www.militaar.net

Kolan siin ringi ja ei leia miskit laevamudelite kohta Kas keegi nendega ei tegelegi? Ja rc tüüpi koopia kopterid?
Mind huvitaksid laevadest plastmassis ja puidust püsimudelid ning rc lahingukopterid( mitte need toas lennutatavad mänguasjad).
Kui keski tegeleb anku teada,oleks miljon küsimust küsida
Omal hetkel pisike kogu püsimudeleid,lennukid põhiliselt:F-16 A/B , Harrier GR.3 "Falkland",Saab J-35J "DRAKEN",Jaguar E,Mig 29 UB "Fulcrum".
Kopterid: AH-1 W " Super Cobra",AH-64,Mi-24 "Mirage", Eurocopter.
Kaks laeva : U.S.S " MISSOURI" ja U.S.S Saratoga CVA 60
Üks tanki hakatis : Leopard 1A2
Mudelid 1:72 va laevad ,need 1:700

Mida tähendab "püsimudel"?
Kas ujutamise mõttes.. et püsib vee peal ja on raadiojuhitav?
Läinud aasta "Minimaailmal" Viljandis olid sellised küll esindatud..

RC lennumasinate kohta saad infot http://forum.pistik.com/index.php?sid=b ... 12115cfb3d

Sho kirjutas:Mida tähendab "püsimudel"?
Kas ujutamise mõttes.. et püsib vee peal ja on raadiojuhitav?
Läinud aasta "Minimaailmal" Viljandis olid sellised küll esindatud..

Püsimudel on ehk võibolla see, et seisab püsivalt ühe koha peal paksu tolmukorra all

Vaata seljakoti sisu algust seal on mul üks purjekas. Kui küsimusi rc laevade kohta, saada need PS. Praegugi kapinurgas üks poolik rc laev kogub tolmu, aga kunagi teen ta valmis

Püsimudeliteks nimetatakse mudeleid,mida ei ujutata,lennutata ega tehta miskit muud.Need poodides müüdavad plastikust kokkupandavad mudelid mis on siin foorumis enamuses esindatud on kõik püsimudelid.Kui ülal nimetatule paigaldada mingi juhtimisseade ja muuta ta siis kas sõitvaks või lendavaks on ta vastavasse katekooriasse kuuluv mudel või siis lihtsalt mänguasi(mudeliks jääb ta ühtmoodi).Püsimudel seisab riiulis või ripub paelaotsas lae all,kupli küljes või kus iganes soovi riputada.RC mudel ei ole püsimudel.RC mudel võib olla kas mänguasi(ostad poest mingi odava käki mis meenutab näiteks lennukit,mõõtkava ei ole),sarnane tegelikuses olemas olevale masinale(lennukile,laevale,tankile,autole jan.) või koopia.Eriti viimase puhul on väga tähtis saavutatud täpsus suhe.
Peale selle jagatakse mudelid veel ka harrastus ja võistlusmudeliteks.Mis nende vahe on peaks siililegi selge olema.
Mind huvitavad puust(loomulikult kasutatakse ka muid materjale)purjekad ja ka II maailmasõja aeksed laevad(mitte puust )
Hetkel sain suure kaevemise tulemusena netist kätte sellise asjanduse joonised nagu REVENUE CUTTER "ALERT" 1818.Tegu siis juba ette valitud mõõtkavas joomistega.Lähi ajal hakkan ribisid saagima siis tuleb ka küsimuste voog Laevake tuleb pea meetri pikkune ja võibolla hakkab see ka kunagi sõudma? Aga hetkel plaanis ei ole.

Mõõtkavas joomine on muidugi selline ohtlik asi - vähendatud mõõtkavas joomine ei pruugi anda soovitud joobeastet. Suurendatud mõõtkavas joomine jälle võib lõppeda alkoholimürgituse ning äärmuslikumal juhul ka surmaga.

Asjalikumaks minnes aga - Laevamudelitega tegeldakse siinses foorumis tõepoolest kahetsusväärselt vähe. Paar teemat on läbi käinud, kuid valmimisega pole neist minu teada lõppenud ükski. Kuna endal oli kunagi samuti veidi suurem huvi puidust purjelaevamudelite vastu, siis sai ka endal paari laeva joonised välja kaevatud. Kui huvi on, saada PS - olen neid nõus lahkelt jagama. Et sa juba kasutajana oled siinses foorumis registreerunud, siis eeldame me muidugi su laeva kohta ka pildirohket teemat.

