www.militaar.net

1918 aastal oli Eestis kaks saksa lennusalka Abt16 Tallinnas, Abt37 Haapsalus ja Jarve.Detsembris pidid lennukid tagasi tulema Soomest.Kes teab rohkem nendest uksustest, ja Vene tsaari lennuuksustest Eestis?

William Tomingase mälestustes on üht teist kirjas küll vähe aga siiski.

Tere Villu! Kust ma selle Willam i malestused leian?

Tere. Pakun ,et raamatukogust . Raamat William Tomingas " Mälestused" "Vaikiva ajastu Eesti" .Üks lõik pajatab kuidas W.Tomingas õppis enne vabadussõda lennukoolis ja pärast teenis Haapsalus mingis lennuüksuses mis enne sakslaste tulekut likvideeriti.

Kui kaugel ise, siis saab ehk Juhan Hammeriga kokkuleppele ka saatmise osas (tavaliselt ta seda küll ei tee, aga kokkuleppe asi):


Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis
William Tomingas. Tallinn. Olion. 1992.
800 lk. kõva kd., korras.
Hind: 100.- krooni.

http://www.oldbooks.ee/?x=3&q=1&c=3139

villu kirjutas: Üks lõik pajatab kuidas W.Tomingas õppis enne vabadussõda lennukoolis ja pärast teenis Haapsalus mingis lennuüksuses mis enne sakslaste tulekut likvideeriti.

Üksus oli Pirital, mitte Haapsalus. Betoonangaarid Miinisadama juures ei olnud veel valmis, ning merelennusalk asus ajutises angaaris Pirita jõe suudmes, praeguse jahtklubi kohal.

Otsisin oma Tominga raamatu ka välja. Ta ei maini üksuse numbrit, aga kusagil võib see mul isegi olemas olla. Tomingas jõudis Tallinna 21. jaanuaril 1918. 23. veebruaril üksus evakueerus Tallinnast. Teenis seal seega ca 1 kuu. Ainsad üksikasjad mis ta üksusest seal mainib on järgmised:
- lennujaamas oli 15 M-9 tüüpi lennupaati (Tomingas nimetab Šetinin 9, ühe selle tootja järgi)
- lennujaama ülem oli kapten Sergei Antonovitš Lišin, Georgi risti kavaler;
- lennujaama komissar oli pootsmann nimega Nikiforov
- algul olevat Tomingas sooritanud mõned lennud, aga 15. veebruaril olevat täidesaatev komitee kõik lennud ära keelanud
- enne evakueerumist 23. veebruari hilisõhtul rikuti kõik lennukid

Mina võtan Tominga juttu siiski suure kahtlusega, eriti kui ta räägib seal mitmest soolo lennust mis olevat sooritanud. Ning unustab mainida, et sai lennukoolis lendur-vaatleja, mitte lenduri väljaõppe

Sergei Lišin Andrei p. Mereväelendur. 1. Balti ekipaazh. Georgi ordeni 4. järk (VP 8.09.1915), Georgi mõõk (VP 28.11.1916).
Allikas: Vojennõi Orden Svjatogo Velikomutšenika i Pobedonostsa Georgia. Moskva 2004, lk. 612. Üksuse nimetust prikaasis kahjuks ei ole.