Peipsi laevastik

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas andrus »

Veel, ZPK-l pidi olema relvastuseks:
ZPK-Boote: 1 Flak Bofors 4 cm, 1 Flak Vierling 2 cm (minu postitus eespool). Ma ei näe Vierling-t joonistusel? Kas on äkki andmeid, et neile ei paigaldatud antud relva?
Als Bewaffnung wurde eine 2cm Vierlingflak eingebaut . Der Einbau einer 3,7cm Kampfwagenkanone mit 10mm Panzerschild war vorgesehen, war aber nicht durchführbar. Stattdessen wurde ab März 1944 eine 4cm Bofors vorgesehen, die aber nur noch bei ZPK 2 und ZPK 3 eingebaut wurde.
Ma loen siit välja, et 3,7 cm asemel Bofors on LISAKS 4raudsele flakile?
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Andrus;

Tänan väga viimase saadetise ja info eest.

Leidsin Internet'is mõned must/valged joonistused (lisatud all) - ja seal, sakslased näitavad, et ZPK laevad kasutasid ainult ühte kahuri tüüpi laeva peal (kui! need on usaldatavad joonistused). Nende joonistused ZPK 2/3 laevadest aga näitavad laevu Vierlingflak'iga - mitte ühe Bofors 40mm kahuringa, nagu tal tõesti oli, kui saksa Kriegsmarine neid Peipsi järve piirkondades kasutas.

"Als Bewaffnung wurde eine 2cm Vierlingflak eingebaut . Der Einbau einer 3,7cm Kampfwagenkanone mit 10mm Panzerschild war vorgesehen, war aber nicht durchführbar. Stattdessen wurde ab März 1944 eine 4cm Bofors vorgesehen, die aber nur noch bei ZPK 2 und ZPK 3 eingebaut wurde." - http://zweiter-weltkrieg-lexikon.de/for ... =792#p4347

Mina saan sellest saksa keelsest selgitusest nii aru, et iga ZKP laev pidi alguses ühe Vierlingflak'i kahruri saama - ettenähtud oli, et mõnedel ZPK'del vahetakse kahuri tüübid ümber; nii, et ZPK 2/3 said Bofors 40mm kahurid 2cm-Vierling'ide/37mm kahuri asemel.

Uuendasin oma ZPK-3 värvitahvli vähe ja valmistasin ka ZPK-2 laeva värvitahvli Teie/foorumi kolleegide hindamiseks.

Värvitahvel saksa MAL (2x88mm) praamidest tuleb varsti; uuendan momendil ühte varem valmistatud värvitahvlit.

Vene Bronekater Proekta 1124/1125 joonistused/värvitahvlid, peaksid mul ka varsti valmis olema.....

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
KM ZPK 2 1944 Peipsi v1 MilNet (750px).jpg
KM ZPK 2 1944 Peipsi v1 MilNet (750px).jpg (29.03 KiB) Vaadatud 10184 korda
KM ZPK 3 1944 Peipsi v2 MilNet (750px).jpg
KM ZPK 3 1944 Peipsi v2 MilNet (750px).jpg (30.11 KiB) Vaadatud 10184 korda
ZPK 1 2 3 4 line drawings v1 MilNet (750px).jpg
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Re: Peipsi/Emajõe piirkonna lotjad 1MS/2MS ajal

Postitus Postitas Arensburger »

