www.militaar.net

Aegna saarel kõlavad plahvatused, hakati lõhkama arhitektuurimälestist

Kas oskab keegi anda täpsemat infot?

Telekas teati rääkida, et sealsetest mürskudest olla demineerijad alles hiljaaegu teadlikuks saanud... Kuidagi kummaline jutt, eriti kui meenutada saarel mürsku põletanud koolinoori ja põhjalikke otsinguid, mis peale seda saarel olla toimunud.

Mitte mürskudest ei saadud hiljaaegu teadlikuks vaid need konkreetsed mürsud leiti 8. augustil. Või õieti leiti 8. augustil 4 ja lõhkamiste käigus tuli välja veel 2.
http://uudised.err.ee/index.php?06259169

Huvitav millisest patarei osast need välja tulid?

Naljakas tõesti, sest esimeses postis olevas artilis on viited varasematele artiklitele, kus nendest mürskudest on juttu. Kas PA mängib nüüd lolli?

Siin asjadest pisut juttu: http://www.aegna.ee/aegnal-lohatakse-ar ... malestist/
Üldiselt kurb ja frustreeriv asi. Suurepärane ajaloomälestis on nüüd pöördumatult kahjustatud. Siinses foorumis on mitmeid teemasid mujal maailmas asuvatest imposantsetest vanadest rannapatareidest, mis on populaarsed turismiobjektid. Ma pole küll ekspert, kuid usun, et peale mõningaid ettevalmistusi oleks ka need mürsud patareist kätte saanud - tungrauad, kärud, tõstukid, talid jmt on ju leiutatud... Männikult leitud lõhkeainega oldi sunnitud natuke ka mõtlema, ei saand lihtsalt kohapeal hävitada, Aegnal ilmselgelt mindi kergema vastupanu teed. Üldiselt, mida rohkem ma selle idiootse teo peale mõtlen, seda vihasemaks ma muutun .

Larry kirjutas:Üldiselt, mida rohkem ma selle idiootse teo peale mõtlen, seda vihasemaks ma muutun .

Mõtle kõigepealt selle peale kas sa oled demineerija, kui vastus on eitav, siis mõtle kas on mõistlik spetse idiootideks nimetada. Juhul kui sa oled demineerija, siis palun nimeta mis mürsud seal täpselt olid, miks praegu demineerijad eksivad kui ütlevad, et neid sealt minema viia ohutult ei saa ning miks ja kuidas oleks saanud neid sealt ohutult välja viia ja mujal ohutuks muuta.

alban kirjutas:

Larry kirjutas:Üldiselt, mida rohkem ma selle idiootse teo peale mõtlen, seda vihasemaks ma muutun .

Mõtle kõigepealt selle peale kas sa oled demineerija, kui vastus on eitav, siis mõtle kas on mõistlik spetse idiootideks nimetada. Juhul kui sa oled demineerija, siis palun nimeta mis mürsud seal täpselt olid, miks praegu demineerijad eksivad kui ütlevad, et neid sealt minema viia ohutult ei saa ning miks ja kuidas oleks saanud neid sealt ohutult välja viia ja mujal ohutuks muuta.

Ma kahtlustan, et teatud küsitavusi demineerijate tegevuses põhjustab selline lause.
"Ka toonaste demineerijate kinnitusel ei kujutanud mürsud otsest ohtu – mindagu neid kasvõi suure haamriga taguma (vt Päevaleht 22.06.1999)."

alban kirjutas: Mõtle kõigepealt selle peale kas sa oled demineerija, kui vastus on eitav, siis mõtle kas on mõistlik spetse idiootideks nimetada.

Vat need "spetsid" keerasid arhitektuurimälestise persse ja kõigele toetudes võtan omale õiguse neid IDIOOTIDEKS nimetada. Sest inimene kes enne tegutseb kui mõtleb, on loom kel pole aru vaid instinktid.
Kogu see lugu on 100% mõtlematu tegutsemine. Olen ise Aegnal käinud neid objekte vaatamas ja kui kuulen, et kari püromaane on seal midagi õhku lasknud, tänan õnne, et enne ära nägin.
Teistel jääb lihtsalt nägemata, tänu "SPETSIALISTIDELE"!

