Peipsi laevastik

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

... uuendatud värvitahvel; madruse sinine ja valge munder, Eesti mereväe Peipsi järve laevastik, mütsi lint: Sõja Laev Tartu (S.L. TARTU).....
Manused
EW M1936 Sailor SL TARTU v2 MilNet (750px).jpg
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Actual;

Jagan Teiega veel ühte huvitavat allikat nendest saksa Siebel praamidest.

Saksa mereajaloo kirjanik, Hans-Joachim Fieguth, Senden, kirjutas ühe pikema artikli saksakeelse "Model-Fan; vist Nr. 10/1974" ajakirjas; "Deutsche Landungsfahrzeuge des 2. Weltkrieges - Pionier-Landungsfähre (Siebelfähre)". Ta mainib, et sakslased kasutasid Siebel praame Peipsi järvel, 1944 aastal.

".... Es scheinen aber 400 s. Fähren in Nordafrika, der Strasse von Messina, in Adria und Ägis, Schwarzen ud Asowschen Meer (besonders Kuban-Landung und -Räuming); Donau, Seine Düna, Weichsel, Dnepr, Bug, Rhein usw, sowie auf dem Luga-, Peipus- und Ilmensee eingesetzt gewesen zu sein." (lk 29).

Uuendatud värvitahvel (v4) Siebelpraamist lisatud.

Loodan, et see aitab Teid.

Terv.;

ArvoLV
Manused
Siebel leichte Flakfahre Peipsi 1944 v4 MilNet (1500px).jpg
Kasutaja avatar
Plönn
Liige
Postitusi: 982
Liitunud: 08 Dets, 2007 15:30
Asukoht: Dorpats
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas Plönn »

See viimane teave on küll igati huvitav ning asjalik ! Tänu!
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. foorumi kolleegid;

Lisatud värvitahvel näitab ühte tavalist NL "Бронекатер проект 1125" laeva; Peipsi järves; 1944. aastal. Ma arvan, et tehniliselt, see värvitahvel peaks enamvähem OK olema.

Kas kellelgi on, palun, juhuslikult rohkem infot nende NL BKA-1125 laevade kohta, Peipsi järves, 1944. aastal? Tänan teid.....

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
KBF BK Type 1125 Peipus 1944 MilNet v1 (750px).jpg
KBF BK Type 1125 Peipus 1944 MilNet v1 (750px).jpg (34.7 KiB) Vaadatud 11099 korda
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. foorumi kolleegid;

Lisan siia ka siis oma (uuendatud) värvitahvli saksa Land-Wasser-Schlepper'ist (LWS), Feldwasserstraßen-Abteilung 4 (Feldpostnummer 46228)/(hiljem) Schifffahrts-Bataillon 18, Peipsi järves, 1944. aastal, Teie hindamiseks.

Kas kellelgi on, palun, juhuslikult rohkem infot selle LWS'i kohta? Tänan teid.....

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
German LWS Kz 11 72 Peipsi 1944 MilNet v1 (5in).jpg
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2097
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas vaoinas »

Ma olen LWS'i teemaga mudelite ehitamise koha pealt natuke kokku puutunud. Trojca LWS'i raamatus on omajagu infot Peipsi LWS'ide kohta, kuid sellega läheb pidut aega. Katsun ette võtta ja üht-teist siia paari päeva jooksul panna.

PS. Kui huvi on, siis LWS'i (LWS 300) kasutati 41. aastal ka Lääne-Eesti saarte hõivamisel. Seda osa raamatust on mul tõlgitud.


