www.militaar.net

Päris nutikas asi on Resilient Technologies välja mõeldud...

http://www.resilienttech.com/videos

kõik uus on hästi unustatud vana

kui sakslased esimese maailmasõja ajal enam kautšukile ligi ei pääsenud, prooviti selliseid ersatse, mis tegelikult oli ka üles-soendatud 19.saj. lõpu idee

vk1 kirjutas:kõik uus on hästi unustatud vana

kui sakslased esimese maailmasõja ajal enam kautšukile ligi ei pääsenud, prooviti selliseid ersatse, mis tegelikult oli ka üles-soendatud 19.saj. lõpu idee

Antud pildil on siiski tegu millegi muuga ehk siis spiraalvedrudele toetuva rehviga. Läbi kukkus selle pärast, et igaüks saab aru, mis juhtub kui seliste ratastega masin vähegi arvestatava kiirusega kurvi läheb.

Mis puutub sellistesse rehvidesse üleüldse, siis on selliseid välja töötanud erinevad tootjad (Michelin näiteks samuti). Afaik said sarnased rehvid alguse kunagisest kuuprogrammist, kuid metallvõrk osutus kergemaks. Nende rehvide probleem on suurem kaal ja madal vastupidavus. Samuti on sõiduomadused suurtel kiirustel halvemad.

Samas võiks tavalise rehvi miskit elastset vahtu lihtsalt täis lasta - töötaks samamoodi kärjena ja ei kaalu suurt midagi. Tänapäeva keemiatööstus suudab kindlasti mingit sobivat asja pakkuda. Rehviparandusvaht ju igas bensukas saadaval, asi see siis vähe "kestvam" versioon arendada...
Puusalt tulistatud mõte lihtsalt, ärge näkku pekske.

cleo kirjutas:Samas võiks tavalise rehvi miskit elastset vahtu lihtsalt täis lasta - töötaks samamoodi kärjena ja ei kaalu suurt midagi. Tänapäeva keemiatööstus suudab kindlasti mingit sobivat asja pakkuda. Rehviparandusvaht ju igas bensukas saadaval, asi see siis vähe "kestvam" versioon arendada...
Puusalt tulistatud mõte lihtsalt, ärge näkku pekske.

Ammu tuntud juba see lahendus.
Kasutusel olid sellised poorse kummiga täidetud rehvid näiteks N. Armee 120 mm miinipildujate kärudel. Eks siis tuli elektrikeevitusega veljed puruks lõigata, et diviisi staabi polkovnikud oma GAZ-21 Volgadele rehve saaksid. Oma silmaga nähtud.

EOD kirjutas:

cleo kirjutas:Samas võiks tavalise rehvi miskit elastset vahtu lihtsalt täis lasta - töötaks samamoodi kärjena ja ei kaalu suurt midagi. Tänapäeva keemiatööstus suudab kindlasti mingit sobivat asja pakkuda. Rehviparandusvaht ju igas bensukas saadaval, asi see siis vähe "kestvam" versioon arendada...
Puusalt tulistatud mõte lihtsalt, ärge näkku pekske.

Ammu tuntud juba see lahendus.
Kasutusel olid sellised poorse kummiga täidetud rehvid näiteks N. Armee 120 mm miinipildujate kärudel. Eks siis tuli elektrikeevitusega veljed puruks lõigata, et diviisi staabi polkovnikud oma GAZ-21 Volgadele rehve saaksid. Oma silmaga nähtud.

Kuidas need siis Volga velgedele peale venitati? Elektrikeevitusega lõikamisest pole varem kuulnudki (kuigi... hea tahtmise korral siiski võimalik). Pidasid ehk silmas gaasikeevitusega lõikamist?

Elastset vahtu saab minuteada rehvidesse tellida kui huvi on. Mõnikord pannakse tõstukitele, mis risuhunnikutes sõidavad. Meil lasti kunagi ühel Volvol rehvid vahtu täis - raudorke enam ei kartnud, aga manitseti, et rehvid hakkavad päris kõvasti kuumenema kui pikalt sõita. Pika otsa peal peaks iga 10 km tagant seisma- jahutama ja 50 km/t sõita pole üldsegi hea mõte.
Elektroodiga saab lõigata küll kui äge vool panna.( Malmi lõikamiseks olen ma spets.elektroode näinud, sest gaasitulega saab malmi ainult sulatada mitte lõigata)

Manurhin kirjutas: Kuidas need siis Volga velgedele peale venitati? Elektrikeevitusega lõikamisest pole varem kuulnudki (kuigi... hea tahtmise korral siiski võimalik). Pidasid ehk silmas gaasikeevitusega lõikamist?

Kuidas peale pandi, seda ma näinud ei ole, kuid tõenäoliselt polnud seal midagi keerulist. Monteeriti rehv veljele, löödi suruõhuga paika ja seejärel täideti ventiiliava kaudu kummiseguga.
Lõikamine käis lihtsalt. Keevitustrafo oli seatud maksimaalsele voolutugevusele, keevitaja tegi võimalikult keskelt mingi umbes 10 cm lõike ja abiline viskas vett peale, et rehvi ära ei põletaks. Ja nii terve ring. Siis eraldati veljejäänused ning tõmmati poorsest kummist "vorst" välja. Ning oligi seltsimees polkovniku Volgal uus papu olemas.

Kui kumm ise oli tavaline ja lihtsalt õhukummi asemel "vorst" sees, siis on arusaadav. Kaheksakümnendatel elasin Tartus Annelinnas, paneelmajade ehitus käis tol ajal täie hooga. Paneelide vahele pandi samuti mingi analoogne "vorst", mida osad poisid ehitusobjektidelt "erastasid" ja edukalt oma jalgratastel õhukummi asemel kasutasid.

Krossiratastele pannakse pallid sisse.
http://www.tireballs.com/

No wolkar annab ammu kaasa standartvaruses, kas selle nn kerge abiratta või vahu, mille saada täita purunenud kummi teenindusse sõitmiseks.

Hitleri autol oli (mälu järgi) 21 pisikest õhukummi rehvi sees, igale oma ventiil. Stalini auto lahendust enam ei mäleta. Mõlemad olid "Za ruljom"-i tagakaanel 70-te lõpus välja toodud.