Sõdade finantseerimisest
Postitatud: 16 Veebr, 2012 3:00
Olen päris palju teemasid lugenud siin, kuid sellist ei leidnud. Enamus inimesi arvab, et sõdasid finantseeritakse maksulaekumistest, ometi ei ole see tõsi. Ma lausa murran pead, et kuidas seda kõige lihtsamini seletada, aga teeme proovi nii:
1. Kas sa teadsid, et USAs oli 2. Maailmasõja alguses tööpuudus umbes sama, mis neil praegu on?
2. Kas sa teadsid, et valitsus asus agaralt defitsiitselt kulutama, et sõda rahastada?
3. Kas sa teadsid, et tööpuudus kukkus praktiliselt nulli ja mõne aasta jooksul USA majanduslik väljalase (SKP) kahekordistus? (samal ajal tõmmati 17 miljonit inimest tööjõu seast välja)
4. Kas sa teadsid, et USA föderaalvalitsus ei saa pankrotistuda USA dollaris denomineeritud võlas?
http://www.youtube.com/watch?v=q6vi528g ... detailpage
5. Kas sa teadsid, et mitte ükski valitsus pole muutunud maksevõimetuks ja defaultinud kodumaises valuutas denomineeritud võlas, kui tegemist on olnud ujuvkursiga valuutaga nagu jeen, dollar jne? Tõsi, Jaapan defaultis 2. Maailmasõja ajal, aga sellepärast, et ei tahtnud oma vaenlastele maksta.
6. Kas sa teadsid, et USA poliitikud pidasid teledebatte enne Iraagi sõda teemal, 'kuidas me selle sõja ära rahastame' ja see sõda osutus kümneid kordi kallimaks, kui esialgselt planeeriti, kuid mingeid probleeme rahastamisega pole?
7. Kas sa teadsid, et Saksamaal rakendati enne Hitleri võimuletulekut äärmuslikke kasinusmeetmeid?
8. Kas teadsid, et Hitleri Saksamaa kulutas defitsiitselt ning lõi maailma võimsaima sõjamasina inimesi tööle rakendades?
9. Kas teadsid, et majanduslikke väärtusi loob ainult inimeste töö ja udujutud kõrgest tööpuudusest ning kohe saabuvast majandusõitsengust on vaid udujutud?
Jutu point on selles, et poliitikud tunduvad ülihästi sõja ajal aru saavat: sõjale saab kulutada nii palju, kui ressursse on. Rahu ajal nad sellest aru ei saa ja eelistavad näiteks 20% inimressurssi kasutult seismas hoida. Sõja ajal kasvas küll SKP USAs, aga need rikkused lasti õhku, sama võiks korrata rahu ajal neid õhku laskmata.
1. Kas sa teadsid, et USAs oli 2. Maailmasõja alguses tööpuudus umbes sama, mis neil praegu on?
2. Kas sa teadsid, et valitsus asus agaralt defitsiitselt kulutama, et sõda rahastada?
3. Kas sa teadsid, et tööpuudus kukkus praktiliselt nulli ja mõne aasta jooksul USA majanduslik väljalase (SKP) kahekordistus? (samal ajal tõmmati 17 miljonit inimest tööjõu seast välja)
4. Kas sa teadsid, et USA föderaalvalitsus ei saa pankrotistuda USA dollaris denomineeritud võlas?
http://www.youtube.com/watch?v=q6vi528g ... detailpage
5. Kas sa teadsid, et mitte ükski valitsus pole muutunud maksevõimetuks ja defaultinud kodumaises valuutas denomineeritud võlas, kui tegemist on olnud ujuvkursiga valuutaga nagu jeen, dollar jne? Tõsi, Jaapan defaultis 2. Maailmasõja ajal, aga sellepärast, et ei tahtnud oma vaenlastele maksta.
6. Kas sa teadsid, et USA poliitikud pidasid teledebatte enne Iraagi sõda teemal, 'kuidas me selle sõja ära rahastame' ja see sõda osutus kümneid kordi kallimaks, kui esialgselt planeeriti, kuid mingeid probleeme rahastamisega pole?
7. Kas sa teadsid, et Saksamaal rakendati enne Hitleri võimuletulekut äärmuslikke kasinusmeetmeid?
8. Kas teadsid, et Hitleri Saksamaa kulutas defitsiitselt ning lõi maailma võimsaima sõjamasina inimesi tööle rakendades?
9. Kas teadsid, et majanduslikke väärtusi loob ainult inimeste töö ja udujutud kõrgest tööpuudusest ning kohe saabuvast majandusõitsengust on vaid udujutud?
Jutu point on selles, et poliitikud tunduvad ülihästi sõja ajal aru saavat: sõjale saab kulutada nii palju, kui ressursse on. Rahu ajal nad sellest aru ei saa ja eelistavad näiteks 20% inimressurssi kasutult seismas hoida. Sõja ajal kasvas küll SKP USAs, aga need rikkused lasti õhku, sama võiks korrata rahu ajal neid õhku laskmata.