arvolv kirjutas:D.) Kas vene/saksa sõjaväed kasutasid (rekvireeritud) eesti lotje Peipsi/Pihkva/Lämmijärvel 2MS ajal? Ma olen lugenud, et üks eesti lodi sai kõvasti vigastatud venelaste poolt, sest üks saksa sõjaväe meeskond rajas endale ühe hea MG pesa ühe lodja peal.
Tuleb meelde üks raadiost kuuldud mälestuste saade, kus endine eestlasest lendur oma öisel pommitusretkel 1944. a., märkas Peipsi järvel ühte vedurlaeva, millel puksiiris järel lodjad vene üksustega. Laevad olid teel Peipsi läänekalda suunas. Ta tegi sinna mitu rünnakut nii pommide kui kuulipildujatulega. Tulemuseks oli, et vedurlaev lasi kohe lodjad puksiirist lahti ja keeras tagasi ida suunas. Kahjuks olid pommid siis juba kulutatud ja seisvaid lotjasid sai ta tulistada vaid kuulipildujast.
Kuid selle loo puänt oli hoopis selles, et alles hiljem selgus et ühes rünnatavas lodjas istus sees üks lenduri koolikaaslane ja lapsepõlvesõber. Too oli mobiliseeritud punaarmeesse ja nüüd siis oli teel koju - "Eestimaad vabastama". See mees sai seal lodja pardal aga nii tugevasti haavata, et selle tõttu kogu tema sõjatee lõppes. Aastaid hiljem olid mehed koos saunas ja alles siis tuli välja kes teda oli haavanud.
Lotjadest on pilte ka Hintzeri kogus. Mäletan, et üks pilt oli lotjadest kivisilla juures. Aga suurem seeria oli teemast, kus lotjadega evakueeriti etnilisi eestlasi, kes elasid Peipsi idaranniku külades. Pildid olid tehtud Tartus.
Kas seda tsivilistide üle järve vedamist saab nimetada lotjade kasutamiseks Saksa Armee poolt teises maailmasõjas on vast maitse küsimus. Aga lugu, kus lotjade pardal toodi üle Peipsi punaarmee Eesti Laskurkorpuse väeosi, näitab küll et venelased kasutasid lotjasid ka sõjalistel eesmärkidel. Iseküsimus on aga see, et kas need lodjad ka Punaarmee mingite üksuste inventarina arvel olid? Selles julgeks vist kahelda.
Cyberbear
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 27 Mär, 2006 18:03
Kontakt:

Re: Peipsi/Emajõe piirkonna lotjad 1MS/2MS ajal

Postitus Postitas Cyberbear »

Arensburger kirjutas:
arvolv kirjutas:Aga suurem seeria oli teemast, kus lotjadega evakueeriti etnilisi eestlasi, kes elasid Peipsi idaranniku külades. Pildid olid tehtud Tartus.
Kas seda tsivilistide üle järve vedamist saab nimetada lotjade kasutamiseks Saksa Armee poolt teises maailmasõjas on vast maitse küsimus. Aga lugu, kus lotjade pardal toodi üle Peipsi punaarmee Eesti Laskurkorpuse väeosi, näitab küll et venelased kasutasid lotjasid ka sõjalistel eesmärkidel. Iseküsimus on aga see, et kas need lodjad ka Punaarmee mingite üksuste inventarina arvel olid? Selles julgeks vist kahelda.
Millal nad sealt evakueeriti, 43ndal?
Nad viidi pärast Preisimaale või Leetu?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2446
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Peipsi/Emajõe piirkonna lotjad 1MS/2MS ajal

Postitus Postitas Castellum »

Cyberbear kirjutas:
Arensburger kirjutas:
arvolv kirjutas:Aga suurem seeria oli teemast, kus lotjadega evakueeriti etnilisi eestlasi, kes elasid Peipsi idaranniku külades. Pildid olid tehtud Tartus.
Kas seda tsivilistide üle järve vedamist saab nimetada lotjade kasutamiseks Saksa Armee poolt teises maailmasõjas on vast maitse küsimus. Aga lugu, kus lotjade pardal toodi üle Peipsi punaarmee Eesti Laskurkorpuse väeosi, näitab küll et venelased kasutasid lotjasid ka sõjalistel eesmärkidel. Iseküsimus on aga see, et kas need lodjad ka Punaarmee mingite üksuste inventarina arvel olid? Selles julgeks vist kahelda.
Millal nad sealt evakueeriti, 43ndal?
Nad viidi pärast Preisimaale või Leetu?
Põhjalikumalt saab Taga-Peipsi olukorrast ja tegevustest lugeda nt siit:
http://tallinn.ester.ee/record=b1053148~S1*est
Aga see Leedu- või Preisimaa-mõte ei jõudnud küll pärale...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik - Siebel praamid Peipsi järves 1944

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. foorumi kolleegid;

Lisatud värvitahvel näitab ühte tavalist Siebel-praami, leichte/kerge Flakkampf Fähre't - aga ilma fotodeta on raske täpse/õige saksa "Peipsi järve" Siebel-praami joonistada. Ma ise arvan, et tehniliselt, see värvitahvel peaks enamvähem OK olema.

Kas kellelgi on, palun, juhuslikult rohkem infot nende Siebel-praamide kohta, Peipsi järves, 1944. aastal?

