www.militaar.net

Oli vist üks major, kes mulle kunagi ütles midagi sellist: "Kõik kes on kaitseväes vähekenegi teeninud, võiks ilma kohtuta 10 aastaks vangi saata, sest nad on nagunii nii palju eeskirju rikkunud."
Seega ma ei taha kedagi süüdistada vaid mind huvitaks justnimelt Teie mõtted. Täpsemalt siis sel teemal, et kui palju jääb varustust kätte ja mis sellest edasi saab ning mis sellest peaks edasi saama.
Üks teema on Delfis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64719996
Toidupakkidest niipalju, et minul jäi neid umbes 10 tükki ajateenistusest üle, kuna ma olen tõeliselt vähese isuga. Suure isuga inimesed suutsid need enam-vähem nulli süüa, aga enamus viisid vist ikka paar tükki koju. KList tiksub kah vahetevahel mõni juurde, aga sealsel toidumoonal on üldjuhul lühem säilivusaeg. Pakid seisavad kapis reservis ja kui tähtaeg läheneb, siis läheb käiku.
Pole neid küll müünud, aga samas saan täitsa aru, et mõni inimene tahaks sellist "sõjaväe toitu" proovida.

Aga kuidas on lood muude varustuselementidega. Minult on KLis korduvalt küsitud, et kust ma need või nood asjad olen saanud ja siis olen pidanud ütlema: "kaks kuud tagasi siitsamast". Kas seisab kogu süsteem üleval meie aususel või mingil muul teguril? Kas on üldse vaja vana varustust uue andmisel kokku korjata või võib selle jätta kaitseliitlastele? Kas me peame seda sel juhul igavesti "reservis" hoidma või võime selle maha müüa?

Loodetavasti oskab keegi samal teemal veel avalikku foorumisse sobivaid mõtteid (või viiteid KV distsiplinaarmäärustikule/KL seadusele) jagada.

No toidupakke jääb kätte juba seetõttu et nende kvaliteet on pehmelt öeldes keskpärane ja pikemalt metsas nendega väga ei kannata olla mistõttu kaader kindlasti ise metsa süüa kaasa ostab - seetõttu neid järgi jääbki ja ei tea küll et kuskil sinu söömata jäänud pakke tagasi nõutakse.

Viimase aja tendents on minuteada siiski see, et laost saad uue asja ainult siis kui vana tagasi viid, ükskõik kui räbal ta ei oleks. Aga eks ikka võib juhtuda et miskit jääb kätte ja kui endal vaja pole siis nii need asjad müüki lähevad. Vaevalt et KV ladudes see arvepidamine nüüd nii piinlikult täpne on. Nagu öeldakse - kes pumba juures seisab, sellele tilgub ikka midagi.

Kui ise kunagi ajateenistusest ära läksin siis küll kaitseliitlased said päris palju varustust omale jätta...ehk käib asi siiani samamoodi?

Aga jah,müügilt käibemaksu oleks vöinud ikkagi maksta, kuna tegu on juba müügiga!

Kui 90ndate vormid võiks veel olla "ausalt" kappi jäänud, siis müügil EKV digilaik on juba kahtlane teema. Minu teada ei ole seda kuskil vabamüügis kah? Seega peavad kõik kaitseliitlased ja kaitseväelased üksteisele otsa vaatama. Teadupärast ei ole vormidega priisata ei KLs ega EKVs, kuidas neid siis siin foorumis või mujal müügiks jätkub.
Toidupakkide teema on iseasi. Arusaadav, et inimesel jääb üle 1-2 pakki. Mõistlik inimene ei topi kotti kolmandat või neljandat, kui 2 eelmist söömata on. Samas ei usugi, et mõni "kõhu kõrvalt" kokkuhoidnud neid 10 kaupa müüb.
Pigem: Õppusele on planeeritud 100 (reservväelast, kaitseliitlast või ajateenijat), kohale tuleb vähem ja siit edasi on juba vastavalt vastutava südametunnistusele.
Kas A: Kasutatakse sihtotstarbeliselt edaspidiste ürituste käigus.
Või B: ...
Seega ei usu ka mina, et osta.ee-s müüakse laost varastatud kaupa! Kuigi issanda teed on imelikud ...

Paar-kolm, hea küll kümme toidupakki müügis - see on veel arusaadav.
Aga 100? Arvan, et otse laost neid ei varastata. Kõige tõenäolisemad mu meelest ongi need kaks varianti mis kommentaariumist ka läbi käisid.
Et kolmepäevaselt õppuselt jääb üks üle, kuna tullakse peale lõunat ja minnakse enne õhtusööki.
Ja teine variant, et võetakse laost välja ja siis jääb hulk kaitseliitlasi "haigeks". Kaitseliit on ju nii vabatahtlik, et hulk inimesi ei ilmu väljagi.
Otsest kuritahtliku parasiitlust ja õõnestustegevust süsteemi sees on raske uskuda, aga välistada muidugi ei saa.

