www.militaar.net

NATO ostab 20 aasta jooksul kolme miljardi dollari euro eest viis uut USA drooni, et täita Liibüa õhusõjas ilmsiks tulnud tühik, ütles alliansi ametnik kolmapäeval.

Uute droonide ostjateks on 13 NATO riiki: Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Norra, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja USA. Lennukeid hakkavad kasutama kõik liitlasriigid, kes aitavad kanda ka nende opereerimise kulusid. Prantsusmaa ja Suurbritannia panustavad drooniprogrammi oma luurelennukitega.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul on Eesti rahaline panus 13-ne NATO liikmeriigiga ühiselt panustatavasse mehitamata luurelennukite ehk droonide 1,3-miljardilisse ostuprogrammi 2,47 miljonit eurot. See, kui palju Eesti saab droone on õppustes kasutama hakata, sõltub Kuimeti sõnul NATO Euroopa vägede ülemjuhatajast.

"Eduka sõjapidamise üheks peamiseks eelduseks on tasemel luurevõime, et aegsasti tuvastada vastase kavatsusi ja tegevust. Arvestades seda, kui võimsa luurevõime see luurelennukite programm NATO liikmetele tagab, on tegemist Eesti jaoks vägagi vajaliku programmiga," selgitab Kuimet droonide programmis osalemise vajadust.

"Samas on tegemist ka sedavõrd kalli ja keerulise programmiga, et vaid vähesed riigid maailmas suudavad endale sellise võime väljaarendamist lubada. Seetõttu ongi selle programmi käivitanud 13 NATO liikmesriiki (sh Eesti) üheskoos, et iga riigi kohta eraldivõetuna suhteliselt tagasihoidlike kuludega arendada välja võime, mida saab kasutada kõikide liitlaste kaitseks ja luureinfo kogumiseks," lisab ta.

Tõesti, programm on kallis. Kuimeti sõnul hinnatakse selle programmi väljaarendamise kogumaksumuseks orienteeruvalt 1,3 miljardit eurot millele lisandub ka droonide iga-aastane käigushoidmise kulud.

"Eesti osa programmi käivitamisel on 2,47 miljonit eurot, st ca 0,018 protsenti programmist, mis tasutakse osadena aastaks 2017. Pärast seda on Eesti osalus droonide iga-aastastest käigushoidmise kuludest umbes 100 000 eurot aastas," selgitab Kuimet ja lisab võrdluseks, et Eesti kaitse-eelarve on 360 miljonit eurot aastas.

Kuna Eesti rahaline panus programmi on selle mahtu arvestades väike, siis ka droone oma rahuaegsetes õppustes saame kasutada nii, nagu NATO Euroopa vägede ülemjuhataja otsustab. "Need droonid hakkavad alluma NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale (Supreme Allied Commander Europe), kes juhib kõiki NATO operatsioone," selgitas Kuimet.

"Kui NATO peaks vajadusel alustama kollektiivkaitseoperatsiooni Eesti julgeoleku tagamiseks või meie piirkonnas on küpsemas mõni tõsisem kriis, siis ilmuvad need droonid vajadusel ka meie taevasse. Droonide võimalik kasutamine rahuaegsetel õppustel oleneb SACEUR-i otsusest," ütles Kuimet ning lisas, et täieliku tegutsemisvõime saavutab programm 2017. aastaks.

"Kui NATO peaks vajadusel alustama kollektiivkaitseoperatsiooni Eesti julgeoleku tagamiseks või meie piirkonnas on küpsemas mõni tõsisem kriis, siis ilmuvad need droonid vajadusel ka meie taevasse. Droonide võimalik kasutamine rahuaegsetel õppustel oleneb SACEUR-i otsusest," ütles Kuimet ning lisas, et täieliku tegutsemisvõime saavutab programm 2017. aastaks.

Kapten Trumm kirjutas:Järjekordne kõrbeliiva projekt.

Kuidas meil kodus droonidega lood on?
Aeee hummel, kas suurtükiväepataljon juba kasutab neid sihtmärkide leidmiseks ja tule korrigeerimiseks?

Tier N/A: Small/Micro UAV. Role filled by BATMAV (Wasp Block III).[19]
Tier I: Low altitude, long endurance. Role filled by the Gnat 750.[20]
Tier II: Medium altitude, long endurance (MALE). Role currently filled by the MQ-1 Predator and MQ-9 Reaper.
Tier II+: High altitude, long endurance conventional UAV (or HALE UAV). Altitude: 60,000 to 65,000 feet (19,800 m), less than 300 knots (560 km/h) airspeed, 3,000-nautical-mile (6,000 km) radius, 24 hour time-on-station capability. Complementary to the Tier III- aircraft. Role currently filled by the RQ-4 Global Hawk.
Tier III-: High altitude, long endurance low-observable UAV. Same parameters as, and complementary to, the Tier II+ aircraft. The RQ-3 DarkStar was originally intended to fulfill this role before it was "terminated."[21][22] On December 4, 2009 the USAF confirmed the existence of the RQ-170 Sentinel.

US Army tiers

Tier I: Small UAV. Role filled by the RQ-11A/B Raven.
Tier II: Short Range Tactical UAV. Role filled by the RQ-7A/B Shadow 200.
Tier III: Medium Range Tactical UAV. Role currently filled by the RQ-5A / MQ-5A/B Hunter and IGNAT/IGNAT-ER, but transitioning to the Extended Range Multi-Purpose (ERMP) MQ-1C Gray Eagle.

Уганда в январе получила четыре комплекта американских мини-БЛА AeroVironment RQ-11B Raven по соглашению от июля 2011 года на сумму 3 млн. долл. в рамках американской военной помощи. Обучение группы личного состава ВВС Уганды из восьми человек эксплуатации этих аппаратов производилось в Редстоунском арсенале в США с 12 по 23 декабря 2011 года (c) армия

Ja muideks, Trumm, Global Hawk ei ole kohe kindlasti samal tasemel mõne kergema UAV'ga mida võiks kasutada STV tulejuhtimiseks.

Lähinädalatel jõuavad Eestisse neli komplekti droone Raven, mille Ameerika Ühendriigid annavad samuti Eestile sõjalise abi korras. Ühes Ravenite komplektis on kolm mehitamata luurelennukit (UAV-Unmanned Aerial Vehicle) ja selle juhtimiseseadmed

Kapten Trumm kirjutas:

Ja muideks, Trumm, Global Hawk ei ole kohe kindlasti samal tasemel mõne kergema UAV'ga mida võiks kasutada STV tulejuhtimiseks.

TTA, mu õelus oli tingitud sellest, et järgmine rahakulutusleping tehti, aga meil pole isegi toimivaid pisidroone. Mis ei maksa midagi kolossaalselt.
Kas pole vaja või on taaskord kaitse raskuspunkt A-stani nihkumas?
Või kuna kodumaise kaitsetööstuse omasid KV heaks ei kiitnud, siis jäeti sujuvalt edasistest ka ilma?

Eriti olukorras, kus idanaaber juba droonidega relvastatud on.

Kuigi toimivate pisidroonide osas juba vastati, küsiksin sult ikkagi ühe suunava küsimuse. Nimelt mida on vaja, et me suudaksime edukalt läbi viia mobilisatsiooni. Mida annab Global Hawki poolt pakutav strateegiline luurevõimekus?