www.militaar.net

raketiheitja küll midagi huvitavat ,,,,kas trofee ,pole nagu kuskil trehvanud....või sis mingine laskeseadeldis.......

katsetamisjärgus lennuk,,,muidugi am-id võtsid tehnoloogia kohe üle

Siis mida täpselt "ameeriklased kohe üle võtsid"? Lennundustehnika ja tehnoloogia "ülevõtmisega" tegeles rohkem ja põhjalikumalt üks teine liitlasriik.

Jah, meeriklased võtsid hoopis muutuva noolsusega tiivaga MeP1011 üle, Bell pani selle isegi USA uue hävitaja konkursile peale mõningasi ümbertegemisi. Pildilolevalt Salamandrilt minu teada võitjad suurt midagi üle ei võtnud, ainult venelased lendasid nende Jumo mootori koopiatega, kuni inglased RR Nene litsentsi annetasid ja MIG15 sündis.

Soobel kirjutas:Jah, meeriklased võtsid hoopis muutuva noolsusega tiivaga MeP1011 üle, Bell pani selle isegi USA uue hävitaja konkursile peale mõningasi ümbertegemisi. Pildilolevalt Salamandrilt minu teada võitjad suurt midagi üle ei võtnud, ainult venelased lendasid nende Jumo mootori koopiatega, kuni inglased RR Nene litsentsi annetasid ja MIG15 sündis.

Kas on väga kohatu selle ameeriklaste poolt Me P1011 muudetava noolsuse kasutamise kohta ka viidet paluda? Sest üldiselt väidetakse, et

P.1101 was taken to the United States for study at Bell Aircraft, but because of missing documentation and structural damage, Bell decided against completing it.

Liiatigi oli ju muudetav noolsus juba 30-ndatel inglaste poolt kasutatud, lennukil Westland-Hill Pterodactyl IV

Wikipedia pole küll absoluutse tõe allikas, aga...

http://en.wikipedia.org/wiki/Messerschmitt_P.1101

Seni jäi mulje, et natsid ikka said masinat katsetada ka enne kui ameeriklaste kätte langes, siit loen oma kesise ingliskeele oskusega, et vaid 80% sai prototüüp valmis. Kola viidi üle lombi ära ja Bell ehitas teda X5 all edasi. Seda, et X5 seal konkursil F86 ees kaotas, kuna muutuvnoolsuse süsteem oli keerukas, kallis ja peeti ebavajalikuks, lugesin kuskilt mujalt.

Tegelikult oli Me P1011 muutuv tiivageomeetria ju suhteliselt tinglik asi, seda sai muuta vaid maa peal, mitte lennul ja suhteliselt väikestes piirides, 35 kuni 45 kraadini.

Bell pani tiivageomeetria ikka õhus muutuma. Maapeal muutmisel pole jah mingit mõtet. Ja ega seda seniajani suurt kasutata, väikestel hävitajatel kaalu-keerukuse pärast suht mõttetu, ainult ülehelikiirusega suuremad loomad kasutavad seda vist.

Miks...MiG-23/27 ei klassifitseeru ju "suureks" lennukiks, aga noolsus muutub mis mühiseb- 16-72 kraadi. Samamoodi Su- 17/20/22, Tornado ja ka F-14. Lugupeetaval peaks ju keel suus olema...

http://www.testpilot.ru/review/notes_mtp/vsweep.htm

Muudetava noolsusega tiibu ei kasutata enam sel põhjusel, et kogu see konstruktsioon koos oma:

• poolitatud ja liigendiga tiivatalaga

• liikumise käigus töötama pidavate juhtpindadega

• parallelogrammina pööratavate moona kinnituspunktidega

• ja võimsate hüdrauliliste tungraudadega

läks nii raskeks, kalliks ja keeruliseks, et lihtsam ja odavam on sama tulemuse saavutamiseks suurendada mootorite võimsust ning kaasas veetava kütuse kogust. Seda eriti pärast seda kui elektrooniliselt kompenseeritav juhtimine tegi võimalikuks aerodünaamiliselt mittestabiilse plaaneriga lendamise.

Kõik, mis on aerodünaamiliselt optimaalne, ei ole alati tervikut vaadates optimaalne.

P.S. kas keegi seletaks, kuidas selles foorumis normaalselt listi kasutada. Nii, et bullet pointid kah näha oleks.

Kas mitte aerodünaamiline mittestabiilsus ei ole enamike militaar lennukite tiibade disaini sisse kirjutatud (static stability)?
Elektroonika rohkem aitab sellistel "kirstudel" lennata nagu F111, B2, jne.

(ei taha norida vaid õppida ning enesele neid asju selgeks teha )