EKV digilaiguliste riiete vabamüük häirib mind ka, hoopis rohkem kui see toidupakkide teema. Mitmel põhjusel. Pole vaja igasugu Stirliz-itele elu liiga lihtsaks teha. Ja teiseks see, et pole omadelegi selga anda.
Samas saab mõnes õmblusfirmas digi nänni otse letist osta ja ei küsita isikutunnistustki.
Galvi-Linda rakmeid saab ka otse netist tellida: http://www.galvilinda.ee/
Aga mine võta kinni, on see siis õmblusfirmast pärit aus kaup või KV laost?
Postil olles tuleb sul võõras täisvormis digilaiguline vastu, siis hoia seni sihikul kuni isik kontrollitud. Mõni säherdune saaks kõik baasid läbi jalutada.
Vorm kui identifikaator enam ei tööta. Samas pole vist kunagi töötanud?
Ja oleks vist ka naiivselt ohtlik postil olles ainult vormi kaudu identifitseerimisele toetuma jääda?

Sõjaväepolitsei võiks selliste saitide ostumüügi osi rohkem külastada.
Eriti massiliselt lahingvarustust viskab müüki peale järjekordset KL suuremat RÕKi.
Kuidagi ei tahaks uskuda, et mehed ostsid GL-st 140 euriga uued rakmed, et neid peale korra selga panekut siin 60ga müüa.

Jäi mulje, et see "kui vaja, võib ka 100 pakki saada" oli lihtsalt niisama suurustamine...
Reaalsuses selliseid tehinguid pole vist toimunud...
Aga, et 2-3(mõned rohkemgi) müügis on, neid põhjuseid juba ka valgustatud...

Eks reaalne elu käib nii, tehakse kompanii RÕK, tellitakse välja selleks ette nähtud nänn, sh toidupakid.
Pärast selgub, et kohale ilmus 2/3 kutsututest, laagris kompaniiveebel käib ja küsib, et kes tahab veel süüa, palju sa neid konserve ja küüslauguleiba ikka sööd.
Söökla termosetoiduga on lihtne, kunagi ammu-ammu ise sai karbonaadi metsas maha maetud, kuskile seda nädalavahetusel viia ka pole ja kõik olid silmini täis söödetud.
Vähem ei saa ju tellida, pärast reservistid hädaldavad facebookis, et lisaks molutamisele oli veel nälg kah.
Toidupakke aga maha ei mata. KV süsteemist tulevad reservi meestega välja suht üksikud, sest varustus korjatakse ju ära ja mingi seljakotitäiega väravast välja ei pääse.
Pigem on see "varustus kodus" kõrvalnähe, ega neid seljakotte peale lahtiformeerimist keegi läbi otsima ei tule ja militaarsemad vabatahtlikud viivad ülejäägid koju ära.

Ühest Postimehe kommentaarist jäi meelde umbes selline lõbus ütlus:

Toidupakid ise on enamvähem söödavad, aga eriti hea oleks, kui need sisaldaks ka AEGA, et neid süüa

Üldiselt jah, ega toidupakkidega on nagu ta on. Kui juba toit lao kontrollitud tingimustest välja viidud, siis naljalt seda lattu tagasi ei saa anda.
Kui keegi kuskil tellib 600 pakki kolmeks päevaks 200 inimese jaoks, aga tuleb kohale 180 inimest ja viimasel päeval ütlevad veel pooled, et nad ei taha seda pakki saada, siis jääb tõesti üle 100 paki lihtsalt järgi. Ilmselt pole see kellegi otsene plaan, aga kuna selliseid asju tekib pidevalt, siis oleks äkki võimalik leida mingi Tambovi konstant, millega enne toidutellimust kogus läbi korrutada.
Väga suure tõenäosusega ei lähe need pakid muidugi kuskil veebli kabinetis seistes enne järgmist õppust halvaks, aga kes sunnib seda ülemust niigi pingelise töö kõrvalt võtma veel vastutust toidu hoiustamistingimuste rikkumise eest?

Pigem pani mind rohkem mõtlema justnimelt see, et igasuguse erivarustusega on kohati ikka kitsas käes. Ja kui kuskil müüakse rakmeid või EKV uusimat digivormi või vihmaülikondasid või tutikaid musti saapaid, siis kerkib mul alati mõttesse küsimus, et kustkohast see on saadud? Lihtsamalt öeldes tahaks ma teada, et kas inimesel on õigus sellist kraami müüa või mitte ning mis ja kes seda reguleerib?
Kui keegi müüb katelokki, siis ta võis selle jumalasta vabalt osta kuskilt militaarpoest, mis on selle täiesti seaduslikult saanud kuskil armeeoksjonilt. Aga samas ma tean, et ei ole välistatud võimalus, et ta on selle saanud KV/KL ladudest ja ei kavatsegi seda sinna tagastada. Võibolla küsib sealt hoopiski uue, sest kuskil pole kirjas, et ta on selle kunagi juba kätte saanud.