Standartenführer kirjutas:Olen ise Aegnal käinud neid objekte vaatamas ja kui kuulen, et kari püromaane on seal midagi õhku lasknud, tänan õnne, et enne ära nägin. Teistel jääb lihtsalt nägemata, tänu "SPETSIALISTIDELE"!

Kas sa oled neid konkreetseid mürske, mis nüüd lõhati, ise näinud ja tead nende seisukorda või sa arvad, et sa tead mida seal lõhati? Kahtlustan, et sa arvad midagi teadvat ja teed siin kisa. Mis kisa sa siis teeks kui nende tänaseks lõhatud mürskude otsas oleks järgmine lasteekskursioon rappida saanud. Siis sõimataks jälle Eesti riigi haldussuutmatust ja eriti demineerijaid.

Ei saa aru sellest vahust lõhkajate aadressil.
Tehti ju täiesti õigesti kõik. Teles ütles nende pealik otse, et mürskudel olid sütikud küljes.
Kui tegu on 50 aastat kuskil vedelenud mürskudega, teate mida see tähendab?
Asi on ebastabiilne ja võib isegi liigutamisel lõhkeda, sest sütik sisaldab üsna ebastabiilseid ja õrnasid tükke.
Kätte seda ei saa, üksainus roostene kärakas.
Analoogne lugu juhtus Laagris suve hakul, kus mürsk õhiti elumajade vahel, elanikud evakueeriti.

Olnuks mürsud ilma sütikutega, paljas bolvanka+trotüül, siis poleks viga midagi, see pole eriti ohtlik. Võib vedada ja eemal likvideerida.
Aga vanad sütikuga mürsud õhtakse demineerijate ohutuse pärast ainult kohapeal.

is kisa sa siis teeks kui nende tänaseks lõhatud mürskude otsas oleks järgmine lasteekskursioon rappida saanud.

Lihtsalt repliigi korras- lasteekskursioon ei saanud toona rappida mitte niipalju mürskude, kuivõrd oma lolluse ja täiskasvanute poh...ismi otsas.

Tuletaks siinkohal meelde, et isegi venelased, keda me siin regulaarselt sõimame, said Sevastoopolis oma nr. 35nda rannakaitsepatarei varemed puhastatud ja sinna muuseumi tehtud Ka seal oli lõhkemata mürske ja mitte vähe - seega saab küll kui tahetakse, tuleb lihtsalt õiged mehed mitte pohhuistid kutsuda! Patarei nr 1 on (nüüd ilmselt juba oli) sedavõrd unikaalne objekt, et selle barbaarset hävitamist ei õigusta miski. Arengupeetusega ajukääbikud ei mõista seda kunagi

Otsiti, otsiti võimalusi mürskude mujaletoimetamiseks või kohapeal sütikute eemaldamiseks ja paha aine väljasulatamiseks (loomulikult mitte lõkkes).
Kuna aga mürskudele ligipääs oli deformeerunud konstruktsioonide tõttu raske ja sütikud plahvatusest mõjutatud, polnud see kahjuks võimalik.
Arheoloogilistel väljakaevamistel kasutatavate tehnikatega, kiht-kihilt pinnast, purunenud konstruktsioone eemaldades oleks saanud mingi tõenäosusega patarei varisenud betoonitükkidest, pinnasest... ja seal sees leiduvast lõhkemata lahingumoonast ära puhastada. Mitmekümne inimese aasta-paari töö, arvestades ohtlikkust. Kaitseministeeriumi kulul, nagu sammaste ja muu sarnase puhul?
Venemaa mastaabid ja võimalused on siiski hoopis erinevast suurusjärgust.

Parem matnud siis tõesti liiva alla kuniks raha leitakse