www.militaar.net

Lihtne küsimus.

Ma vanast ajast mäletan, et kapten on laeva- ning lennukipardal on kõrgema võimu teostaja sellel ajal kuni see on õhus või merel.

Lihtne küsimus: mis seadusega seda paika pannakse?
Kas näiteks, on, ning kui on, siis mis seaduse alusel kaptenil (või laevaohvitseril) laeva evakueerimisel õigust kasutada relva paanika taltsutamiseks?
Relvaseadus, minu arust selget ning ühemõttelist õigust selleks ei anna.
Mõtlen juriidilist poolt?

Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud juhendeid vaevalt keegi foorumis selgitama hakkaks, kuid alusdokumentidest - nii Eesti omadest kui rahvusvahelistest, võid ju netist lugeda.

Lennundusseadus:
§ 28. Õhusõiduki kapten
(1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või käitaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
(2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.
(3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.
(4) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.

§ 31. Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras
Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.
§ 32. Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]
(1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuriteo või väärteo tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile ja rakendama meetmeid kuriteo või väärteo asjaolude väljaselgitamiseks.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]
(2) Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos kahtlustatava või väärteomenetlusaluse isiku kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti välisesinduse konsulaarametnikule või välisriigi vastavale asutusele.
[RT I 2008, 52, 290 - jõust. 22.12.2008]
(3) Kapten on kohustatud tagama õigusrikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele.
[RT I 2004, 25, 169 - jõust. 26.04.2004]

JAR-OPS 1 Subpart B
SUBPART B – GENERAL
JAR-OPS 1.120 Endangering safety
(a) An operator shall take all reasonable
measures to ensure that no person recklessly or
negligently acts or omits to act:
(1) So as to endanger an aeroplane or
person therein;
(2) So as to cause or permit an aeroplane
to endanger any person or property.

JAR-OPS 1 Subpart S
SUBPART S – SECURITY
JAR-OPS 1.1235 Security requirements
An operator shall ensure that all appropriate
personnel are familiar, and comply, with the relevant
requirements of the national security programmes of
the State of the operator.

Aga jah - üksikasjalikku infot, näiteks millisele lennukile pannakse relvastatud, erariides julgestaja või kas meeskonnal on relv(ad), ära foorumst leida looda.
Relva kasutamine hädakaitseks või hädaseisundis, kus panikööri(de) tegevus võib põhjustada paljude inimeste hukkumise - kaptenil on aega otsustamiseks vast mõni sekund kui sedagi, paragrahviväänajatel pärast aga piiramatult.

Tänud!

See viimane sinu lause tegelt huvitabki.

Nojah...samas relvaseadus lubab kasutada relva kellegi suhtes, siis kui see sama keegi seab oma tegevusega ohtu relvaomaniku või teiste inimeste elu ja tervist.
Ning kui võtta, et kapten on võimukandja, jääb talle selle ohu hindamise subjektiivne õigus.
Ehk siis teoreetiliselt baas on olemas...

Parafraseerides ühte relvainstruktorit: "Teil on otsuse tegemiseks aega 0,2 sekundit, kuid prokuröril on pärast aega 90 päeva teile süüdistuse kaela määrimiseks".
Isegi kui mingid hädakaitse piiride ületamist ei teki, siis paljude tavainimeste närvid ei pea sellele uurimisjandile vastu, kus uurija üritab midagi välja konksutada.

Muidugi, katsetega on kindlaks tehtud, et kuuliaugu peale sellist lennuki dehermetiseeriumist ei toimu nagu võib filmides näha (kus lennukikerest lendavad minema ruutmeetrite kaupa plekki ja reisijad imetakse ustest-akendest koos istmetega välja.

Seega põhirisk on ikkagi teist reisijat tabada või ületada mingeid juriidilisi piire. Elutähtsad süsteemid reisilennukil pole päris ühekordsed ja ühe kuuliaugu peale lennuk üldiselt alla ei kuku. Seda enam laeval.