Mis aga kategoriseerimisse puutub, siis minu jaoks on tegu siiski mõnevõrra arusaamatu asjaga. Et kui ma ostan Italieri Schnellboot'i ja panen tolle kokku, on tegu püsimudeliga (meil on siin vist läbi käinud mõiste - stendimudel). Kui panen mootori sisse, on tegu järsku koopiamudeliga. Välja näeb ta ikka täpselt ühtemoodi. Ühel juhul hoian teda kapis klaasi taga, teisel juhul hoian teda samuti kapis klaasi taga, kuid käin korra paari aasta jooksul Schnelli tiigil ringe sõitmas. Saan aru, et kategoriseeritakse ning et see on ka mingis mõttes väga vajalik, kuid siiski annab see muidu mõnusale hobile nõmedalt akadeemilise maigu.


Muidu aga mõnusat kaartesaagimist - neid peaks isegi pisikese laeva puhul päris palju tulema.
Kristjan

Ei ole see Liigitamine minu hobi,kes ütleb stendi,kes püsi-see ta oma rida,tulem sama. . Neid ribisi tuleb jah mõni u 20 kokku.Pole väga palju.Mingi lennuki tegemisel oli neid ikka märksa rohkem.
Muide see saagimine on vast kõige lihtsam,hoopis rohkem võtab mõtlema kuidas külje liistud(millest siis kere moodustub) nende ribide külge kinnitatakse? Pole varem laevu teind ja seepärast ei teagi veel.Lennukite tegemisel pole puitu kasutanud va.ribid.
Muide ei ole nagu omast arust just eriline viinamees seega....

Muidu aga mõnusat kaartesaagimist - neid peaks isegi pisikese laeva puhul päris palju tulema.

Kui tulevad järjest kaared, mis erinevad üksteisest väga vähe võib mõned vahelt ära jätta.

Aga nüüd paar rida selle kohta kuidas saad liistud kaarte külge. Minu purjekas on tehtud järgmiselt: 1. kaared välja saetud ja paika pandud 2. paksemad liistud kaartele kinnitatud (liimi ja väikeste naeltega) 3.liim kuivab ära, tõmbad naelad välja (eelnevalt ei tohi naelu lõpuni sisse lüüa) 4.lihvid kogu korpuse ilusti ära 5. otstesse liimid puutükid millest tuleb nüüd välja voolida vööri ja ahtri see osa mida sa liistudest ei saanud teha 6. kuna su laev on sellisest ajas kui kõik tehti puust, siis järgmisena tuleb hakata paika panema neid ilusaid liiste, mis näha jäävad 7. määrid liistu terves pikkuses liimiga kokku ja fikseerid väikeste naeltega (enam ei tohi naelu liistust läbi lüüa vaid lööd naelad korpusesse niimoodi, et nad suruvad külje pealt selle ilusa liistu eelnevalt paika pandud ilusa liistu vastu) 8. liistude panemist alustad ülevalt parda äärest, sest siis saad esimese liistu ilusti paika ja järgmised lähevad juba selle järgi (esimese liistu saad fikseerida näiteks pesulõksudega) kui on suured kumerused saad liiste painutada neid enne paika liimimist tulises vees leotades 9. ilusaid liiste paika pannes ei tohi sa nende peale liimi ajada, sest kui liim sinna ära kuivab siis hilisemal toonimisel jäävad sinna plekid, millest lahti ei saa 10. kui korpus lõpuks valmis ja vaja värvida või toonida kasuta erinevaid peitse, riidevärvi (selline värv, mis alguses on pulbri kujul ja pärast on vaja lisada vett), erinevat värvi tušši või tinti
Enda laeva värvimiseks kasutasin musta tušši kuna targad paberid ütlesid, et ta oli musta värvi (tušši ja teiste vedelike puhul, mis puidu sisse imbuvad jääb näha puidu muster aga kasutades värvi jääb puidumuster halvasti näha). Kata korpus valitud vedelikuga mitu korda, et värv oleks ühtlane ja viimaseks pane lakk peale.
Põhja värvimiseks kasuta mingit tavalist värvi, sest puidu sisse imbuvate vedelikega ei saa sa ilusat sirget joont. Enne põhja värvimist pahtelda veealune osa ära.
Loodan, et jutt on piisavalt selge ja kes iganes tahab seda tehnoloogiat kasutada saab hakama ilma suuremate tõrgeteta .

paneks möned lingid siia mis mul info otsimise käigus ette jäid ja millel ise pilku peal hoian:
http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 8&t=170389
päris huvitav vormi aparaat...ehk keegi targem oskab midagi rohkem rääkida.
ja
http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 8&t=164315

suure möödulised laeva mudelid