebruar oli see kuu kui viljaostjad tutvusid venemaa taliviljadega ja sai hinnata tulevast viljasaaki.

Ma justkui mäletan, et põhiosas pärastsõjaaegsest ajast Nõukogude Liit importis vilja nii USA-st, Kanadast kui vist ka mujalt. Muuga sadam ja viljaelevaator on selle maailmas analooge mitteomava isevarustusvõimekuse monumendid.
Et missugustest ostjatest jutt käib? N. Liidu omadest? Rekordsaakide korral, nii et sigadelegi jagus, poleks neid ju vaja olnud. Ja ameeriklased olid ju müüjad, mitte ostjad.

Sekeldaja kirjutas:

v2gahea kirjutas:Kolmkümmend aastat hiljem sai ta küsida, kuidas ameeriklased teadsid venemaa viljasaaki juba veebruaris? Veebruar oli see kuu kui viljaostjad tutvusid venemaa taliviljadega ja sai hinnata tulevast viljasaaki.

Ma justkui mäletan, et põhiosas pärastsõjaaegsest ajast Nõukogude Liit importis vilja nii USA-st, Kanadast kui vist ka mujalt. Muuga sadam ja viljaelevaator on selle maailmas analooge mitteomava isevarustusvõimekuse monumendid.
Et missugustest ostjatest jutt käib? N. Liidu omadest? Rekordsaakide korral, nii et sigadelegi jagus, poleks neid ju vaja olnud. Ja ameeriklased olid ju müüjad, mitte ostjad.

Äkki oli jah niipidi et venelastel sai siis pilt selgeks kui palju vilja vaja juurde osta.

Äkki see "rekordsaak" tähendaski, et amõõrikast oli viljasaadetis tulemas?

Muidu mistahes põllumajanduses võib ju rekordsaake ette tulla. See ei tähenda, et keskmiselt ei oleks sisemaine tootmine defitsiidis. Ja NSVL oli vist ainus riik maailmas, kus külvide algust, piimatoodangut jms. kajastati suurte riiklike väljaannete esikülgedel, sest valdavas osas oma eksistentsist oli see riik millimeetri kaugusel näljahädast. Ainus, mis aitas, oli nafta müük ja selle eest vilja ostmine.

Vaadake ikka arve ka enne, kui taolisi järeldusi teete (NSVL elas põhiosas ameerika viljast ja riik oli kriips näljast).

See rekordsaagi jutt, kui oli 1970ndatel, võib isegi tõsi olla - kuid 80ndatel miskipärast langes viljasaak kõvasit (ca 20% ja siis olid tõesti suured impordi aastad - ja tehti ka impordi rekordid).

Minuteada on NSVL viljasaak olnud alati impordist suurem (kui ehk sõja-aastad kõrvale jätta). Juba 30ndatel toodeti ise rohkem kui nt 80ndatel imporditi. Ja loomulikult 50-70ndatel kasvasid saagid tohutult.

Viljasaak kunagises VFis ja ENSV on erinevad mõisted.
Meil oli/on saak see vili mis on salves.
Suurel idanaabril see vili - mis on põlluservas hunnikus.
Eestis oli hektarisaak 40 ja uudismaal 7.
Mitte tonni vaid tsentnerit (100 kg). Miks CCCP kasutas viljasaagi arvestuses sellist mõõtühikut on poliitiline,mitte majanduslik põhjus.

Vilja ekspordist ja impordist rääkides ei tohi unustada, et vilja on erinevat. NL vedas läbi aegade sisse inimeste toitmiseks mõeldud vilja ja headel aastatel eksportis loomasöödaks mõeldut.

Lemet kirjutas:Vilja ekspordist ja impordist rääkides ei tohi unustada, et vilja on erinevat. NL vedas läbi aegade sisse inimeste toitmiseks mõeldud vilja ja headel aastatel eksportis loomasöödaks mõeldut.

Ameerika maisi tuli aastaid ja pidevalt Rakvere Piiritusetehasesse.

Ameerika maisi tuli aastaid ja pidevalt Rakvere Piiritusetehasesse.

Ma pidasin siiski silmas erinevaid nisusorte...