Tegelikult pole vastutuse küsimus üldse Relvaseaduses kirjas. Ja küsimus pole juriidiliselt seatud mitte nii, et mis lubab kasutada inimese vastu relva, vaid mis selle kasutamise puhul välistab õigusvastasuse. Teo õigusvastasuse välistab hädaseisund ja hädakaitseseisund. Lihtsustatult - kui relva mittekasutamisel oleksid olnud raskemad tagajärjed kui relva kasutamisel, on tegu õiguspärane. Loe näiteks siit: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=5
Praktiliselt on asi segasem. Näiteks kui oleksin sattunud Šnelli tiigi ääres jalutama ajal, mil kurikamõrvar naisi ründas ja ta maha lasknud, oleksin küll päästnud ühe naise surmast ja teise vigastustest, kuid väga tõenäoliselt oleksin saanud ise süüdistuse vähemalt hädakaitse piiride ületamises. Motiveeritud oleks seda sellega, et minul oli relv, isikul, keda tulistasin, aga vaid spordiinventar ja võib-olla ta polekski naist sellega löönud, vaid ainult hirmutanud... Samas relva mittekasutamisel või õhku tulistamisel oleks olnud võimalus osutuda kolmandaks ohvriks ja lisaks oleks kurikamõrvar saanud endale relva.

Sama instrukturi teine mõttetera: "Surnud kohtus ei tunnista, et nad ronisid meetrise matseetega neie neljanda korruse aknast sisse, et kümkapist natuke vorsti lõigata, aga teie avasite hoiatuseta turmtule. Mõelge sellele, kui sihite".

Mõttetera pärineb tõestisündinud loost, kus korteriomanik suskas kööginoaga surnuks tema kööki aknast sisenenud bandiidi. Ülejäänud mõistagi tunnistasid kohtus, kuidas nad ronisid sinna pesapallikurikatega käes vett jooma. Suskaja vist saigi karistuse hädakaitse piiride ületamise eest.

Miks te sellist lolli juttu ajate? See on ju puhta lapse jutt!

EOD kirjutas:....Praktiliselt on asi segasem. Näiteks kui oleksin sattunud Šnelli tiigi ääres jalutama ajal, mil kurikamõrvar naisi ründas ja ta maha lasknud, oleksin küll päästnud ühe naise surmast ja teise vigastustest, kuid väga tõenäoliselt oleksin saanud ise süüdistuse vähemalt hädakaitse piiride ületamises. Motiveeritud oleks seda sellega, et minul oli relv, isikul, keda tulistasin, aga vaid spordiinventar ja võib-olla ta polekski naist sellega löönud, vaid ainult hirmutanud... Samas relva mittekasutamisel või õhku tulistamisel oleks olnud võimalus osutuda kolmandaks ohvriks ja lisaks oleks kurikamõrvar saanud endale relva.

On ju loogiline, et sa ei tulista esimest ettejuhtuvat pesapallikurikaga inimest, vaid hakkad sellele mõtlema siis, kui juba reaalsed löögid ja/või oht inimeludele on olemas.

Kapten Trumm kirjutas:Sama instrukturi teine mõttetera: "Surnud kohtus ei tunnista, et nad ronisid meetrise matseetega neie neljanda korruse aknast sisse, et kümkapist natuke vorsti lõigata, aga teie avasite hoiatuseta turmtule. Mõelge sellele, kui sihite".

Mõttetera pärineb tõestisündinud loost, kus korteriomanik suskas kööginoaga surnuks tema kööki aknast sisenenud bandiidi. Ülejäänud mõistagi tunnistasid kohtus, kuidas nad ronisid sinna pesapallikurikatega käes vett jooma. Suskaja vist saigi karistuse hädakaitse piiride ületamise eest.

Ja siia tuleb lisada, et 10nest taolisest juhust julgelt 9,5 läheb korteriomaniku kasuks. Ülejäänud harv 0,5 tekib tänu sellele, et alati ei ole asjad nii must valged nagu sa siin kirjutad. Kui ikka eraomandisse läbi akna sisse murrad pole kahtlustki....


Ja kokku võiks võtta selle asja nii, et kui sa ei julge, tea, oska ega suuda relva kanda siis polegi see sinu jaoks. Täksuta parem kuskil laadal õhupalle ja kingi auhinnaks saadud karuke oma vanaemale. Aga mõtetut demagoogiat ei maksa ajada!
Igas asjas on reeglid ja mingit sellist 50/50 varianti neis ei ole.

Standartenführer kirjutas:Miks te sellist lolli juttu ajate? See on ju puhta lapse jutt!

