www.militaar.net

Polegi märganud, et sellisel teemal tänapäeva võtmes oleks ajakirjanduses sõna võetud: http://arvamus.postimees.ee/850902/jan- ... -kaitseks/

Siin on üks asi selles, et EKV strateegia ei ole enam sissisõda, vähemalt niivõrd kui mina seda 10a tagasi teenistuses olles tegin. Niiet seale sadulat on natuke vale, ma arvan et see valgustus on seal kasulikum kui mõni muu põllutallamine aga...tõsijutt on see ikkagi, et mõte talusid sõdurite abiga toetada ja seeläbi rahvuslikku kasvatust edendada on kiiduväärt. Siin on lihtsalt kompromissi ja süsteemi leidmise printsiip mängus.
Niipalju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi.
herr Hillart ühes teises teemas rääkis tänapäevasest sõjast ja tõi ette 44.a kaitselahingud - vat ma usun et ta pani mööda. Ja kõvasti. Tehnoloogilises mõttes ei saa seda isegi kaaluda, miks peaksime me siis kaaluma "metsavendlust", sisse, talude toetamist? Aga väikeste üksustena tegutsemine on oluliselt tulemuslikum kui terve karjaga kaitseliini vastu jooksmine. See "bandiitlus" ei ole muutunud. 4-5 meest metsas tundub natuke teisiti....on nad õhtused peolised või relvastatud vaenlased, on vastase luureüksusel juba natuke keerulisem kindlaks teha, jne.
Muutunud on tehnoloogia, kus nii kui metsas rohkem kui 10 meest magab, nähakse seda 5km kõrguselt ja sinna tellitakse tuli, on sul see siis nii hästi kaitstud KPga, TTga või millega iganes. Maa on meil väike.
1000 meest korraga ühes laanes on utoopia. See hävitatakse.

Aga igat talu ei saa usaldada, oleme näinud.....
Üldiselt, meie variant on ainult õhutõrje paika saada. See on siis väikeste üksuste käes olevad kaasaskantavad juhitavad raketiseadeldised. Ülejäänu on juba lihtsam pureda. Taevast ei tohi käest anda...sest sel puhul on igast kevad ja sügistormid nali, kõige otsesemas mõttes.
See on lihtsalt IIMS.

Taevast ei tohi käest anda...sest sel puhul on igast kevad ja sügistormid nali, kõige otsesemas mõttes.
See on lihtsalt IIMS.

Õike primitiivsel arusaamal II MS-st.

Ja pealegi - pole mina mitte mingit üks-ühele analoogiat II MS lahingutega ära märkinud. Tehnoloogia areng paneb nii või teisiti oma jäljendi konkreetsetesse sündmuste arengusse. Kuid! Põhimõtteliselt aga saab meie lahingutegevus siiski nii või teisiti just selline olema ja kardinaalseid erinevusi ei saa mitte olema.
(Õppigem teiste kogemustest - Gruusia, Tšetšeenia jne.)

Aga artikkel?
Noh, minu arvamus on, et suhteliselt küündimatu. Mees üritab rääkida asjadest, millest mitte miskit ei tea. Ehk siis info, mille põhjal ta järeldusi teeb ja oma mõttemõlgutusteks ainet saab, on mitte tema isiklikust kogemustepagasist, vaid kelleltki kuuldud, kusagilt loetud. Ja sedagi suhteliselt pealiskaudselt. Lapsesuu, mis ei valeta. Ja sellised arusaamad rahva hulgas ongi. Nii mie legendaarsest metsavendlusest, kui Kaitseväest ja ajateenistusest.
Mõned mõtted on lausa koomilised. Näiteks see ajateenijate paarinädalane ehitusel pruukimine.
Või siis metsatalud, kuhu just-kui noored pered hulganisti ümber asuma tunglevat. (Mida krdit peaksid need noored pered seal maal tegema, ja veel enam kusagil metsatalus? ) Tegelikkus on kardinaalselt teine. Ja seda peavad arvestama ka meie foorumi metsavendluse ideoloogia tulihingelised pooldajad. Tegelikkus on nimelt selline, et neid nn. metsatalusid on terve Eesti peale praeguseks - noh, hea, kui sadakond jäänud on. Ja neid metsatalusid tugibaasidena kasutada? No, olge normaalsed!

Miks ma ise seda nii valuliselt võtan? Eks ikka seepärast, et minu personaalses omanduses on kah üks selline. Metsatalu nimelt. Ja üritan seal ikka jõudumööda elada kah. Rahaühiskonnas, mida meie praegune EV aga vaieldamatult on, elades aga on isamaalisus, hajaasustuse taastamine, riigikaitse ja muu taoline retoorika tühine argument rasvaste rahanumbrite kõrval. Ja ei saagi ma taluhoovini vajaminevat paarisadat meetrit teed, ja ei saa ma ka sellesse majapidamisse elektrit jne. Juba üle 10 aasta. Aga mingu see EE ja RMK, ja ... sinnasamusesse! Sõidan 4X4 masinaga sisse ikka kuidagi ja voolu saan kah päikesepatareides ja tuuleveskist kätte, maa on harimata ja aeg-ajalt hirmutam maja ümbert karusid-rebaseid minema. Aga kas ma selle seisu juures ka neid nn. metsavendi kangesti aitama himuleks? Kahtlen küll, sest hea, kui endalgi hing sees on.
Muideks, kui natukenegi põhjalikumalt metsavendluse püsimise alusedi uurida, siis võib üsnagi üheselt välja tuletada, et tegelikkuses abistati ikka neid metsavendi, kes mingi konkreetse perega mingis sugulussuhtes olid. Ja mingeid suvalisi matse põõsa tagant küll ummisjalu aitama ei tõtatud. Kohe kindlasti mitte. Need tulid tavaliselt siis ja võtsid, sest mis sa hädaga teed. Sellest need ülesandmisedki (või vähemalt mingi osa neist). Ja näiteks mis vahenditest peaksin ma ise seda seltskonda toetama-abistama, kui tõepoolest asjad selliseks lähevad, nagu antud stsenaariumi korral ette nähakse? Hea, kui endal kuidagi hing sees. Ei-ei, ei tarvitse mitte arvata, et ma oma kodumaad ei armasta ja EV vainlane oleks? Lihtsalt igakuine ühe inimese pensionisumma saab kellegi aitamiseks ilmselt liigkasin olema, arvan ma. Eriti veel, kui neid abistatavaid seal mätta taga mitmetes kümnetes kõhutamas on. Ja mis veel siis saab, kui seda pensionisummat kah igakuiselt enam ei tule? Kui meie karm idavainlane ei tee väljagi riikidevahelisest kokkuleppest ja ei jätka nn. kaitseväe pensionärile igakuise summa ülekannet pangaarvele? Siis saab puhta p...s olema.

