www.militaar.net

Lugedes teemast "Kas N. Liidus oli ka midagi head?" arutelu riigikaitseõpikute teemal, võib jõuda järeldusele, et olgugi vähevõitu ja pealiskaudselt, on vähemalt midagigi Eesti riigis selles valdkonnas tehtud. Kuid mitte vähem olulisem teema - tsiviilkaitse - on sisuliselt unustatud, paljud nooremad inimesed ei tea ilmselt selle sõna tähendustki. Minule teadaolevalt ei ole Eesti 21 iseseisvusaasta jooksul ilmunud ainsatki selleteemalist trükist. Muidugi on mugav väita, et tuumarünnak meid tänapäeval ei ähvarda, aga kes oleks võinud nt. 1935. aastal ette näha, et 5 aasta pärast Wabariiki enam ei eksisteeri? Samuti oleks 1987. aastal vanglasse või hullumajja pandud see, kes väitnuks, et 4 aasta pärast see suur vabade riikide murdmatu liit lihtsalt laguneb? Veelgi aktuaalsem on, et Eesti vahetus läheduses asuvad mitmed naaberriikide tuumaobjektid (ka Eestil endal on ju plaan TEJ rajada), lokaalsema ulatusega "keemiarünnakut" põhjustada võivaid ettevõtteid on aga üle riigi paljudes kohtades, eriti palju on neid Tallinnas. Seega võib riiklikul tasemel tsiviilkaitse mittevajalikuks pidamise pehmelt öeldes kahtluse alla seada. Ainus, mida selles valdkonnas siiani tehtud, on meedias avaldatud käitumisjuhendid ohtliku ilma puhuks. Asjaks muidugi seegi, kuid ilma annab siiski mitmeks päevaks ette ennustada; oluliselt raskemaid, korraga suuremaid inimhulki tabavaid ja kiiremini eskaleeruvaid avariisid ja (terrori)rünnakuid paraku mitte. Annan siis siinkohal vähemalt omapoolse 5 senti (või täpsemalt, 7 kopikat ).
Kuna pildimaterjali on palju, siis otsustasin seda N. Liidu teemat mitte liiga segaseks ajada, vaid uue teema näol väikese eraldiseisva tsiviilkaitsenurgakese tekitada. Olgu siis parema (värskema) materjali puudumisel kõigile lugemiseks seegi brošüür (originaalis välja antud Moskvas 1974. a., siinolev eesti keelne versioon 1976. a.). Paljud asjad on muidugi vahepeal muutunud, reproduktorit asendab tänapäeval patareitoitel taskuraadio, gaasimaske ega ravimikarbikesi enam kusagilt ei jagata (gaasimaski võib huviline ehk siiski kasvõi sellesama foorumi ostu-müügu rubriigist saada) ja tsiviilkaitseorganeid mäletavad vaid vanemad inimesed, kuid põhitõed on endiselt samad. Marlimaski ja kaitsepilu saab ise valmis meisterdada, erinevaid respiraatoreid ja veel üht-teist võib ehituspoodidest saada. Kuid mürgid on ikka sama mürgised ja tuumapomm, tulgu ta idast või läänest, kukub endiselt täpselt epitsentrisse .

















































Viimasel pildil olevates raamatutes on sellest kõigest juba rohkem ja täpsemalt juttu, aga ~200 lk mahapildistamine võtaks juba omajagu aega ja nii pika pildirea foorumisse panek poleks ka vist kõige otstarbekam.

Lahe lugemine aga vasturääkivusi on palju. Ma kunagi leidsin vanast tsiviilkaitse keldrist hunnikutes neid raamatuid, kahjuks ei tea enam kuhu need saanud on, nurgas vedeles ka suur kast, mis oli täis esmaabi karpe. Kelder ise oli lahe, akendega ja puha, et saaks sähvatust vaadata
Kes muidugi lugeda ei viitsi, saab alati videot vaadata http://www.youtube.com/watch?v=wA8z94MX ... re=related

Loen homme ka selle raamatu läbi, aga siiski ei saa öelda, et absull mittemidagi pole tehtud. Mulle potsatas vast umbes aastake tagasi postkasti juhend selle kohta, et missuguses ohutsoonis ma olen ja kuidas tuleb käituda, kui Ülemistel peaks kloorileke olema. Vist oli mingi helialarm kah, mis mind pidi hoiatama, aga nagu ma aru sain, siis on kõlarid vist Ülemistel ja vaevalt, et ma seda kesklinna kuulen. Aga võibolla ei ole ma olnud piisavalt tähelepanelik ja meil on siin Tallinnas juba korralik hoiatussüsteem olemas.