EOD kirjutas:Näiteks kui oleksin sattunud Šnelli tiigi ääres jalutama ajal, mil kurikamõrvar naisi ründas ja ta maha lasknud,

Sellisest asjast nagu "hädakaitse ajalised piirid" oled kuulnud? Kurikaga jalutaja mahalaskmisest nagu juttu polnud, vaid konkreetse ründe toimumisajast ehk siis ajast, mil kurikas on juba löömiseks tõstetud.
Ja natsiriigi SS ohvitserile julgen Nõukogude Armee kartmatu reservkaardiväelasena jätkuvalt kinnitada, et juhul kui ründaja ellu jääb, hakkab ta tõenäoliselt väitma, et ajas naise pea kohalt kurikaga ainult kärbest ära.
On õigus, et inimene, kes relva kannab, peab olema valmis tapma, mitte relvaga vehkima, õhku paugutama või millegi muu sarnasega tegelema. Seda loomulikult vaid reaalse ohu korral. Ründaja haavamisel või õhku tulistamisel on kindel, et ta hakkab eeluurimisel ja kohtus asja vastupidiselt kirjeldama. Päästetud kolmas isik ja võimalikud tunnistajad aga võivad vabalt ära hirmutatud olla või ei taha sekeldusi ja väidavad, et mingit reaalset ohtu ründaja poolt polnud või nad lihtsalt ei märganud midagi.

Kui ründaja näol on tegemist kutselise pätiga, siis võite arvestada, et teie humaansus nt jalga tulistamisel saab tänatud sellega, et vennike seletab ausa näoga uurijale ja kohtunikule(uurijate keeles "teeb puhtsüdamliku"), kuidas te talle heast peast augu sisse lasite. Selline seltskond valdab suurepäraselt seadusandlust, asjaolude moonutamist ja oskab õiguskaitseorganites toimuva vaimse survega toime tulla. Tõenäoliselt olete teie see, kes end sisse räägite. Eestis pole ka mingit vandekohtu süsteemi, kus loeb eelnev renomee ja käitumine kohtusaalis. Kui tunnistajaid pole, teie ajate poolkõva juttu (nagu tulistasin kah niisama) ja pätt väidab, et teda lasti niisama, siis jääte tõenäoliselt süüdi.

EOD-l on täiesti õigus, kui relva omate, tuleb olla valmis sellega tapmiseks. Nii vaimselt kui oskuste poolest. Niisama vehklemine ja õhku kõmmutamine - parem kui te lihtsalt jooksu suure kisaga panete, on kasu rohkem.

Ameerikas võib suht lõdvalt võõrasse valdusesse tunginud tüübi maha lasta, aga meil aetakse väga täpselt seda hädakaitse piiride ületamise rida ja mitmed on süüdi jäänud. Kaika vastu kaigas ja püssi vastu püss on OK, aga kaikaga päti püssiga laskmine võib olla paha-paha püssiga tegelasele. Igale vähegi labiilsema närvikavaga tüübile on meil tulirelva omamine äärmiselt ebasoovitav, kuigi seadus ei pruugi teha selleks takistusi.

Trumm kirjutas:

Parafraseerides ühte relvainstruktorit: "Teil on otsuse tegemiseks aega 0,2 sekundit, kuid prokuröril on pärast aega 90 päeva teile süüdistuse kaela määrimiseks".

Sama instrukturi teine mõttetera: "Surnud kohtus ei tunnista, et nad ronisid meetrise matseetega neie neljanda korruse aknast sisse, et kümkapist natuke vorsti lõigata, aga teie avasite hoiatuseta turmtule. Mõelge sellele, kui sihite".

Tundub, et meil on sama inimene koolitust jaganud
Teemasse ka. Lihtsalt huvipärast - palju meil üldse kasutatakse õhusõidukites relvastatud saatjaid?

Jaanus2 kirjutas:Ameerikas võib suht lõdvalt võõrasse valdusesse tunginud tüübi maha lasta, aga meil aetakse väga täpselt seda hädakaitse piiride ületamise rida ja mitmed on süüdi jäänud. Kaika vastu kaigas ja püssi vastu püss on OK, aga kaikaga päti püssiga laskmine võib olla paha-paha püssiga tegelasele. Igale vähegi labiilsema närvikavaga tüübile on meil tulirelva omamine äärmiselt ebasoovitav, kuigi seadus ei pruugi teha selleks takistusi.

Ameerikas tasandatakse see paugtamise õigus sellega, et politsei võib sind kah lihtsamalt tinutama asuda, näieks kui sa piisavalt kiiresti käsu peale käsi armatuurlauale ei pane või teed mingeid ebaselgeid liigutusi. Pärast võib välja tulla, et tahtsid taskust võtta õllepudelit, aga see ei määra.

Põhimõte on õiguste tasakaal - meil politsei naljalt relva kabuurist ei tõmba ja ka ise ei ole õigustatud iga asja peale paugutamine.
USA on meiega võrreldes suht politseiriik kah.