Kristjan
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2097
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas vaoinas »

Nii, võtsin täna hommikul raamatu lahti. Waldemar Trojca, Markus Jaugitz "LWS Land-Wasser-Schlepper" Katovice - Speyer 2008

Seal kirjutatakse selle masina ja perioodi kohta järgmist:
Pi.Ldgs.Btl. 772 (Pionier-Landungs-Bataillon 772)

Diese einheit wurde vom 01.-03. 1944 zugleich mit dem Pi.Ldgs.Lehr- und Ers.rgt. Aufgestellt. Das pi.Ldgs.Btl. 772 setzte sich aus 5 kompanien zusammen. Seine neuaufgestellte 5. Kp. verfügte über drei Pionierlandungsboote PiLb 41 und einen LWS (Nr. 11 72)

- 03.-04. 1944 Die gesamte einheit verlegte zum Peipus-See und weiter über die landenge von Mehikoorma in die Värska-Bucht des Pleskauer Sees (bei Wops). Ihr Auftrag: Geleitschutz für den nachschubverkehr und aufklärung auf dem pleskauer und warmersee.

- 07.08. 1944 Die einheit räumte Pleskau (das am 10.07.1944 von den Russen besetzt wurde) und verlegte über die Värska-Bucht (am 14.08.1944 ebenfalls geräumt) nach Dorpat. Schon kurz nach der ankunft wurde das schwere Gerät zerlegt und mit der Bahn nach Pernau und Hapsalau verbracht. Teile der 5. Kp wurden für einen Mineneinsatz vom 20.-22.08.1944 der in Dorpat liegenden 4. At-Fl. unterstellt. Da dokumente über spätere einsätze dieser einheit keinen LWS erwähnen, scheint die evakuierung dieser fahrzeuge von der värska-Bucht nach Dorpat nicht geglückt zu sein.

Minu rohmakas tõlge selle kohta:

Pi.Ldgs.Btl. 772 (Maabumispioneeride pataljon 772)

See üksus paiknes koos PiLdgs.Lehr- ja Ers.Rgt 01.-03. 1944. Pi.Ldgs.Btl. 772 koosnes viiest kompaniist. Äsjaformeeritud 5. kompanii käsutuses oli kolm dessantpaati Pi.Lb 41 ja üks LWS (Nr. 11 72).

- 03.-04 Liikus kogu üksus Peipsi järvele ning jätkas sealt üle Mehikoorma Pihkva järves asuvasse Värska lahte. Missioon: Tuua Pihkva- ja Lämmijärve ruumi varustust ja täiendavaid vägesid.

- 08.07.1944 evakueerus üksus Pihkvast (Mis hõivati Venelaste poolt 10.07.1944) ja liikus üle Värska lahe (kust evakueeruti 14.08.1944) Tartusse. Varsti peale saabumist pakiti raskem varustus vagunitele ja transporditi mööda raudteed Pärnusse ja Haapsallu. Osa 5. kompaniist osales Tartu mineerimisoperatsioonides 20.-22.08.1944 kuuludes 4.At-Fl alla. Kuna dokumentides ei mainita edaspidi enam LWS'i, tundub, et selle sõiduki evakueerimine Värska Lahe äärest Tartusse ei olnud edukas.



Selle juures ka foto allkirjaga:

Pilt
LWS 11 72 endete schliesslich bei der 5./Pi.Ldgs.Btl. 772. Hier beim Transport, der ihn zusammen mit der ganzen Einheit im März/April 1944 zum Peipus-See führte.
LWS 11 72 lõpetas lõpuks 5./Pi.LDGS.Btl. 772 alluvuses. Siin on see transpordivagunil kui kogu üksus liigutati Märtsis/Aprillis Peipsi järve ruumi.


Veel kirjutavad Trojca ja Jaugitz LWS'i värvitoonide kohta, et kuna need töötati välja Kriegsmarine all, siis ilmselt olivad nad värvitud Kriegsmarine toonides. Raamatus oleval värvitahvlil on antud masin helehallina. Ma ise kaldun arvama, et peale mitmeaastast teenistust võisid nad vabalt olla ka üle värvitud. Ülaloleval pildil paistab masin üsna hele olevat - seega võiks ta toon olla siis mingi mereväe helehall, või maavägedes kasutatav dunkelgelb. (Kui ma ise peaks antud masinast mudelit tegema, siis ilmselt kalduksin sisetunde ajel pigem dunkelgelbi poole)

Raamatu lõpus on üks värvitahvel samast masinast ka laigulisena. (helehall - pruunid ja tumehallid laigud peal), kuid kuna ühtegi fotot sellises kamos LWS 1172'st pole, siis tasuks laigulisse värviskeemi suhtuda mõningase ettevaatusega.