Olen Eestis kohanud antud teemal sellist üleolevat suhtumist - et mis kuradi tsiviilkaitse, tuumasõja oht on möödas, valmistuda tuleb tehnogeenseteks avariideks ja kübersõjaks. See arusaam peegeldub ka Eestis avaldatud ohtude TOP10-s. Vaadates seda kaost, mida näidati telekast Gruusia tänavatel 2008 sõja ajal, siis kas see on ikka nii väga aegunud oht?
2/3 selliste raamatute mahust on edukalt kasutatav ka sellel puhul, kui idanaaber otsustab anda ennetava löögi rahvusvahelise terrorismi taimelavale. 1944 oli hästi toimiv tsiviilkaitse üks põhjus, miks põhjustasid NSVL kauglennuväe massilised "city busting" reidid Tallinnale ja Helsinkile suhteliselt väikesi inimkaotusi.

Kui võtad analoogse raamatu ette, siis seal on tagaosas tavaliselt üsna mahukas osa nt loodusõnnestuste puhuks.
Kas konkreetsel on ei tea, aga ka selliseid õpikuid oli omal ajal raamatukogus saada.

Vist oli mingi helialarm kah, mis mind pidi hoiatama, aga nagu ma aru sain, siis on kõlarid vist Ülemistel ja vaevalt, et ma seda kesklinna kuulen

Nõuka-aja sireenissüsteem Tallinnas oli umbes 10 korda suurema sireenide arvuga, pea igas suuremas kvartalis kõrgematel majadel oli see küljes.
Mis sellest sireenist jälle abi on, kui puudub järgmine lüli - drill, mis edasi toimuma hakkab.
Kui sireeni tõttu täituvad tänavad paaniliselt edasi tagasi sebivate ja üksteist surnuks tallavate inimestega, pole sellest suuremat kasu kah.

siis on kõlarid vist Ülemistel

Minuarust on üks sireen ka Järvel selle maja katusel, kus Volvo esindus asub.

Mis sellest sireenist jälle abi on, kui puudub järgmine lüli - drill, mis edasi toimuma hakkab.

Ei saa jätta mainimata... Nii, nagu meie kaitsejõududega, mille võitmatus on praegu väga hästi saladuses hoitud, aga mille kogu potentsiaal avaldub vaid kriitilisel hetkel, on ka nende sireenidega sama lugu. Häda korral hakkab sealt tulema selge kuuldavusega mitmes levinud keeles lihtsat ja mõistetavat teksti, kus öeldakse 100% täpne info olukorrast ja antakse edasised käitumisjuhised, mille täitmine on lihtne ja kõigi poolt läbiharjutatud. Ehk siis "mässige ennast valgesse linasse ja hakake RAHULIKULT surnuaia poole roomama"

Minu kooliajal olid erinevad koolikella signaalid eri juhtumite puhuks - mäletan, et õhuhäire, radioaktiivne saastumine ja veel midagi (aidake meenutada), vastavad tahvlid signaalide tähendusega olid igas klassis koos juhistega, millises kohas ühes või teises kohas asujad peavad varjuma. Neid asju ka kord aastas praktikas harjutati. Muidugi oli see varjumine suurte akendega poolkeldrikorrusele äkkründe korral pakasuhha, sest enne olnuks vajalikud kindlustustööd, toidu- ja veevarude loomine jne.

Nt Saksamaal suudab sireenisüsteem anda erinevaid kindlaid signaale - käinud on jutustanud. Ka täna kui vaja on - tulenevalt peamiselt tuumajaamadest Saksamaal.