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
Siebel leichte Flakfahre Peipsi 1944 MilNet (750px).jpg
Siebel leichte Flakfahre Peipsi 1944 MilNet (750px).jpg (52.85 KiB) Vaadatud 9264 korda
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. foorumi kolleegid;

Kroonik Läti Henrik kirjutas, et eestlased kasutavad kahte tüüpi laevu – piratica't ja liburna't. Kahjuks, laevade täpsemaid kirjeldusi Henrik ei paku.

Röövlaev, ehk piratica, võis siis tõenäoliselt sarnaneda viikingite sõjalaevadega, nii välimuselt kui ehituselt: röövlaev oli pikk, kitsas, ja kiire laev. Viikingite teine laevatüüp oli knarr, ehk liburna – kaubalaev, mis oli lühem, laiem, mahukam ja ka aeglasem. On väga võimalik, et sarnased laevade tüübid olid ka viikingitelt õppinud eestlastel.

Minu värvitahvlid näitavad ühte tüüpilist "piratica" ja "liburna" laeva - niisugused laevad olid tollajal kindlasti ka Peipsi järve peal aktiivsed.

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
Vana Aesti Liburna 700 to 1300 MilNet (750px).jpg
Vana Aesti Liburna 700 to 1300 MilNet (750px).jpg (89.61 KiB) Vaadatud 9125 korda
Vana Aesti Piratica 1200 MilNet (750px).jpg
Vana Aesti Piratica 1200 MilNet (750px).jpg (67.71 KiB) Vaadatud 9125 korda
retti
Liige
Postitusi: 1267
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik - Siebel praamid Peipsi järves 1944

Postitus Postitas retti »

arvolv kirjutas:Lgp. foorumi kolleegid;

Lisatud värvitahvel näitab ühte tavalist Siebel-praami, leichte/kerge Flakkampf Fähre't - aga ilma fotodeta on raske täpse/õige saksa "Peipsi järve" Siebel-praami joonistada. Ma ise arvan, et tehniliselt, see värvitahvel peaks enamvähem OK olema.

Kas kellelgi on, palun, juhuslikult rohkem infot nende Siebel-praamide kohta, Peipsi järves, 1944. aastal?

Terv.;

Arvo L. V.
See praam ju siiani Praagal täiesti olemas.Kuni 1970-te aastateni vedeles see Tartu Pärmivabriku kohal Küttekontori aia taga kaldal.Ega me poistega sinna sisse hästi ei julgenud ronida,sest kes tahab,see usub,- lahingumoona oli trümmis veelgi.
http://i226.photobucket.com/albums/dd29 ... apraam.jpg
Vaata ka Jõelaevad Emajõel 8lk
Sama alust on väga tõenäoliselt kasutatud Kaarsilla karkassi Emajõest ülevedamisel
Manused
Kaarsilla ehitus.Algas 1958.jpg
Kaarsilla ehitusjärk.jpg
Kaarsilla ehitusjärk.jpg (40.7 KiB) Vaadatud 8934 korda
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. retti;

Tänan väga fotode/info eest.

Terv.;

ArvoLV
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas andrus »

Arvo, kust pärineb info, et mõni Siebel-praam sõja ajal Peipsi järvel oli?
Kas nende Pi.Ldgs.Btl.772 praamide all mõeldakse Siebel-praame?
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Andrus;

Siebel-praamid:

Ausalt ütelda, andmete leidmine saksa Siebel praamide kohta Peipsi järves 2MS ajal pole maailma kõige kergem asi. Raamatus, VÕITLUSED PEIPSIL JA EMAJÕEL 1234-1944, Õun/Ojalo/Sammasloo, on mainitud, et saksa Siebel praamid olid operatiivselt aktiivsed Peipsi järves. Samuti, austatud foorumi kolleeg Arensburger, on sellest ka siin varem MilNet foorumis postitanud.

Kuna mul aga senini foto/d Siebel-praamist/praamidest Peipsi järves puudub/puuduvad, on minu üleval lisatud värvitahvel sellest leichte FLAK Siebelfähre'st üks pisut "fantaasia" joonistus. Mul on ka üks värvitahvel ühest schwere FLAK Siebelfähre'st (4x88mm + 1x37mm) ja ühest Kran-Siebelfähre'st pool valmis, aga mul on ebamugav tunne neid värvitahvleid (siin) postitada, sest ma pole täiesti kindel, kas niisugused Siebelpraamid tõesti 2MS ajal Peipsi järves aktiivsed olid.