Loodan, et oli abiks
Kristjan
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Kristjan;

Pean ausalt ütlema, et ma Teie fotosid LWS mudeli ehitamisest palju vaatasin ja uurisin, kui ma oma (Peipsi) LWS'i värvitahvlit valmistasin. Teie suurendatud fotod olid eriti head mulle... aitäh nende eest... ;)

Mul on ka see Trojca/Jaugitz'i LWS raamat olemas. Tank na polye boya, Nr 46/47, raamatud olid mulle ka suureks abiks; kui ka mitu teised raamatud ja hobby'istide ajakirjad. Aitäh postitatud info eest; on/oli abiks.... ;)

Lisan uuendatud LWS värvitahvli, sest just panin tähele, et ma panin need neli väikest, ülemist kummist ratast, valesse kohta. Nad on ikka roomikute seespool, mitte väljaspool. Kurat on alati detailides (the devil is always in the details)... ;)

Terv.;

Arvo
Manused
German LWS Kz 11 72 Peipsi 1944 MilNet v2 (5in).jpg
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2097
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas vaoinas »

Tänan, Arvo, heade sõnade eest.

Kuna näen, et eelistad siiski laigulist varianti, siis selle puhul võtaks ma laikude lilla tooni puhul sügavalt kahelda. Isegi, kui keegi oleks mingil müstilisel põhjusel arvanud, et lilla maskeerib eriti hästi, siis lilla oli välitingimustes ilmselt liiga haruldane värv, et seda niiviisi masinal kasutada. Ma arvan, et selle tooni asemel passib tumehall paremini. Ka Trojca ja Jaugitz on oma värvitahvlil laikudena pruuni ja halli kasutanud.

Üks geomeetriline viga veel - tagumine pingutusratas oli samuti roomikuharjade vahel nagu ülemised tugirullikud.


Kristjan
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Kristjan;

Parandasin selle geomeetrilise vea ära, ja ka mõned teised vead; aitäh vihjete eest. Vahetasin ka need kere/laiguvärvid ära. Kuna Land-Wasser-Schlepper'id värviti Kriegsmarine normide järgi - kasutasin neid samu värve, mida S-Boot'id Läänemeres kasutasid (RLM 7035 (lichtgrau)/RLM 7031 (blaugrau)/ RAL 8003 (lehmbraun)). S-38 oli siis minu eeskuju värvide/laikude kasutamiseks.

Mul on ka selline tunne, et LWS 11-72 värvi ja laikude skeem on rohkem fantaasia asi kui tõeline tegevus. Ma pole kusagilt ühte fotot või allikat näinud, mis (selgelt) näitab, et sellel LWS'eril olid just need värvid/laigu skeemid kasutuses.

Eelistan seda laigulist varianti ainult sellepärast, et ta näeb erinev ja huvitav välja. Ei tea - kui ta tõesti niimoodi värviti - kas üksusel või meeskonnal oli mingeid kokkupuuteid S-38 või teiste, samamoodi värvitud Kriegsmarine laevadega....

Terv.;

Arvo L. V.
Manused
German LWS Kz 11 72 Peipsi 1944 MilNet v3 (5in).jpg
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2097
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas vaoinas »

Tere

Nii on juba märksa tõenäolisem. Nüüd oled aga vea teinud veoratta juures. Veoratas oli LWS 11 72'l uuemat tüüpi kaherealine - ehk siis roomikuharjad jäävad veoratta sisse - veoratas on nii, nagu sul enne joonistatud oli.

Kristjan
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Kristjan;

Tänan väga abi eest...