Süsteem kus lastakse lihtsalt sireeni, mille peale peaks kõik tormama raadiote ja telekate ette juhiseid saama nagu USA-s tänini on - meil ennast IMHO ei õigusta, peamiselt tulenevalt väga väikese hoiatusaja (sõjaliste ründevahendite) tõttu. Selle ajaga kui jõuad teleka ette hakkavad Iskanderite lõhkepead juba impactima. USA süsteem on selline tulenevalt põhiohu hoiatusajast (ca 30 min). Isegi klooripilv Ülemistelt jõuab mõne minutiga juba kesklinnani.

Kõige naljakam süsteem oli aga Suurbritannias, kus kriisi puhkedes plaaniti elanikke hakata telekast animafilmide näitamisega valgustama (neid filmikesi võite tänagi netist leida).

Sestap tundub asja natuke uurinuna, et nõuka aja tsiviilkaitsesüsteem oli tegelikult kõigele pakasuhhale vaatamata märksa tõsiseltvõetavam kui USA või GB omad. Seda tõendab näiteks juhtum Chicago piirkonnas, kus mingi kala tõttu läksid 80ndatel tööle sireenid üle osariigi ja hilisemad kokkuvõtted näitasid, et kuidagitmoodi reageeris ca 20% inimestest, enamus ignoreeris seda täielikult või nad ei saanud aru, mida see tähendab. Ka sellist varjendiprogrammi nagu oli Moskvas või Leningradist Washingtonist või Londonist ei leia.

Ehk siis "mässige ennast valgesse linasse ja hakake RAHULIKULT surnuaia poole roomama"

Olen näinud USAs levitatud õpetusi, et kui te ei jõua oma asjadega õigel ajal ühele poole (nt kaevate punkrit alles õues), siis kandke valgeid riideid ja katke heleda riidega oma nägu, et sinust võibolla kümnete kilomeetrite kaugusel toimuv plahvatus ei põhjustaks ränki põletusi. Pakun, et see rahvaluule on ka pärit mingist analoogsest õpetusest NSVL-s.

Eestis on veel selline nüanss, et Riigi Päästeameti (tollane Päästeameti nimetus) loomisel moodustati see tsiviilkaitse baasil, millele liideti tuletõrje.
Nüüd on tuletõrjega, nagu on, tsiviilkaitsest pole enam miskit järel. Vahepeal küll oli natuke kodanikukaitset (nagu mittekodanikud ja välisriikide kodanikud kaitset ei vajakski), kuid nüüd pole sellestki suurt kuulda.
Eks peame ise oma tutvuskonnas rahvavalgustusega tegelema ja arutlema võimalike stsenaariumite üle.

Lõpetage sunnikud ära, teile on siin teadjate poolt juba kordi selgeks tehtud, et midagi sellist pole kunagi olemas olnud ja et meil on kõik silmipimestavalt hästi ja järjest paremaks läheb. Ja kui toona ka midagi sellist oli, või kedagi õpetati, siis oli see eranditult partei ja valitsuse juhtfiguuride tarbeks. Et te ka ei õpi...!!!

Lõpetage sunnikud ära, teile on siin teadjate poolt juba kordi selgeks tehtud, et midagi sellist pole kunagi olemas olnud ja et meil on kõik silmipimestavalt hästi ja järjest paremaks läheb. Ja kui toona ka midagi sellist oli, või kedagi õpetati, siis oli see eranditult partei ja valitsuse juhtfiguuride tarbeks. Et te ka ei õpi...!!!

Nagu rusikas silmaauku.

Lemet kirjutas:Lõpetage sunnikud ära, teile on siin teadjate poolt juba kordi selgeks tehtud, et midagi sellist pole kunagi olemas olnud ja et meil on kõik silmipimestavalt hästi ja järjest paremaks läheb. Ja kui toona ka midagi sellist oli, või kedagi õpetati, siis oli see eranditult partei ja valitsuse juhtfiguuride tarbeks. Et te ka ei õpi...!!!

"Mäletate," jätkas ta siis, "mida te oma päevikusse kirjutasite: "Vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli"?"

