www.militaar.net

Rheinmetall DM53A1 APFSDS-T

Kreeka valitsus kiitis heaks 120 mm tankimürskude ostu Hollandi ladudest. Ostetakse 4200 Rheinmetall DM53A1 APFSDS-T kineetilist mürsku (20 protsenti energiast läheb soomuse läbistamiseks, 80 protsenti muundub soojuseks) ja 2000 õppemürsku M865 (TPCSDS-T). Raha antakse selle eest ära 14 milli eurikut ja kraam tarnitakse kohale 2012 suve jooksul. Samuti kingib USA tagastamatu abina Kreekale 3000 lahingmürsku M830 (HEAT-MP-T).
Praegusel momendil on Kreeka armee relvastuses 1735 tanki. Oleks rohkemgi aga piiri seab ette Tavarelvastuse leping Euroopas. 120 mm kahureid omavad Kreeka tankidest М1А1 Abrams, Leopard 2A6 HEL ja Leopard 2A4. Veel on Kreekal kasutuses 105 mm torudega Leopard 1A5/GR ja M60A1. Kaheksandasse tankibataljoni kuuluvad M60A1 plaanitakse maha kanda.
Kreeka soomusvägedes elu keeb

Normaalne ju. Olgugi, et naaber on paberil liitlane, on ta siiski neil sõbra sõber, mitte isiklik sõber, kellega on pealegi võimalikud mingit sorti arveteõiendamised tulevikus.

Ja MITTE KEEGI ei köhi midagi, kuidas keset rahuaega, pankrotiseisus Kreeka ostab-hangib relvastust.
Tükati jääb mulje, et Balti riigid ongi ainsad idioodid kogu EL-s, kes teevad täie agarusega kõiki lollusi kaasa, kui ülejäänud seltskond kõrge kaarega urineerib.

Kapten Trumm kirjutas:Tükati jääb mulje, et Balti riigid ongi ainsad idioodid kogu EL-s, kes teevad täie agarusega kõiki lollusi kaasa, kui ülejäänud seltskond kõrge kaarega urineerib.

Milliseid lollusi sa konkreetselt silmas pead? Vastavalt oma võimetele elamist?

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Tükati jääb mulje, et Balti riigid ongi ainsad idioodid kogu EL-s, kes teevad täie agarusega kõiki lollusi kaasa, kui ülejäänud seltskond kõrge kaarega urineerib.

Milliseid lollusi sa konkreetselt silmas pead? Vastavalt oma võimetele elamist?

Kus seda vastavalt võimetele elamist siin näha on? Omal pole varsti riiki enam ollagi, kõik on juba õhukeseks viilitud ja ikka saab veel "vaeseid" abistada. Oma priiskavatest parasiitidest parem ei räägigi.

Noh, kaitse-eelarve mõttes või(nu)ks Eesti rahumeelgi võlgu võtta, kiirendamaks lihtsalt protsesse, mis venivad rahapuuduse tõttu või loetakse üldse teostumatuks.
Eelkõige rakendustele, mis on kaitsevõime seisukohast strateegilise tähendusega - nt õhuruumi ja ranniku kaitse.
Et ei tuleks Laidoneri kombel nentida - et maa peal saaks hakkama, aga vat õhus....

EV majanduspoliitika ongi õige - ainult inimlikult vahel kripeldab, et miks meie kui mujal on siesta.
Kreekat reaalselt meie elatustasemest allapoole vajuda ei lasta nagunii (vastasel juhul kaob stabiilsus riigis) - ülejäänud lihtsalt maksavad selle tasuta lõuna kinni.
Saksamaa ja Prantsusmaa ei lase sellel juhtuda - sest ka endal pole see üle võimete elamine sugugi väiksem (ainult muu rahandus paremini korras) ja kirves ripub seal samamoodi pea kohal. Näiteks Saksamaa on oma relvajõude tohutult kärpinud - samal ajal Kreeka võtab endale 400 tanki USA-st jne jne jne.