Ah, jutt muutus kõneks.

Kas tänapäeva tehniliste võimaluste juures pole neid sisse võimaliku lahingetegvuse käigus palju lihtsam maakohtist välja suitsetada kui linnakvartaleist?

Kas tänapäeva tehniliste võimaluste juures pole neid sisse võimaliku lahingetegvuse käigus palju lihtsam maakohtist välja suitsetada kui linnakvartaleist?

Nii ja naa. Tõmmake paralleele Tšetšeenia ja Afgaaniga ning võite nii mõndagi tuletada. Kui piisavalt kujutlusvõimet omate.

Linnakvartaleis?
Vaat selles osas ei saa me küll lõunamaa poegade taktikalisi nippe kuidagi moodi kasutada. Lihtsalt meie kultuuritraditsioonide ja eetiliste tõekspidamistega ei lähe kuidagi mitte kokku näiteks tsiviilisikute selja tagant paugutamine või siis ühe vainlase hävitamise nimel ka sadakonna selle ümber pahaaimamatult seisva tsivilisti teise ilma saatmine.

Vaadake isand Hillart....Kaks korda jooksva sajandi jooksul on suur Venemaa väikese Eesti käest sisuliselt trääsa näitamist pidanud taluma. Ja seda sealne russitsistlik meeleolustik meile juba ei andesta. Tahaks loota et tegemist minu foobiaga aga ma ei sa lahti kujutelmast et kui meid taas idanaabri poolt alnatakse, on kõik see mis juhtus Tsetseenide maal, naljamäng võrreldes sellega mis meiega tehakse. Kui meile kallale tullakse saab see olema võitlus meie edasise eksistentsi nimel. Kui me jääme alla, meid likvideeritakse füüsiliselt. Lõplikult ja viimseni. Kui me ei suuda vastu panna siis meid hävitatakse või hajutatakse laiali seitsmendikule planeeedist. Ning seda võitlust pidades ei saa me hoolida millestki. Idavaenlase alnussesattumise lõpptagajärg on hullem kõigest. Ning just sellest peamegi minu nägemuse kohaselt lähtuma. Võib olla on mu seisukoht ekslik aga nii ma arvan.

Jah, isand Hillart. Kas pole teil nüüd tunne, et olete senini olnud kui pimedusega löödud ja elanud õndsas teadmises eestlaste täielikust turvalisusest siin maanurgas. Kas pole nüüd, valgust näinuna, justkui teine hingamine teie maailmanägemist tabanud ... Nii et kui te nüüd uuesti mõtlete, siis äkki ikka linnakvartaleis. Mis siis, et meie võimalikul vaenlasel on tsiviilohvritest ükskõik ning neil pole mingi probleem kvartalite kaupa linna tasandada, et seal peituvaid sisse maha lüüa.

Ma ei ole isand Hillarti tõekspidamiste ja arusaamade kallal irvitlenud. Avaldan lihtsalt oma seisukoha - millede paljusus-erisus olla jällegi pluralismi vundamendiks. Mõni tarkpea-omast-arust võib siin muidugi Lenini taoline universaaltark olla kes teadmas kõiki lahendusi aga - arvan et enamuse siinsete foorumikülastajate jaoks on see meie väikene riigikene ja rahvas ikkagi sedavõrd tähtsateks väärtusteks et igaühel peaks olema õigus siin oma sõna sekka öelda.

Osaliselt on see metsatalude toetus üks suur legend.
Ühest küljest muidugi toetasid, midagi pidid ju metsavennad sööma. Teisest küljest polnud neil omalgi midagi. Riik korraldas võimalku ülejäägi maksudena kenasti omale. Enamasti unustatakse ära, et saadud leiva eest tuli meestel ka tööd teha (hein, mets). Tihti saadi toitu ka ettemaksu alusel, ehk eduka meierei või kooperatiivi rekvireerimise tulemusel taludesse jagatud saagi eest. Ja siis veel puhas kauplemine - teenused elektritöödega, rätsepatööd, tisleritööd jne.

Osaliselt on see metsatalude toetus üks suur legend.

Nagu ma aru saan, kirjeldas isand Soesilm sõjajärgset metsavendlust. Täienduseks võin siinkohal lisada, et 40-41 pandi söögilolijad lihtsalt kirja - et hiljem arveldada...

terv
o