"Jah," vastas Winston.
O'Brien tőstis oma vasaku käe, käeselg Winstoni poole, pöial pihku peidetud ja neli sőrme harali.
"Mitu sőrme mul püsti on, Winston?"
"Neli."

"Aga kui Partei ütleb, et neid ei ole mitte neli, vaid viis, - palju siis?"
http://www.hot.ee/obu90210/1984/32.htm

Lugedes siin seda teemat Manurhin, tuleb meelde ka üks teine sinu poolt algatatud ettevõtmine ja mis on saanud sellest: dosimetristide foorum

NMT kirjutas:Lugedes siin seda teemat Manurhin, tuleb meelde ka üks teine sinu poolt algatatud ettevõtmine ja mis on saanud sellest: dosimetristide foorum

Mis temast ikka sai... Foorumiteenus muutus ühel hetkel tasuliseks ja kuna foorumlasi just eriti palju ei tekkinud (ei saanud vist kümmetki täis), siis läkski kõik kõige kaduva teed. Sellepärast tundubki mulle mõistlikum seda tsiviilkaitse-asja ajada parem väiksemas mahus, kuid suure lugejaskonnaga foorumis (loodetavasti ei panda seda mulle väga pahaks). Vähemalt niipalju oli sellest dosimetristide foorumist kasu, et sain ka ise sedasorti foorumite "köögipoole" e. administreerimise-modereerimisega tutvuda.

EOD kirjutas:Eestis on veel selline nüanss, et Riigi Päästeameti (tollane Päästeameti nimetus) loomisel moodustati see tsiviilkaitse baasil, millele liideti tuletõrje.
Nüüd on tuletõrjega, nagu on, tsiviilkaitsest pole enam miskit järel. Vahepeal küll oli natuke kodanikukaitset (nagu mittekodanikud ja välisriikide kodanikud kaitset ei vajakski), kuid nüüd pole sellestki suurt kuulda.
Eks peame ise oma tutvuskonnas rahvavalgustusega tegelema ja arutlema võimalike stsenaariumite üle.

Olen natuke sorinud tollastes allikates, 90ndatel alguses nähti ette umbes analoogset struktruuri nagu ENSV oli. Eri põhjustel (raha, poliitline tahtetus jne jne) see asi on allavett lastud ja vähemalt hetke seisuga ei plaani ka keegi seda uuesti üles tõstma hakata. Need nn päästekompaniid, mis mõne aja eksisteerisid, olid üks osa kuskil 95 aastani eksisteerinud plaanidest omada pääste/kodanikukaitse eesmärgil vähemalt kaks pataljonisuurust üksust.

Kapten Trumm kirjutas:Minu kooliajal olid erinevad koolikella signaalid eri juhtumite puhuks - mäletan, et õhuhäire, radioaktiivne saastumine ja veel midagi (aidake meenutada), vastavad tahvlid signaalide tähendusega olid igas klassis koos juhistega, millises kohas ühes või teises kohas asujad peavad varjuma. Neid asju ka kord aastas praktikas harjutati.

Alice Tisleri nimelises Kunda keskkoolis aastatel 1965 - 1977 mitte kui midagi taolist ei olnud! Kapteniisand vist nostalgitseb ja/või asjatult üldistab mingit isiklikku/üksikut kogemust. Aga, üldiselt olen ikka temaga nõus, tsiviilkaitse on vajalik!

Tsiviilkaitse on kindlasti vajalik, aga kas just sellisel nostalgilisel moel nagu N-Liidu ajal? N-Liidu tsiviilkaitse oli sisuliselt ikkagi lähtuv konfliktsituatsioonist ja totaalse sõjategevuse käivitumisest. Meil on tsiviikaitset ehk kõige rohkem vaja mõne keemiaõnnetuse puhuks ja ehk ka veidi paremat planeerimis- ja organiseerimisoskust raskete ilmastikuolude jaoks.
Nendega võtlemiseks ei ole vaja ehitada pommivarjendeid büroohoonete alla ja linna sireenidega täis pikkida. Vastavad hoiatused on vajadusel võimalik raadio ja TV teel edastada lisaks veel SMS sõnumid, mida mobiilifirmad saavad edukalt edastada.