www.militaar.net

Oleks meie kah sellises paigas nagu Austria, siis tänase päeva seisuga võiks küll vähemalt kaaluda ajateenistusest loobumist.
Huvitav on muidugi see, et mis variandid tekiks selle keskmise valikuvõimaluse puhul. Ehk siis mitte palgaarmee, mitte ajateenistus. Eesti variant või hoopis midagi muud?

Eestil oleks ka juba ammu aeg liituda nende vanade Euroopa riikidega, kus kohustuslik ajateenistus puudub ehk kasutavad palgaarmeed.

Kõigi muude tegurite kõrval on oluliseks kaalukeeleks maailmapoliitikas kaasarääkimisel rääkija sõjaline võimekus. Euroopa on hetkel sellises seisus, et suures vennastumises ei saa ükski (nt Saksamaa) teistest väga üle astuda ja maailmariiki mängida, samas EU tervikuna on liiga logu, et keegi seda tõsiselt võtaks. Sõjaline võime puudub täielikult. Kuni see nii on, võib BRIC's riikidelt oodata puhutist tahakeeramist, tagajärjed sõltuvad puhtalt USA valitseva administratsiooni seisukohast.

Hetkel on EU üldiselt USA kaitsva vihmavarju all, samas nt Bush'i ajal kostis juba saalist euroopa sõjalise võimekuse osas kriitikat. Kuna Obama on mitmes mõttes leebem, siis on teema hetkel päevakorrast maas, ainus signaal meile on USA uus strateegia, mille kohaselt pole raskuspunkt enam Euroopas.

Kui pisut tulevikku vaadata, siis ühel hetkel (pärast EU ühendriikide loomist, mis aga hetkel veel võimalik pole) võib olla vajalik EU ühisarmee loomine, ma väga kahtlen, kas see saab olema ajateenistusel põhinev, samuti on väga kahtlane rahvuslike armeede säilimine sellisel juhul. Selleks on vaja mõtteviisi täielikku muutust. Hoolimata kõigest tundub liberalism olema euroopas ikkagi veel valitsevaks vooluks, sellest ka need palgaarmee teemad.

Postimehes antakse teada, et

«Jaanuarikuine referendum otsustab, kas jätkata kohustusliku sõjaväeteenistuse, selle kaasaegse versiooni või elukutselise sõjaväega,» ütles asekantsler.

http://www.postimees.ee/954046/austria- ... aaletusele

Huvitav, kuidas näeb austerlaste versioonis see kohustusliku ajateenistuse kaasaegne versioon välja?

Eestil oleks ka juba ammu aeg liituda nende vanade Euroopa riikidega, kus kohustuslik ajateenistus puudub ehk kasutavad palgaarmeed.

Et kui teised on kaelani s...s, siis meie ikka kah? Vähemalt oma püüdlustes? Et kui põhja minna, siis ikka koos teistega?

Igal vorstil on 2 otsa.

Hoiduma peaks vist traditsioonilise eksiarvamuse eest, justkui ajateenistus iseenesest sellise võimsa sõjalise võime tagaja on. Ja et ta justkui tasuta on. Suhteliselt odavalt on täna läbi saadud ikka tänu sellele, et võrreldes jt juudiriigiga on meie kordusõpe olematu (sellele järelikult ei kulu kah eriti) ja relvastus pärit teiste kolakambritest. Mis tähendab, et odavuse hind on mis?

Ajateenistuse ainus fundamentaalne paremus on tema kandepind ühiskonnas.

See jutt, mida meedias levitatakse, justkui ajateenistussüsteem iseenesest midagi tagab, ei ole õige ju.
Paljudes riikides tagas ta ikka tänu sellele, et süsteemi toetas kirjaklambrini läbimõeldud toetuspakett (meenutage või Rootsi varustust) ja helde külma sõja eelarve ajal kokku kuhjatud tohutud relvastuse ja varustuse kogused (mida senini mööda ilma maha müüakse) ja korralikud kordusõppuste tsüklid (reakoosseisule nädal metsas mõne aasta takka pole mingi korralik kordusõpe).

Kuna järgmine aasta lubatakse juba brigaadi tasemel RÕKi, siis lubage meenutada, et umbes sama arv aastaid peale armee taasloomist suutis Iisrael mobiliseerida kogu armee nii 24 tunniga (1973) ja peatada 2 üllatusrünnakut üheaegselt ning suruda mehhaniseeritud tehnoloogiasõjas mõne päevaga araablased käpuli. Niiet pikk-pikk tee on veel parimate ajateenistuse-reservarmee näideteni Eestil veel käia. Me oleme täna umbes sellisel arengutasemel nagu IDF oli 50ndate lõpul (suutis pidada 1956 mõningaid silmapaistvaid pataljoni taseme madinaid Siinail vana sõjatehnika abil ja enamvähem võitlusvõimetu Egiptuse armee vastu).

a) andke usutavaid pointe, et kui on Eestis palgaarmee, siis Scouts oleks parem Scouts kui täna?

b) Kui palgaarmee, siis Piirivalve, Õhujõud, Merevägi, Kaitseliit, Reservvägi ja väljaõppe ( u. 3000 liikmeline) seis ja olukord oleks kuidagi parem tänasest?

