www.militaar.net

Mul on kodus olemas Regio poolt väljaantud Mellini kaartide taastrükid. Probleem on selles, et ma ei ole aru saanud mida seal olevad märgid tähendavad. Näiteks teede ääres olevad lipukesed. Kas need on kõrtsid, postijaamad või lihtsalt mingid majad?

Aga loe legendist...

Viltused lipukesed on kõrtsid. Kõrts ja postijaam pole võrdsed asjad! Postijaam on kõvasti kõrgemal redelipulgal, tähistus on ring, sulg üleval ja juures on kiri 'Post'.

Parem pilt on EAA 1365.1.31 või EAA 2059.1.1464.

Arvasin, et kõrtsid aga neid oli minu kodukoha kandis niivõrd tihedalt, et tundus raske uskuda. Praegu on seal ainult lage põld. Joomine ja laaberdamine olid hinnas!

okrila kirjutas:Arvasin, et kõrtsid aga neid oli minu kodukoha kandis niivõrd tihedalt, et tundus raske uskuda. Praegu on seal ainult lage põld. Joomine ja laaberdamine olid hinnas!

Kui Sa ütled koha, vaatame üle...aga kõrts polnud kindlasti ainult laaberdamise ja joomise koht, oluline on ka öömaja funktsioon - kõik voorid, laadad jms käimised - ööbiti ikka kus? Egas siis madalamast seisusest inimene postijaama eriti kasutanud, postihobustega sõit oli ikka väga kallis...

Kõrts on üldse oluliselt amorfsem nähtus - ulatus, funktsioon, suurused, arv - kõik varieerub ikka paikkonniti ja eri aegadel väga palju. Lihtsalt alusteadmisena, et Eestis on olnud suurusjärgus 2000 kõrtsi - aga täpselt millal, kus ja millised, ei oska küll ütelda.

Pole küll otseselt teemas aga kõrtsist kui nähtusest sain mina väga hea ülevaate külastades:
http://www.ajaloomuuseum.ee/et/home/652-poriveski-korts

Vaatasin konkreetselt Ambla-Uudeküla teelõigu ääres Savalduma küla kandis asuvaid lipukesi. Kui mul nüüd õigesti meeles oli.

istorik kirjutas:Pole küll otseselt teemas aga kõrtsist kui nähtusest sain mina väga hea ülevaate külastades:
http://www.ajaloomuuseum.ee/et/home/652-poriveski-korts

Eks sealtoodu pisut sensatsiooni- ja skandaalihõnguline muuseumitöö müügitrikk ole:
"Läbi aegade on kõrtsidele olnud iseloomulik räpasus, küllus, priiskamine ja pahelisus ning selle materiaalseks väljenduseks muuhulgas segamini paisatud toidulauad, hasartmängud, pooltühjad joogiklaasid, hämarad nurgatagused, joviaalne muusika. Killukest sellest keskaegse linnaäärse kõrtsi hõngust ja olemusest annab edasi 2011. aasta parima näituse Muuseumiroti pälvinud „Poriveski kõrts“, kus saab näha nii sajandite vanuseid lauatarbeid kui ka täiskasvanute ajaveetmise juurde kuulunud haruldasi lauamänge."

Päris kindlasti ei käi see 18-19. sajandi maakõrtside kohta üldiselt, kus meil on olemas juba kirjalikke ülestähendusi. Ja eks muudegi Eesti kõrtside kohta tuleb seda võtta üsnagi suure üldistuse ja reservatsioonidega.

Muuseas on kogu Mellini atlas juba aastapäevas olnud digitaliseeritud tippkvaliteediga - vt http://www.wdl.org/en/item/2571/zoom/

Mellini atlase kasutamisel peab muidugi arvestama asjaoluga, et see tugineb astronoomilistele mõõtmistele ainult suurte kohtade korral, väikesed paigad (mõisad, külad, kõrtsid) ja väikesed teed on seal peal väga juhuslikult ja vägagi tihti ka väga valesti. Olen sealt leidnud kokku mõnisada viga. Neid analüüsides tean arvatvaasti ka vigade tekkepõhjust - väikeste teede korral olid Mellinil kasutada itineraarid (milliseid külasid, kõrtse vms konkreetne tee läbis), kuid need on ta kaardila asetanud tihti üsnagi meelevaldselt. Ka on nii mitmedki tollal kindlasti eksisteerinud (mõisate piirikaartidel peal olevad) kõrtsid ta välja jätnud.

Samas on külade, vesiveskite, jõeharude, mõisate, linnusevaremete jm teave topoloogiliselt tihtipeale atlases siiski õige, aga seda saab kriitiliselt hinnata vaid tohutu taustamaterjali olemasolul. Kui ma hakkasin mõisate kõrval tegelema teede varasema ajalooga, siis uurisin ma mh. ka Mellini atlase millimeeterhaaval läbi.

Kas keegi oskab öelda mida tähistavad kaardil mereääres olevad maja kujutised. Maismaalt pole selliseid tähistusi leidnud.
All olevas lingis on üks näide.
Suurimad aitähid vastjaile.

http://www.wdl.org/en/item/2571/zoom/#g ... 5654485423

Ott kirjutas:Kas keegi oskab öelda mida tähistavad kaardil mereääres olevad maja kujutised. Maismaalt pole selliseid tähistusi leidnud.
All olevas lingis on üks näide.
Suurimad aitähid vastjaile.

http://www.wdl.org/en/item/2571/zoom/#g ... 5654485423

Grenz Reuter Haus

Peaks siis olema randrüütli (tänapäeva mõistes peamiselt tolliametnik, aga ka natuke piirivalvur) maja. Kas ka kordon, ei tea. Kõrgema, ohvitseri maja on pisut teistsugune.

Vaata leht 1, seal on legend.

Meil pole omaaegseid randrüütlite kordoneid eriti uuritud. Vene Muinsuskaitse Seltsil on praegu üks uurimisprojekt, aga rohkem sellest ei tea. Praegu kaitse all vist kaks - Andineemes ja Käsmus, Kärdlas on kordoni pesuköök. Nt Viimsis lammutati suures osas 2011 ära, praegu on ainult sein püsti Merivälja tee ääres.

Institutsioonist kui sellisest oskab keegi ehk rohkem rääkida.

Tänud vastuse eest. Google tõlke abil on praktiliselt võimatu sealt legendist midagi aru saada.

Kas keegi kaardiga rohkem tuttav inimene võiks teha sellest esimese lehekülje legendist eestikeelse versiooni või lihtsalt tõlke? Osadest asjadest saab aru küll, aga teiste puhul jääb sõnastikuga ka hätta.

Käigu pealt selline. Osade asjade puhul peab terminit üsna paindlikult võtma. Sulgudel tähelepanekud kaardilt. Kaartidel on veel tuulikud, telliselöövid jms, mis on legendis tähistamata.

Suured tänud!