EOD kirjutas:

Standartenführer kirjutas:Miks te sellist lolli juttu ajate? See on ju puhta lapse jutt!

EOD kirjutas:Näiteks kui oleksin sattunud Šnelli tiigi ääres jalutama ajal, mil kurikamõrvar naisi ründas ja ta maha lasknud,

Sellisest asjast nagu "hädakaitse ajalised piirid" oled kuulnud? Kurikaga jalutaja mahalaskmisest nagu juttu polnud, vaid konkreetse ründe toimumisajast ehk siis ajast, mil kurikas on juba löömiseks tõstetud.
Ja natsiriigi SS ohvitserile julgen Nõukogude Armee kartmatu reservkaardiväelasena jätkuvalt kinnitada, et juhul kui ründaja ellu jääb, hakkab ta tõenäoliselt väitma, et ajas naise pea kohalt kurikaga ainult kärbest ära.
On õigus, et inimene, kes relva kannab, peab olema valmis tapma, mitte relvaga vehkima, õhku paugutama või millegi muu sarnasega tegelema. Seda loomulikult vaid reaalse ohu korral. Ründaja haavamisel või õhku tulistamisel on kindel, et ta hakkab eeluurimisel ja kohtus asja vastupidiselt kirjeldama. Päästetud kolmas isik ja võimalikud tunnistajad aga võivad vabalt ära hirmutatud olla või ei taha sekeldusi ja väidavad, et mingit reaalset ohtu ründaja poolt polnud või nad lihtsalt ei märganud midagi.

Õhku võib lasta hiljem, eks tunnistajad saavad öelda, et oli kaks pauku ja ise võid öelda, et alguses panid õhku ja siis pihta. Kunagi relvaluba tehes üks politseinik soovitas relvaga liikudes kaasas kanda autentse väljanägemisega mängupüstolit, ma ei teagi milleks . Aga kui kannad relva, siis peab oma laskmisoskuses kindel olema, mahavõtmine peab olema ühe lasuga, mitu auku on juba kahtlane-

Ma ei tea, kuidas mu jutt seadusega haakub, aga mõned meenutused koolitustelt ja enda mõtted.

Kui teie olete kolmas isik ja näete, kuidas üks inimene ründab teist, siis peab see rünnatav ise appi karjuma. Muidu lasete teie ründaja maha/vigaseks ja pärast nad väidavad, et nad niisama pullisid. Muidugi jah, kui te ta maha lasete, siis ründaja ei ütle enam midagi.

Kui te olete 160cm õbluke naisterahvas ja öisel ajal tuleb kuskil hämaral tänaval teie juurde 3 tursket selli (kasvõi reaalselt kella küsima) ja te nad käekotiga surnuks peksate, ei jää te 99% kindlalt süüdi. Kui te olete ise turske sell ja lööte keskpäeval Viru tänaval rusikaga surnuks õblukese naise, kes teie käevangus olevat naisukest noaga ähvardas (näiteks varguse eesmärgil), lähete ilmselt luku taha.

Kui te lasete ründaja pähe ühe tapva lasu, tundub minule, et te ilmselt kontrollisite olukorda ja teadsite täpselt mida te teete. Ilmselt oleks võinud te ju ka kehasse tulista ning ta oleks elus. TE TAPSITE INIMESE MEELEGA, kuigi oleks võinud ta ellu jätta. Aga kui ründaja kehas (või ka keha ümbruses) on niipalju laske, kui relvas moona oli, olite te järelikult surmani hirmunud ning sattusite paanikasse. See on lihtsalt minu arvamus, ma ei tea, kuidas praktikaga lood on!

Iga kell on juriidiliselt parem peksta ründaja surnuks oma mobiiltelefoni/võtmekimbuga kui, et püstoliga maha lasta.
Parem istuda 2 aastat vangis, kui kahelda ja saada surma. Ei oska kommenteerida-ei ole olnud vangis ega ka surma saanud.

Kõikse parem on siiski jamasid vältida. Kasvõi ära joosta/karjuda, kui teisiti enam ei saa.

aga algteemasse tagsi tulles, siis ma kaldun arvama, et meresõiduki kapteni õigusi ja vastutust reguleeritakse rahvusvahelise meresõidu koodeksitega näiteks SOLAS ja kohaliku relvaseadusega pole vist miskit pistmist. lisaks on veel olemas international ship and port security code (ISPS)