www.militaar.net

Et see päris sissiteema pole, panin siia:
http://ohtuleht.ee/473173

Hüppas 28. märtsil laevalt merre ja siis ujus kaldale? Siis ju pidi kuskil kuivama, magama, soojendama? Edasine kolm nädalat polegi ime, aga märtsikuisest merest eluga pääsemine on mulle veidi mõistatuslik...

Ustimenko vol 2 valmistus invasiooniks Soome?

Paarsada meetrit ujub ikka ära, need saared on seal suhteliselt lähedal.

rbl kirjutas:Paarsada meetrit ujub ikka ära, need saared on seal suhteliselt lähedal.

Kui umbes 15 m kõrguselt vette plartsatad, siis ei tahaks uskuda, et märtsi merevees (~+5 kraadi?) koos seljariietega paarsada meetrit ära ujud...

Mälu järgi on see saar ju farfaatrist paarikümne meetri kaugusel, samas foto järgi otsustades (sadamas viibiva laeva pikkus peaks olema kuskil 175 m) tundub jälle ujumiseks üüratult kaugele jäävat

Ega seal on madal, farfaatri piirist tont juba köndis graniitpöhjal kaldale. Kui mäletan öieti, on sealpool küljes avalik rand.
Karupere oli oma noobel-mökist talveks linna läinud, löö ukse-aken sisse ja keera saunakeris peale!
Karuperel ka nüüd suur mure, muidu oli hea turvaline, lumpen püsis eemal, kuna saarele sai ainult veesöidukiga, aga nüüd?

Tavariietes sellise veetemperatuuri (alla 5 c) juures on inimene aktiivne ca 3 min.Siis hakkab kangeks tõmbama. 15-30 minutiga läheb pilt tasku ja üle tunni on suht kindlalt kast ja kellad. Miinus minut paanikat-šokki vettesattumise tõttu. See nii üldistavalt, eks pekikihi paksus, alkoholitarbimus ja muudki tegurid võivad seda aega sutike pikendada või lühendada. Aga kui ikka surm on seespool särki, siis tassid oma elunatukese selle paari minuti jooksul ikka ka päris kaugele kaldale.

Seda muidugi puhtalt veetemperatuuri seisukohalt. Laevapardalt allasadamine, laine, tuul, neil on ka omad mõjud ja vast mitte positiivsed. Noh laeva käigulaine võis ju ka aidata kalda poole liikudes.

Star'i teekond viimased 7 päeva. Saab mingi pildi kui kaugelt saarest laev sõidab. All vasakul nurgas 100 meetri lõik. Punased täpid reaalne asukoht. Sinised jooned on punkte ühendavad sirged, pöörde kohas võib olla laeva teekond erinev.