Mis kreeklastel muud üle jääb, sõja korral Türgiga saavad nad loota ainult ise endile kuna teiste NATO Euroopa riikide armeed on nii ära kärbitud, et neist ei oleks türklastele mingit reaalset vastast, pealegi ei hakkaks nad kreeklaste eest sõdima niikuinii.

Selle Siestaga on asjad veel nii, et kui nähakse, et Kreeka ei suuda (nad ju ei keeldu kriisiga võitlemisest, vaid teevad seda niiöelda lõdvalt) kriisiga võidelda siis kirjutatakse lihtsalt võlad korstnasse. Seda varianti on majandusanalüütikute sulest küll lugeda olnud. Pealegi on kohe kõrval Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, mis suurt Kreekast ei erine oma majanduselt. Hakkavad üksteisele näpuga näitama, a nemad teevad ju ka nii. Kui sellised riigid hakkavad võlgade all kokku kukkuma siis on lihtsam mingi moment ütelda, et "võlgu enam pole". Sest, kui seal hakkaks valitsused tõsiselt reformima ja pitsitama siis nad kukutataks. Kama kaks kas rahva või sõjaväe poolt. Kreekas on näiteks hunta päris kaua võimul olnud (1967-1974).

Laiakas kirjutas:Selle Siestaga on asjad veel nii, et kui nähakse, et Kreeka ei suuda (nad ju ei keeldu kriisiga võitlemisest, vaid teevad seda niiöelda lõdvalt) kriisiga võidelda siis kirjutatakse lihtsalt võlad korstnasse. Seda varianti on majandusanalüütikute sulest küll lugeda olnud. Pealegi on kohe kõrval Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, mis suurt Kreekast ei erine oma majanduselt. Hakkavad üksteisele näpuga näitama, a nemad teevad ju ka nii. Kui sellised riigid hakkavad võlgade all kokku kukkuma siis on lihtsam mingi moment ütelda, et "võlgu enam pole". Sest, kui seal hakkaks valitsused tõsiselt reformima ja pitsitama siis nad kukutataks. Kama kaks kas rahva või sõjaväe poolt. Kreekas on näiteks hunta päris kaua võimul olnud (1967-1974).

Nagu öeldakse- 100 000 eurone võlg on võlgniku probleem, 100 miljoniline aga laenaja oma.

Kurjam kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Tükati jääb mulje, et Balti riigid ongi ainsad idioodid kogu EL-s, kes teevad täie agarusega kõiki lollusi kaasa, kui ülejäänud seltskond kõrge kaarega urineerib.

Milliseid lollusi sa konkreetselt silmas pead? Vastavalt oma võimetele elamist?

Kus seda vastavalt võimetele elamist siin näha on? Omal pole varsti riiki enam ollagi, kõik on juba õhukeseks viilitud ja ikka saab veel "vaeseid" abistada. Oma priiskavatest parasiitidest parem ei räägigi.

Ja see "tark" lahendus on? Ajame maksud kõrgeks ja võtame võlad kaela? Milline on sinu majandusteoreetiline taust, et sa riigi makroöekonoomiliste suundumuste koha pealt suu putru täis võtad?

Ei pea siin mingit majandusteoreetilist tausta olema.
Riigieelarve maksutulud on on ju olemuselt piiratud mahuga anum.
Laenu võetakse kokkuvõttes ju "avaliku sektori kuludeks".
Võib üsna julgelt väita, et muuhulgas on Lääne-Euroopa senine kaitsevõime loodud võetud võlgade arvelt.
Või kui poleks, siis oleks pensionid võlgu võetud. Või valitsusaparaadi jooksvad kulud. Või teede lappimine.
Kokkuvõtvalt on siseriiklikult eelarve piiratud mõistlikult laekuvate maksude ja tulude summaga ja kui on vaja kulutada rohkem - tuleb laenata või röövida.
NSVL kasutas viimast varmalt, valges ilmas pole see kombeks.

