www.militaar.net

Muistsetel aegadel künti merd reeglina rannikute äärtes, teinekord pandi aga otseteed üle mere. Paadid-laevad-lootsikud olid tollal nagu olid.
Kui aga juhtus nii, et laev läks ümber, sõitis karile vmt, kas eksisteerisid sellal ka mingid tänapäeva mõistes päästevahendid - rõngad, plaadid jne v oli 1 asi kindel, et kui õnnetus, siis ka minek

midagi olen kuulnud täispuhutud loomapõitest. muidu aga nagu vanas meremehelaulus: "mu päästjaks sai lahtine laud...."

Olen näinud piltitel vanadel laevadel puu paati ahtris rippumas. Sellel oli ka see otstarve , et sai maale minna seal kuhu laev ligi ei saanud.

Ühe väljakaevatud viikingilaeva juurde kuulusid kaks paati (olid tekil, mitte slepis).

sammal.habe kirjutas:midagi olen kuulnud täispuhutud loomapõitest. muidu aga nagu vanas meremehelaulus: "mu päästjaks sai lahtine laud...."

Täiega hää idee! Et siis torupill oli lõbustuseks kaasas ja täitis ühtlasi ka päästevahendi ülesannet

Pole küll kindel, kuid olen kuulnud, et viikingite laevade/paatide ballastiks olid lahtised kivid. Kui laev uppus, siis piisas, kui ühelt poolt masti vandid läbi raiuda. Laev upub, mast jääb ulpima ja tõmbab teise poole vantide abil vee alla vajunud laeva küljeli. Kivid langevad välja, laevakere tõuseb pinnale.

Corvus, sellised teste on läbi viidud elus. näiteks põhja-norras. Nordlandsbaat kui viikingilaeva edasiarendus kasutas ballastiks justnimelt ümmargusi kive. samal põhimõttel - et kui ümber läheb, siis ümarkivid veerevad välja, lapikud aga...

nordlandsbaatidest: http://www.arctandria.no

mis aga viikingilaeva tekil ja kaubalaevade ahtris olevatesse abipaatidesse puutub, siis...c'mon. kui suurem laev tormis põhja läheb, siis väike paat ammugi. ju nad ikka kaldal käimiseks olid kui laev ankru peal.

corvus kirjutas:Uppumisel on tavaliselt (rõhutaks sõna tavaliselt) kaks olulisemat põhjust: ilm ja navigeerimisviga.

Viikingilaevad olid üsna merekindlad. Ja kolmas tavaline ja oluliseim uppumisepõhjus oli: uputati.

Mis nendesse väikestesse paatidesse puutub siis on ikagi tegemist tänapäevamõistes dessantpaatidega. Kes lugenud Läti Hendrikut siis on seal hea kirjeldus kuidas saarlased ründavad laeva ,kus Hendrik asub. Väikeste paatidega püütakse ligneda vastase laevale üritades seda süüdata,samas heidetakse sealt ka viskeodasi. Väikesed paadid põiklevad nobedalt vastaste kivide ja noolte eest.No ja eks neid kasutati ka maabumisel, seal ,kus polnud suure laevaga võimalik randuda.

corvus kirjutas:Millegi pärast ei avane!

vabandust, õige link on http://www.arctandria.no/

vaadata võib ka http://www.eldjarnbaat.no

ja Lembetule - oled sa üht ujuvat viikingilaeva oma käega katsunud, sõitmisest ma ei räägigi? (ei pea silmas Saare Paadis toodetud stiliseeritud isendeid) kuidas pauditakse raalaevaga, tead? oled proovinud? missugused tuuled on märtsi algul näiteks Lofootide ümber, kujutad ette?

ilm oli siiski lahtisele laevale kõige ohtlikum. veel mõne aasta eest uppus põhja-norras viikingilaeva replika - ilmastiku tõttu.

Pagan seda viikingilaeva teab, teoreetiliselt võib lahtisest laevast tõesti kivid sel kombel välja kupatada. Samas, selline ballast võib tormis ka ise liikuma hakata ja sellega hoopis põhjustada laeva ümbermineku, ehk siis, see pidi mingil viisil ikkagi kinnitatud olema. St tehniliselt pidi see olema päris teravmeelne värk. Mõtlen ka, et kivid, mis vee peal hoiavad laeva püsti, püüavad seda teha ka vee all. Ja kui laev nö "ripub" ühte külge pidi vantide otsas, siis ta ei pöördu nii kummuli, et kivid välja veereks. Iseasi, kui vandid kinnituks laeva välisküljel kuskil põhja all. Või siis hoopis jääks alles laeva ühes otsas olevad vandid - ka siis veereks kivid välja. Mingit konkreetset viidet, kuidas see asi ikka tegelikult oli, ei ole?
Samas tekiga laevade puhul on see variant välistatud. Näiteks laevad, mis tõid kaupa Tallinna või Gottlandile, lahkusid sealt paeplaatidest ballastiga (seega ei mingit ümarust) ja Lüübekis on pooled kõnniteed sellest paekivist tehtud.