Elik ei ole. 90% kogu olemasolevat palgaarmee parandada ei saagi. Lisaks ka hangitava sõjatehnika maht ei kasva protsentigi - vaid väheneb. Kuigi jah, aasta kõvem militaarväärtuslik sõjatehnika hange oli 80 ühikut "alakaliibrilist" miinipildujat. Ja sedagi välisabi korras.

Küsimus pole mitte selles, kas reservarmee on kuidagi jätkusuutmatu, vaid selles, kuidas reservarmeed tuunida selliseks, et ta suudaks sammu pidada kutselise armee üksustega. Ja toime tulla ootamatute üllatustega. Scouts on ju seni näidanud siiski oma paremust Kevadtormidel.

Paljas reservarmee olemasolu ise ei taga mitte kui midagi. Reservarmee vajab hästi õlitatud ja piisavalt mahukat kordusõpet ja hästi toimivat mobilisatsioonisüsteemi. Kas need on täna olemas nagu peaks?

Sõjaliselt relevantne palgaarmee on Eestis majanduslikult ja sotsiaalset teostamatu, Kunnasel on õigus. Teostatavad on võibolla 1-2 pataljoni kõrbes käimiseks, elementaarse relvastusega, nagu Lätis.

Ma hakkasin mõtlema, et kas Austrial/Eestil ei oleks äkki võimalik rakendada sellist "kaasaaegset versiooni", et teha palgaliseks kõik keerulisemad lahingus vajaminevad ametikohad. Noh, väga piltlikut öeldes (kuna sõjaajal on vist KL nagunii automaatselt osa KVst), siis et haubitsate ja rakettide taga on elukutselised ning neid kattev jalavägi oma miinipildujate, granaadiheitjate ja ÕT kahuritega baseerub KLil ja ajateenijatel.
Piltlikult midagi sellist, et Scoutspataljoni asemel oleks meil igas linnakus üks patarei (3relva?)suurtükke ja tanki-ning õhurakette. Ning 24/7 oleks valves iga relva kohta üks meeskond+1 või paar autojuhti. Eesmärk siis selline et kõik need relvad saaksid koheselt liikuda maastikule ning igast tüübist vähemalt üks saaks anda tuld. Küll siis hiljem jõuab ka teised meeskonnad puhkuselt tagasi kutsuda.
Kui need oleks veel väeosades, kus kogu aeg on mingi sats ajateenijaid sees, saaks neile kohe kaasa saata ka mingi katte. Kui ajateenijaid ei ole, siis öelda kohalikule KL rühmale/kompaniile, et x hetkel peate teie kohtuma selle üksusega tollel metsateel ja jätkama nende koosseisus.

Võibolla on see väga loll jutt, aga taoline mõte torkas pähe, et saaks põhjalikemaid teadmisi nõudvad relvad kohe käiku lasta ja nende katteks saaks tegelikult päris ruttu ka selle "lolli" jalaväelase käiku lasta. Olen isa ka see loll jalaväelane

Kirjeldatud versioon on kaasaegne siis mille poolest?

Selle, et tahtsime parimat palgaarmeega, aga läks nagu alati. Hoiame palgaarmeed üleval selleks, et opereerida 24/7 lahinguvalmiduses Zu23-2ga - need kõik kirjeldatud relvad on ka vähem väärt kui nende hetkeline ülalhoidmine palgalise meeskkonnaga. Siit aga tekivadki käärid selle "kaasaegse mõtlemise juures". Kogu palgalise kontseptsioon püsib eeldusel, et tehnika ja relvastus on kõige uuem - see tähendab:

- Leopard 2A7 EST
- CV9035 EST
- NASAMS 2
- Javelin
- Mistral ÕT
jne.

Ma olen ise ka mõelnud midagi allatah mõtte sarnast. Ma olen just nii sama enda rõõmuks kaalunud seda, et kuidas saavutada võimalikult heal tasemel totaalkaitse ühiskonnale majanduslikult võimalikult madalate kuludega.

Ma olen mõelnud nii, et kõik spetsialiseerunud ametikohad ja mingigi juhtimisega seotud ametikohad võiksid olla täidetud pool-elukutseliste sõduritega. Ehk meil oleks kontingent poolelukutselisi sõdureid, kes oleksid 1/4 kohaga teenistuses ning 3/4 kohaga erasektoris tööl. A la nädal aega kuus teenistuses või üle kahe kuu kaks nädalat teenistuses või aastas kolme kuuline periood teenistuses ja ülejäänud aja tsiviilsektoris tööl. 3 kuuline teenistuse tsükkel lubaks neil juba ka ajateenijaid koolitada. Näiteks 5-10% sotsiaalmaksu soodustus selliste töötajate palkamisest peaks olema tööandjatele piisav, et see kontingent tööturul konkurentsivõimeliseks muuta.

