www.militaar.net

http://www.epl.ee/news/arvamus/valisrii ... d=64332577

Artikkel tundub olevat põlve peal valmis kirjutatud. Mõned kommentaarid:

1940. aastaks oli Nõukogude luure suutnud Eestis luua piisavalt efektiivselt toimiva agentuuri, leides endale agente pea kõigis olulisemates Eesti riigiasutustes.

Täiesti asjatundmatu väide. Millised olid need kõige olulisemad riigiasutused? Tegelikult on teada vaid järgmised:
soomusrongirügemendi tehnik Tapal (sõjaväeluure allikas)
Haapsalu jaama komandant Pedaja (sõjaväeluure allikas)
arvatavasti üks Arsenali töötaja (arvatavasti sõjaväeluure allikas)
Rudolf Kaarel Renning - täitis Välisministeeriumi ülesandeid (kaubandusesindaja Moskvas?) - NKVD allikas
mõned piirivalvurid (tasemega kordoniülem ja allapoole) Narva kandis - NKVD allikad

Ja see on ka kõik. Võib-olla oli kuskil veel kedagi, aga Eestis olevad materjalid seda ei kinnita.

Advokaatidest võiks nimetada Leo Kahkrat, kelle abikaasa töötas 1920.–1930. aastatel välisministeeriumis masinakirjutajana ja valdas seetõttu olulist informatsiooni.

Huvitav, miks siis Kahkra ettekannetes NKVD residentuurile, mis on fondis ERAf 138SM ilusasti olemas, seda olulist Välisministeeriumi informatsiooni pole? Aga vist sellepärast, et Kahkra abikaasa töötas tegelikult hoopis politseikoolis masinakirjutajana (mälu järgi ütlen). Pealegi on Kahkra üks neist, kelle puhul on alust kahtlustada, et ta oli topeltmängur.

Teine silmapaistvam Nõukogude Liidu heaks töötanud Eesti diplomaat oli välisministeeriumi esimene sekretär Karl Zirkel, kes oli varem töötanud ka Leningradi konsulaadi asekonsulina. Tema kohta on väidetud, et ta andis 1930. aastate lõpus Nõukogude Liidule üle seal tegutsenud poliitilise politsei agentide nimed, kelle kaitsepolitsei oli värvanud vahelejäänud kommunistide seast veel enne 1924. aasta detsembrimässu.

Huvitav, kes see väitis? Tegelikult polnud see mitte Karl Zirkel, vaid Karl Sepp, kes Leningradis 1936. aastal värvati kui ta seal asekonsul oli. See poliitilise politsei agentide väljaandmise jutt on ilmselt täielik jama. Kust oleks Sepp (või ka Zirkel) neid agentide nimesid üleüldse võinud teada? Turul räägiti?

Kontrollisin Hilda Kahkra teenistuskirjast (ERA 1/5/349) üle: 1918-1927 Siseministeeriumi kantselei, seejärel Administratiivosakonna asjaajaja. 1928-1939 Politseikooli asjaajaja (sekretär). Ei mingit Välisministeeriumit.

Artikkel tundub olevat põlve peal valmis kirjutatud...

Kahjuks... pean Reigoga nõustuma.

Kahju raisatud ajast.

terv
o

Käro on Zirkel-Sepa asjus ka artikli üllitanud:
http://arvamus.postimees.ee/870414/alla ... pioonilugu

Sandeni raamatus "Tormi käest tulemaale" väidetakse Miksoni andmetele toetudes, et Säre seletas 1941. a ülekuulamisel, et NKVD värbas Sepa, kasutades ära tema alkoholilembust. Mikson väitis ka, et kohtus hiljem Islandil Sepaga ja see kinnitas (alkoholi mõju all), et töötas tõepoolest NKVD heaks, kusjuures olevat ennast haletsedes lisanud midagi sellist, et "olen alati üks tahtejõuetu ja vilets mees olnud" (mälu järgi).

Mis puutub Trankmanni, siis juhtumi juurdlusmaterjalid viitavad üheselt, et talle jälile saadi ikkagi tänu Polisinskile. Mingist varasemast jälilesaamisest pole jälgegi. Pol. pol. assistendi Avdi Kraavi tunnistus Trankmanni kohtuprotsessil põhines asjaolul, et alates 1936. aastast polnud enam väiksemakaliibrilisi NSVL agente tabatud ja seega oletas Kraav, et väiksemakaliibrilisi polnud tarvis, kuna värvati Trankmann. Seda, et kahtlus suurekaliibrilise olemasolust tekkis juba 1936. aastal, Kraavi tunnistusest välja ei loe.

Mis puutub Ilmjärve väitesse (mille baasil Käro spekuleerima asub), et Sepp "andis 1930. aastate lõpus Nõukogude Liidule üle seal tegutsenud poliitilise politsei agentide nimed, kelle kaitsepolitsei oli värvanud vahelejäänud kommunistide seast veel enne 1924. aasta detsembrimässu", siis mina küsiksin kõigepealt, kas tegemist on ikka nii-öelda faktiga või on tegu pelgalt Ilmjärve fantaasiaga a la "Kahkra naine töötas Välisministeeriumis" või "1940. aastaks omas NKVD efektiivset agentuuri". Mina paneksin panuse sellele, et Ilmjärvel on siin segi läinud mingisugused polpol agendid ja need kolm eesti luure (väidetavat) agenti, kelle Sepp NKVD-le paljastas. Fondis ERAF 138SM paistab olevat vaid üks dokument, mis Sepa tegevust NKVD heaks lähemalt puudutab ning seal on juttu just eesti luure agentidest ja mitte polpol agentidest, kusjuures ei täpsustata, kas tegu on eesti kommunistidega või mitte.

http://www.epl.ee/news/arvamus/magnus-i ... d=64807426

Ilmjärv jätkab luureteemadel fantaseerimist. Ikka see Kahkra naine Välisministeeriumis ja õnnetu Karl Zirkel (kas ta siis Käro artiklit Postimehes ei lugenud?). "Nn Laura kommunistide protsessil" (kust selline nimetus sellele puht spionaažiprotsessile üldse võetud on?) ei saanud mitu inimest mitte kümme aastat sunnitööd, vaid hoopis kaks inimest kaheksa aastat sunnitööd.

Kvalitatiivne hüpe on aset leidnud siiski küll 1940. aasta osas. Kui oma eelmises artiklis väitis Ilmjärv, et "1940. aastaks oli Nõukogude luure suutnud Eestis luua piisavalt efektiivselt toimiva agentuuri, leides endale agente pea kõigis olulisemates Eesti riigiasutustes", siis nüüd vastab ta ajakirjaniku küsimusele "Kuivõrd võime öelda, et Vene spioonidel oli kõikjal Eesti riigiaparaadi olulisemates osades käsi sees?" järgmiselt: "Seda ei saa väita."

Kvalitatiivne hüpe on aset leidnud siiski küll 1940. aasta osas...

Tuli meelde üks katke laulust:
"Kaua Sa kannatad kurbade naeru..."

terv
o

http://a-dyukov.livejournal.com/1310167.html#comments

В общем, все агенты. Как Ильмъярв в свое время писал.