Jah, teed küll meelevaldse järelduse.
Laskurpolgus olnud 76,2 mm jalaväesaatesuurtükid:
Einoh ma olen ajaloos suht tubakas, aga selle uue polgukahuri liimile ei lähe.
Ei ole meelevaldne, kontrollisin vahepeal. Jalaväesuurtükk 1927. a mudel.
Lahingukomplekti olevat kuulunud ka soomustläbistavad mürsud (mis räägib ise edasise).
Venelased oma suurtükiväe ajalugu puudutavas dokumentaalfilmis sedasi väidavad.
Seega oli tollase jalaväepolgu tankitõrjerelvastus koosnemas ainult käsigranaatidest/süütepudelitest ja 45mm tankitõrjekahuritest, mis püsisid relvastuses ka pärast sõja lõppu. 14,5 mm tankitõrjepüssid, mis mõne võsafilosoofi arvates tolleks hetkeks vananenud olid, jõudsid Punaarmee relvastusse alles 1941. aastaks.
Punaarmee tankitõrje ju ei lõppenud sugugi diviisi orgaanilise tankitõrjega, edasi tulid veel igasugu TT pataljonid, polgud ja brigaadid. Kuni kaliibrini 85 mm (sõja lõpupoole kuni 100 mm). See muidugi ei oma tähtsust Soomega võitlemisel, pigem näitena, millest TT WWII algperioodil koosnes.
Veel peale arvude võrdlemise on päris suured käärid ka tehnilises tasemes, mis oli kättesaadav Soomele ja mis oli Punaaarmees.
37 mm tankitõrjekahur tunnistati Punaarmees kõlbmatuks juba 30ndate keskpaiku (37 mm kahur 1931. a mudel).
45 mm kahur loodi 37 mm ebapiisavate näitajate tõttu. 40ndate alguseks peeti ka seda ebapiisavaks, käis töö juba 57 mm TT kahuri ZiS-2 kallal (tootmisse 1941).
25 mm või sarnase kaliibriga TT kahurit Punaaarmee tollal ei tarvitanudki, ilmselt peeti seda mõttetuks ürituseks.
Mis jõudis ka talvesõtta ning oli kasutatav tankitõrjesuurtükina aga arvukust pakkuda ei julgeks. Mõned said soomlased igatahes omale.
Tollal oli NSVL-s moejooneks "universalism".
See F-22 oli nn "universaalkahur", mille kasutuses nähti ette ka lennukite pihta tulistamine (vt tõusunurka ja seda kõrget ava kilbis).
76 mm diviisikahuri (F-22, hiljem ZiS-3) kasutamises oli tankitõrje üks ülesanne (ZIS-3 ei pidanud enam taevasse laskma).
Samamoodi olid soomustläbistavad mürsud ka ÕT kahurite tarbeks. Seda kõike ei saa TT rollis alahinnata ja luua konstruktsiooni, et kuna vene laskurpolk piirdus 45 mm-ga, järelikult oleks Eestis mõningane kogus 30ndate väikesekaliibrilisi (loe 45 mm suhtes alaväärtuslike omadustega) TT kahureid võimaldanud luua toimiva tankitõrje, oleks vaid need neetud allveelaevad ostmata jäänud. Üks Soome vastupidamise saladus oli venelaste suutmatus logistikat blokeerida (nii raudtee ümber Botnia lahe kui laevaliikus merel), ilma võimaluseta merel toimuvasse sekkuda oleks PBL ilmselt vabalt kolanud sadamate lähedal ringi ja uputanud/kaaperdanud segamatult sõjakraami vedavaid laevu. Soomele oli isegi vintpüsse vaja juurde vedada, kuigi alguses peeti nende arvu piisavaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.