Ma usun, et selle selline väga osaline kutselisus on piisav, et garanteerida, et see kutsealuste grupp saab kätte sure osa kvaliteedihüppest, mida toob enesega kaasa üle viie aasta kordusõppustel käivatelt ajateenijatelt üleminek täisprofessionaalsele armeele. Pluss kulude kokkuhoid sellelt, et võrreldes täisprofessionaalse armeega on siin vaja ainult 1 / 4 rahuaja taristust. Lisaks see, et sellised tsiviiliga seotud inimesed on ka peale aktiivse teenistusea lõppu tööturul konkurentsivõimelised ega jää seega EKV-ga seotud eripensionite ja eraldiste süsteemi kurnama.

allatahi pakutul on puudused sees, kutselised, KL ja ajateenijad - kas sellest väheks ei jää. Ja paljukest neid ajateenijaid korraga võtta on, neistki võib märgatav osa olla alles ajateenistus alustanud ja sisulise väljaõppeta. Ja mis mõte on ajateenijatel, kui pärast ajteenistust reservi arvatuid ehk reserviste ei plaanitaks kasutada.

AI KURJA, kadus ära see kirjutatud tekst
Väga lühidalt kokkuvõttes:
Teha Eesti peale ~5 gruppi, üks igasse VÕKi (vajalikku KL malevasse), kus on 3x 155mm, 3xMilan, 3xMistral. Laias laastus siis ühes grupis 20 inimest valves, kokku 3 meeskonda x 5 gruppi =300 palgalist HÄSTITREENITUD PROFFI. Tuleb häire ja valves olev meeskond sõidab kogu tehnikaga metsa. Metsa jääb igat relva 2 tükki ja neid asub valvama kaasavõetud ajateenijatest rühm või kaitseliitlased (kellele öeldakse, et ajavahemikul 3 juuni-8november peate teie häire korral sinna minema). Teine jv rühm läheb selle üksuse alluvusse, kellel on igat lahinguvalmis relva 1tk. Ehk siis on neil võimalus tulistada alla juhuslik vaenlase õhusõiduk, sundida vaenlase kolonn maanteelt maastikule, ning natuke ka kaartuld anda. Kui see juurdeliidetud jv rühm suudab kuskile veel mingi tõkke teha, võib täitsa juhtuda, et vaenlase jaoks parim tee muutub nende jaoks halvaks variandiks ning nad peavad hakkama otsima ümbersõitu ja plaane natuke muutma. Kohe, kui jõuavad kohale ka teised valvest maas olevad palgalised, asuvad nad oma relvadega lahingrivvi. Sel viisil võiks igast vähegi tugevamast relvast laias laastus pooled praktiliselt silmapilkselt maastikule viia ning nendest 1/3 oleks praktiliselt kohe valmis andma tuld.

Selleks, et oleks võimalik ka ülejäänud suuremad relvad mehitada koolitatakse välja ajateenijaid. Ajateenijaid saavad välja koolitada needsamad valves olevad PROFFESIONAALSED palgalised. Ajateenijate väljaõppetase ja motivatsioon ei tohiks küll vähemalt praegusega võrreldes langeda, sest neid koolitavad ju välja inimesed, kes peavad olema valmis samal päeval seda (minu jaoks keerulist) relva lahingus kasutama. Kasvõi nii, et üks palgaliste Mistrali meeskond õpetab ühte ajateenijate Mistrali meeskonda. Sel viisil ei lõpe pealekasv. Küll aga võivad need erialad ehk veel saada juurde konkurentsi ja personaalne lähenemine on ju ikkagi personaalne lähenemine. Eesti pealt nüüd sõltuvalt teenistuse ajast nädalas korra 3-4 bussitäit ajateenijaid keskpolügonile vedada ei ole kah teab mis probleem.

Mis puudutab seda poole kohaga sõjaväes töölkäimist, siis peale ajateenistust oleks sellisest variandist küll kinni võtnud. Võibolla võtaks praegugi, kui ma ainult suudaks seda oma tööandjale niimoodi ära seletada, et ta infarkti ei saaks.

Tule taevas appi.
Need 155 mm haubitsakolakad kulutavad esimese vastase kolonni hõrendamiseks terve vagunitäie laskemoona ja jääb puudugi.
Kes selle kohale veab, päkapikud koos Snegurotskaga?
Ja mismoodi need 20 hästitreenitud proffi relvi kasutama hakkavad, kui on teada, et FH-70 vajab 9 meest, Milan kolme jne.