Vihjatakse siiski asjaolule, et miks ühed võivad ja teised ei või. Või teistpidi öeldes, milliseid sanktsioone rakendataks pankrottriikide suhtes? Ega see ainult Kreeka pole. Kohe hingab talle kuklasse Hispaania ja riburada on seal teisigi Euroopa suuri. Näited välisvõlgadest aastast 2009, kui masu veel polnud, nüüdseks on need numbrid lõbusamad:

1. Iirimaa- 1267 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 567 805 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 2,386 triljonit dollarit
SKT 2008: 188,4 miljardit dollarit

2. Šveits - 422,7 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 176 045 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 1,338 triljonit dollarit
SKT 2008: 316,7 miljardit dollarit

3. Suurbritannia- 408,3 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 148 702 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 9,087 triljonit dollarit
SKT 2008: 2,226 triljonit dollarit

4. Holland- 365 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 146 703 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 2,452 triljonit dollarit
SKT 2008: 672 miljardit dollarit

5. Belgia- 320,2 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 119 681 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 1,246 triljonit dollarit
SKT 2008: 389 miljardit dollarit

6. Taani- 298,3 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 110 422 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 607,38 miljardit dollarit
SKT 2008: 203,6 miljardit dollarit

7. Austria- 252,6 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 101 387 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 832,42 miljardit dollarit
SKT 2008: 329,5 miljardit dollarit

8. Prantsusmaa- 236 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta: 78 387 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 5,021 triljonit dollarit
SKT 2008: 2,128 triljonit dollarit

9. Portugal- 214,4 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 47 348 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 507 miljardit dollarit
SKT 2008: 236,5 miljardit dollarit

10. Hong Kong- 205,8 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 89 457 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 631,13 miljardit dollarit
SKT 2008: 306,6 miljardit dollarit

11. Norra- 199 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 117 604 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 548,1 miljardit dollarit
SKT 2008: 275,4 miljardit dollarit

12. Rootsi- 194,3 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 73 854 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 669,1 miljardit dollarit
SKT 2008: 344,3 miljardit dollarit

13. Soome- 188,5 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 69 491 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 364,85 miljardit dollarit
SKT 2008: 193,5 miljardit dollarit

14. Saksamaa- 178,5 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 63 263 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 5,208 triljonit dollarit
SKT 2008: 2,918 triljonit dollarit

15. Hispaania- 171,7 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 59 457 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 2,409 triljonit dollarit
SKT 2008: 1,403 triljonit dollarit

16. Kreeka- 161,1 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 51 483 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 552,8 miljardit dollarit
SKT 2008: 343 miljardit dollarit

17. Itaalia- 126,7 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 39 741 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 2,310 triljonit dollarit
SKT 2008: 1,823 triljonit dollarit

18. Austraalia- 111,3 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 41 916 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 891,26 miljardit dollarit
SKT 2008: 800,2 miljardit dollarit

19. Ungari- 105,7 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 20 990 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 207,92 miljardit dollarit
SKT 2008: 196,6 miljardit dollarit

20. USA- 94,3 protsenti
Välisvõlg elaniku kohta 43 793 dollarit
Välisvõlg II kvartal 2009: 13,454 triljonit dollarit
SKT 2008: 14,26 triljonit dollarit


Seal majandusproffe pole? Hakkab neis riikides elatustase trastiliselt kukkuma? Suurbritannias, vaadake kus ta tabelis on? Ei usu nagu... Aga ma kah loll muidugi

2011 kohta leidsin järgmise tabeli. Tagurpidi küll Ja nagu näeme on Kreekast "KÕVEMAID" tegijaid Meie põhjanaaber Soome: Välisvõlg elaniku kohta: 90 984 dollarit. Räiged rotid need põdrad eestlaste kõrval, HAHAA

20. Ameerika Ühendriigid: 99,46%
Välisvõlg elaniku kohta: 47 664 dollarit

19. Ungari: 110,3%
Välisvõlg elaniku kohta: 21 706 dollarit

18. Itaalia: 136,6%
Välisvõlg elaniku kohta: 40 724 dollarit

17. Austraalia: 139,9%
Välisvõlg elaniku kohta: 58 322 dollarit

16. Hispaania: 169,5%
Välisvõlg elaniku kohta: 50 868 dollarit

15. Kreeka: 178,9%
Välisvõlg elaniku kohta: 50 792 dollarit

14. Saksamaa: 183,9%
Välisvõlg elaniku kohta: 69 788 dollarit

13. Portugal: 207,3%
Välisvõlg elaniku kohta: 47 483 dollarit

12. Austria: 241,3%
Välisvõlg elaniku kohta: 103 160 dollarit

11. Soome: 244,8%
Välisvõlg elaniku kohta: 90 984 dollarit

10. Norra: 246,9%
Välisvõlg elaniku kohta: 138 783 dollarit

9. Prantsusmaa: 254,4%
Välisvõlg elaniku kohta: 85 824 dollarit

8. Rootsi: 262,3%
Välisvõlg elaniku kohta: 109 318 dollarit

7. Hongkong: 265,7%
Välisvõlg elaniku kohta: 131 380 dollarit

6. Taani: 283,2%
Välisvõlg elaniku kohta: 106 680 dollarit

5. Belgia: 353,7%
Välisvõlg elaniku kohta: 139 613 dollarit

4. Holland: 367%
Välisvõlg elaniku kohta: 154 820 dollarit

3. Šveits: 391,3%
Välisvõlg elaniku kohta: 174 022 dollarit

2. Suurbritannia: 451,4%
Välisvõlg elaniku kohta: 161 110 dollarit

1. Iirimaa: 1239%
Välisvõlg elaniku kohta: 478 087 dollarit

Seepärast "Merkozy" rapsibki, et totaalne eurokriis viib ka nende intressid lakke (ja riigieelarve kulud ka).
Kui sul on ikka 3-4 eelarvet võlgu ja intress tõuseb nt 5% võrra, siis võrdub see nii mõnegi riigivaldkonna aastaeelarvega.
Selles valguses omab viimastel aastatel toimunud Bundeswehri kärpmimine uue valguse - sakslased on vähe realistlikumad ega võta endale sadade kaupa vanu tanke, mida pidada võimalik pole. Avaliku sektori rahandusele on tänapäeval üsna iseloomulik võlgade maksmine uute võtmisega ja ühel hetkel võib see olla ka Saksamaale väga valus. Aga inimlikult - siestariigid on ka pärast kriisi õiged mehed edasi.

Meil ühel hetkel ammendab see suur säästmine ennast - mina muideks illustreerib sotside lakke hüpanud populaarsus.
Sest nagu öeldud, Eesti Vabariigi eksistentsi eesmärk ühendatud anumas ehk EL majandusruumis ei saa olla tasakaalus riigieelarve ja välisvõlg pingerea viie viimase hulgas.
Finaal on see, et lähedal asuvad riigid on tänulikud hästi väljaõpetatud, tagasihoidlikuma palgasooviga ja ametühingu kiiksuta tööjõu üle.
Eestis on juba levimas arusaam, et kasulik ongi Soome minna, kuna seal mõnda aega töötades tagatakse sulle inimväärne pension.

Meie valitsus teeb majandusteemal asju hetkel täitsa õigesti, küsimus on selles, et kus on see hääl, mis kutsub üles rikkujaid karistama.
Küsimus on selles, kas see säästuvaimustus saab soliidselt lõpetatud või jookseb kohalik sootsium enne laiali.

ainuüksi juba kõik belglased peaksid 3 aastat ilma palgata tööl käima, et võlast lahti saada.