Terv.;

Arvo
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas andrus »

Nõukogude mereväe kroonikast seoses leitud lennukiga selline info:

14.augustil ründas 8 Il-2 kuue Jak-7 kaitse all laevu Praaga lähistel. Arvatavasti ligikaudu samal ajal kell 13:23 oli ka õhulahing Emajõe suudmes kahe Fw 190-ga, nõukogude poole andmetel lasti üks saksa lennuk alla ja üks Jak-7 tegi hädamaandumise Peipsi järve idakalda lähistel, uppudes.
Sama päeva õhtul kella 20:45 paiku teine õhulahing sarnastel asjaoludel. Seekord olevat 4 ründelennukeid katvat Jak-1 kohtunud 4 Fw 190 ja neist kaks alla lasknud. Omakorda üks Jak purunes hädamaandumisel.
15.augustil õhulahinguid ei mainita.
16.augustil tegid dessandile katet kella 12:30 kuni 20:05-ni 8 Jak-9 12.iap ja 16 Jak-9 13.iap-st.
Õhulahingus, mis toimus kell 19:00, olevat nõukogude pool alla tulistanud 3 Ju 87 ja 2 Fw 190. Teises lahingus, kell 21:02 olevat nii nõukogude kui saksa pool kaotanud ühe lennuki, sakslased Fw 190.
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Peipsi laevastik

Postitus Postitas andrus »

Peipsi flotilli ülema Avraamovi aruanne 20.-22.juuli kohta 1941.a.:
avraamov 1.jpeg
avraamov 2.jpeg
avraamov 3.jpeg
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Peipsi/Emajõe piirkonna lotjad 1MS/2MS ajal

Postitus Postitas andrus »

arvolv kirjutas:D.) Kas vene/saksa sõjaväed kasutasid (rekvireeritud) eesti lotje Peipsi/Pihkva/Lämmijärvel 2MS ajal?
andrus kirjutas:Lotjade kohta täpselt ei tea, aga sakslaste paberites esinevad 1944.a. siin ja seal Kähne, mot.Kähne ja Holzkähne ning puksiirid.
Ma hakkasin mõtlema, et kas saksa paberites seoses Peipsiga esinev sõna "Oberländer" ei või lotja tähendada?
Otsing "Oberländerschiff" annab näiteks sellise artikli: https://www.duesseldorf.de/stadtarchiv/ ... ffahrt.pdf
sog. Oberländer, ein klinker gebautes, oben geschlossenes Schiff mit flachem Boden, einem pramartig verbreiterten Bug und einem hochgezogenen Heck, in das eine Kajüte eingebaut werden konnte. Das Schiff war nach Hinten höher gebaut, sodaß das Deck nach vorne zu abfiel. Es besaß im ersten Drittel einen kurzen kräftigen Treidelmast, der nicht für das Segeln geeignet war. Auf kurze Strecken und zum manövrieren konnte der Oberländer auch mit langen Riemen gerudert werden. Gesteuert wurde das Schiff durch ein großes schweres Senkruder, das am Heck an der Steuerbordseite angebracht war. Ließ man das Schiff in der Strömung treiben, so konnte es mit einem Lappen, einem Bugsteuer, der vorne am Bug herausragte und von mehreren Knechten bedient werden mußte, in der Strömung gehalten werden. Das besondere an dem Oberländer Schiff mit seinem geringem Tiefgang war, daß er mit dem Bug am Ufer aufsetzen und dann über eine Planke be- oder entladen werden konnte. Beim Beladen sank das Schiff zwar tiefer in das Wasser ein, jedoch ohne daß der Auflagepunkt stärker belastet wurde. Dieses Schiff war also nicht auf ausgebaute Kaianlagen oder Kräne angewiesen, sondern konnte fast überall am Rheinufer anlanden und ent- und beladen werden. Die Tragfähigkeit des Oberländers dürfte 50 Tonnen nicht überschritten haben.
Peipsil 1944.a. jäid pealiskaudse paberite sirvimise tulemusena silma Oberländer "Johanna" ja "Walther".
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist