www.militaar.net

Kaitseuuringute keskus on Valitsemise valvurite aastakokkuvõttes http://uudised.err.ee/index.php?06254001 osanud tõeliselt krüptilise lause kirja panna.

Kaitsekulude tõstmine tasemeni 2% SKTst on märgilise tähendusega areng julgeolekupoliitika vallas, mille mõju on kahtlemata suurem Eesti liitlaste ja partnerite hoiakutele kui Eesti kaitseväele, mis on ja jääb väikeriigi sõjaväeks.

Selle kohta ei oska isegi sarkastiline olla. Mida siis? Et pole oluline palju me raha kaitseväele anname? Või et keegi tahab Eestis suurriigi sõjaväge teha?

See lause tähendab seda, et me oleme eeskujuks oma NATO partneritele selles osas kui palju riigieelarvest kaitsekuludeks peab kulutama. Viide väikeriigi armeele tähendab seda, et vaatamata tehtavate kulutuste suurusele ei saa me välja arendada kõiki võimekusi, mis on olemas suurriigi armeel.

alban kirjutas:See lause tähendab seda, et me oleme eeskujuks oma NATO partneritele selles osas kui palju riigieelarvest kaitsekuludeks peab kulutama. Viide väikeriigi armeele tähendab seda, et vaatamata tehtavate kulutuste suurusele ei saa me välja arendada kõiki võimekusi, mis on olemas suurriigi armeel.

Aga miks suurriikide armeede võimekus üldse asjasse puutub? Või kui täpsemalt küsida, siis miks on vaja kinnitada niigi ilmselget?

Viide väikeriigi armeele tähendab seda, et vaatamata tehtavate kulutuste suurusele ei saa me välja arendada kõiki võimekusi, mis on olemas suurriigi armeel.

No sihukest väidet nüüd mõiste "väikeriigi armee" küll ei sisalda mitte. Pigem on viidatud ikkagi mastaapidele ja suhtarvudele, missugused arvud suurriikide relvajõudude vastavate numbritega võrreldes väiksemad on. Aga et - kui väikeriik, siis nagu peakski mingit viisi väärakas ja poolarenenud olema - noh selline seisukoht ei kannata kohe kuidagi kriitikat.
Samuti nagu nii suurel, kui väikesel inimesel on 2 kätt ja 2 jalga ja 1 pea jne., jne. Lihtsalt suurused on erinevad. Seda viimast ütlesin nii asja näitlikkustamise mõttes - noh, et "Puust ja punaseks".

Alati võib selle üle arutleda, kas klaas on pooltühi või pooltäis.
Väikeriigiks olemine isenesest ei välista terviklikult väljaarendatud relvajõude, see on pigem meie endi "me oleme niiiiii pisikesed"-stiilis õigustus.
Teiseks: % SKP-st on valemis üks muutuja, teine on ka SKP suurus. Kui Saksamaa pakub arvestatavat sõjalist heidutust ka 1%-ga SKP-st, siis meie mitte.

Üldises pildis ehk maailma tasemel on Eesti siiski alla keskmise kulutaja, näiteid väikeriikidest
Iisrael - 6,3%
Vietnam - 2,5%
Sri Lanka - 3,5%
Gruusia - 5,6%
Armeenia - 4,2%
Singapur- 4,3%
Nimekirja ei pannud pururikkaid naftariike, see ajaks asja eriti kurvaks.
Muidugi NATO liikmete slangimine on eriti märgatav.

Maailmas keskmine kaitsekulude tase on ca 2,6%
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_co ... penditures

Albani väide (väikeriik = osaline/piiratud võimekus) on ju õige. Selle keerulise Kaitseuuringute keskuse lausega öeldakse: Euroopa suurriigid on vähendanud oma kaitseväed väikeriigi tasemele. Eestile aga meeldiks (oleme eeskujuks), et suurriikide kaitsekulutused oleksid 2%, mis tagaks suurtele riikidele ka suurriiklikud relvajõud.

Üleüldise kaitsekulutuste langusperioodi üleelamiseks teeme aga smart defence-i: puulime ja sheerime ehk lapime auke. Samas ei ole see pikalt jätkusuutlik, kui suured riigid oma riigikaitsesse täiendavat raha sisse ei pane.

Albani väide (väikeriik = osaline/piiratud võimekus) on ju õige.

Väikeriik ei tähenda põrmugi mitte piiratud/osalist võimekust. Ülimalt meelevaldne järeldus. Seega väide ja edasine teemaarendus sellest, just-kui aksioomist, lähtudes ei too arutluses kaasa tõest vastust. Tekib sarnane situatsioon skisofreenilisest mõttemallist lähtuva teooriapüstitusega, kus kogu arenduskäik on just-kui õige ja loogiline, kuid - kui alguspunkti tagasi minna, siis avastakse väär lähtepunkt.
Seega - väikeriik, nagu nimetus iseenesestki ütleb, tähendab sama asja, mis suurgi (s.t. riiki), kuid lihtsalt väiksemas mahus (mõõtmetelt, rahvaarvult jne.). Minu eelnevalt toodud näidet arendades - Kui suur inimene on 2 käe ja 2 jalaga, siis väike inimene ei tähenda mitte, et tal näiteks 1 käsi või jalg puudu on. Lihtsalt need käed-jalad on tal mõõtmetelt väiksemad. Või näiteks, et kui suurel mehel on kui raudtala, siis väiksel mehel ei tarvitse hoopistükki pooljäik, e. osalise võimekusega, olla. Lihtsalt mõõtmed on erinevad.
(EKV näitel paistab aga küll mõnikord, et selles väites tõepoolest miskit ka tõest on. Nimelt paistavad tal SUURriigiga võrreldes need mehetunnused na-olematud või suisa puudu olevat. Ja see on sageli suurem puue, kui käest või jalast ilmaolek. )