Jälle häda, pole aega süüagi, selline tamp taga.
Samad vennad virisevad teises teemas - üks pidev eimillegitegemine ja molutamine, moti peal tallamine.
Mis siis teha

Lihtsamalt öeldes tahaks ma teada, et kas inimesel on õigus sellist kraami müüa või mitte ning mis ja kes seda reguleerib?

Seaduse järgi pole tegemist piiratud tsiviilkasutusega kaubaga, nt Galvilinda rakmeid ja kotte võib igaüks vabalt endale tellida.
Kuigi asja nimi on "lahingvarustus". Ka saksa kevlarkiiver peaks olema seal Renee õmblustöökojas endises Armamendi letis saada.
Olen ka paar asja tellinud, kaarditaskud ja asjad - ei küsinud keegi, kes sa oled ja milleks.
KV vormiriietuse kandmist reguleerib KV sisene vormiriietuse kandmise kord.
See ei laiene aga paadialustele, kes samas laigus poe taga Bocki rüüpavad.
Küsitav legaalsus tekib siis, kui isikule välja antud varustust, mis kuulub riigile - hakatakse müüma.
Kui müüakse KL mehele, reservistile - on asi moraalselt OK, kuid kui KV vormiga käiakse põllul sõnnikut viskamas, on asi probleemne.

See ajapuudust kommenteeriv lõik ei tundunud mulle vähemalt küll erilise vingumisena vaid hoopiski lõbusa meeldetuletusena headest aegadest. Sest tänu kindral Murphy lahingumäärustikule tabab üksust ootamatu rünnak justnimelt siis, kui suurem osa meestest on konservid lahti võtnud ja tulele pannud.

Küsitav legaalsus tekib siis...

Kas on võimalik, et tänapäeval ei olegi seadus veel kõike reguleerinud ja saab tekkida tõesti "küsitav legaalsus"?
Ise näen asja niimoodi, et kui riik on selle väljastanud ja sul seda kasutuskõlblikku asja kohe kindlasti vaja ei lähe, siis annad lattu tagasi, või annad teisele võitlejale niisama ära.

Samas tuleb tunnistada oma moraalset kõikuvust, sest kui meil on näiteks kaadrikaitseväelane, kes saab kuus kätte mingi ~400euri, aga kelle olemasolu ja pädevus võimaldab X-hetkel mitu korda kiirendada näiteks kompanii väljasõitu, siis minugipoolest tehku ta oma erasõite kasvõi Unimogiga.

Bundeswehr müüb oma kiivri-tagavarusid läbi tsiviilfirmade poolt korraldatud avalike internetioksjonite, ka KV kiivrid on niimoodi hangitud ning kuna kogused olid suured tulid alghinnaga.

Samas tuleb tunnistada oma moraalset kõikuvust, sest kui meil on näiteks kaadrikaitseväelane, kes saab kuus kätte mingi ~400euri, aga kelle olemasolu ja pädevus võimaldab X-hetkel mitu korda kiirendada näiteks kompanii väljasõitu, siis minugipoolest tehku ta oma erasõite kasvõi Unimogiga.

Justnimelt. Siin on sellised moraalselt piiripealsed olukorrad. Juriidiliselt pole võibolla suurt vahet, kuid sisuliselt on.
Nii ka selle varustuse müümisega - kui seeläbi saavad varustatud KL mehed, kellel mingite staapide bürokraatiamängude tõttu pakutakse Rootsi asju, siis on moraalselt natuke teine asi kui lihtsalt laost vinnav veebel, kes tasapisi palgalisa teeb.

See toidupakijutt PM-s on muidugi ehtne Eesti hapukurgihooaja haltuura.

Kunagi oli ju mingi kaadri vormiraha (mis oli rohkem mõeldud tava- ja õhtuvormile, kuid väeosas pole seda eriti tarvis)?

Üldiselt need teemad juhtide poolt "müün kõlbmatud riigi omad maha ja kasutan raha paremate algkapitaliks" on selline natuke libedavõitu tee. Eeskuju mõttes näiteks.
Ka need aastatepikkused kestmised - minuarust korralikult trampides kuluvad head saapad veel kiiremini, kuna tald pehmem - saapa eluea aga määrab tavaliselt talla läbikulumine - on selline kaheldav õigustus. Küll aga - toas istudes on 100-eurosed kindlalt paremad kui ajateenijale antavad 40sed.