MAL, Typ Ia:

Saksa allikad, nagu näiteks raamat "Plattbugkreuzer - Artillerieträger der Marine im Einsatz, Gerd-Dietrich Schneider, Verlag Mittler & Sohn; 1998, lk. 185", mainivad, et iga saksa MAL Ia-praam Peipsi järvel oli (võib olla) ka varustatud 4x8.6cm RAG (Raketen Abschussgerät) M42/43'edega. Minu (lisatud) MAL Ia värvitahvlis on mul üks MG42 ahtri keskmise teki peal joonistatud - see aga ei ole õige - ma joonistasin "miskit" sinna, ei tahtnud nagu selle koha paljaks jätta. Olen üsna kindel, et seal oli mingi tugevama kaliibriga relv/kahur.

Et paremaid ja täpsemaid värvitahvleid niisugustest paatidest/laevadest valmistada, otsin ma konkreetsemaid andmed nende kohta.

Loodan, et see vastus aitab.

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
MAL Type Ia Peipus 1944 v1 MilNet (750px).jpg
MAL Type Ia Peipus 1944 v1 MilNet (750px).jpg (35.04 KiB) Vaadatud 8403 korda
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas EOD »

Otse 37 mm automaatkahuri suudme all ei saanud kuulipilduja või muu lahtisel positsioonil relv asuda. Suudme lähedal on lasu ajal ülerõhk võrreldav granaadi plahvatusel tekkiva lööklainega. http://www.youtube.com/watch?v=tS9pOES5auA
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. foorumi kolleegid;

A.) Kas keegi saaks mind siin palun aidata. Sooviksin väga teada, kas Eesti Peipsi järvestiku madruse mütsi paelad kandisd Peipsi järvede laevade nimesid või kas oli nende paelte kirjeldused midagi muud?

Minu (lisatud) värvitahvel näitab ühe tavalise madruse suve/talve vormi, M.R. Lembitust - aga tahaksin väga sarnase värvitahvli valmistada, kus on näha, kuidas eesti Peipsi järvestiku madruse vorm välja nägi.

B.) Kas Eesti Peipsi järve laevastiku "diviisil" olid oma, erinevad lipud või mitte?

Tänan väga.

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
EW M1936 Sailor v1 MilNet (750px).jpg
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas Actual »

arvolv kirjutas:Minu (lisatud) värvitahvel näitab ühe tavalise madruse suve/talve vormi, ...
Minul tekkis küsimus, mis on erinevus suve ja talve vormi vahel. Joonist vaadates, ei tahaks küll madrus olla, eriti talvel :)
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Actual;

Pakun Teie kommenteerimiseks, miks meremeeste mundrid/vormid on valged ja sinised:

1.) Maailma esimesed riided olid (valgest) puuvillast valmistatud. Riiete värvimine tuli aga palju hiljem inimeste ajaloos. Nii, et esimesed "madrused/meremehed" kandsid ka valgeid riideid, vorme, mundreid.

2.) Juba muinasajal, meremehed ja madrused reisisid üle kogu maailma. Valge värv sümboliseerib rahu, just mida need meremehed tahtsid kohalikkudele näidata - nad ei tule kurjade mõtetega.

3.) Põhimõtteliselt, tumedad mundrid, vormid, peavad soojust palju paremini kui valged riided. Nii, et külmade kuude jooksul, on sinised vormid meremeestel palju praktilisemad. Valged mundrid, vormid, peegeldavad soojust väga efektiivselt. Suvekuude jooksul on aga valged mundrid, vormid, palju praktilisemad.

4.) Hügieeni ja tervise hoidmine on meremeestele, madrustele väga tähtis. Valged mundrid näitavad mustust palju paremini kui nende tumedam riietus.

5.) Kui kõik seitse põhivärvi kokku panna - resultaat on valge - mis tegelikult ju üks värv ei ole. Meremeestele, valge värv tähendab kõikide merede veede integratsiooni.

6.) Pimendatudes laevades, Ösel :), ei, öösel, kas nüüd sellepärast, et elektri süsteem välja lülitas või mingi muu põhjuse pärast - valged mundrid paistavad kiiremini silma. See on ka kehtiv, kui peab inimesi veest pästma.

7.) Valged mundrid, vormid, maksavad palju vähem valmistada kui värvitud riided.

8.) Valged riided on traditsiooniliselt seotud pruudiga, lumega, rahust ja süütusest, igavusest ja üksilduse tunnetest. Valge riietus tihti aitab ühel inimesel (meremehel/madrusel) vastassugupoolseid inimesi leida.

Tänan Teid;

Terv.;

Arvo L. V.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline