Venemaa arhiividest.
Postitatud: 12 Mai, 2012 20:03
Et ka siin foorumis on esinenud tõdemusi, et Venemaa arhiivid on kõigile avatud ja et vaid "ajaloolaste" juhmus ja laiskus on takistuseks info hankimisel, siis esitleks Antony Beevori vaatenurka asjale ning tsiteeriks siinkohal lõiku tänase PM arvamusrubriigist, Antony Beevor artiklist "Ajalugu on liiga tähtis, et seda poliitikutele jätta"
http://arvamus.postimees.ee/838402/anto ... ele-jatta/Kuidas «Stalingrad» Venemaal vastu võeti?
Üldiselt hästi. Mõned ajaloolased ka kritiseerisid, kuid näiteks Stalingradi veteranid olid väga rahul ja pidasid seda esimeseks ausaks kirjelduseks. Probleemid algasid «Berliin 1945ga».
Kas siis muutus Venemaalt info saamine?
Pärast seda olen käinud Venemaal ainult ühe korra ja täiesti mitteametlikul külaskäigul, BBC telesaate tegemiseks. Oli kurb, kuidas isegi tõsised vene ajaloolased läksid selle pärast endast välja, ehkki suur osa infost pärines ju Vene enda arhiividest.
Mõnede kolleegide andmetel on teatud dokumendid arhiividest hakanud lihtsalt kuskile kaduma. Mõned inimesed väitsid, et mina olengi süüdi Vene arhiivide uues sulgemislaines, aga see oli rohkem nali.
Tegelikult kuulsin ma esimest korda umbes 2000. aasta paiku rootsi ajaloolaselt Lennart Samuelsonilt, et FSB oli hakanud kontrollima, milliseid dokumente välismaa ajaloolased on vaadanud. Ja kui seejärel näiteks Catherine Merridale («Ivani sõda») soovis külastada Podolskis kaitseministeeriumi keskarhiivi, jäid talle paljud uksed suletuks. Arhiivi sai ainult võimude aktsepteeritud vene ajaloolase seltsis, kes pidi kinnitama, milliseid dokumente võib välismaalane kaasa võtta.