www.militaar.net

Ilmunud on artikkel, mille täielik pealkiri on:
Endine juht: head töötajad ei ole asendatavad
http://www.juhtimine.ee/1136522/endine- ... endatavad/

«Kõige olulisem asi, mida ettevõtte juhikogemusest õppisin, on see, et head töötajad ei ole asendatavad,» kirjutab Forbesi kaasautor Amy Rees Anderson. «Ettevõtteid ei tee suurepäraseks mitte tehnoloogia või tooted, vaid inimesed.»

Jah, loomulikult palkavad ettevõtted lahkunud töötaja asemele kellegi järgmise. Kuid tihtipeale täidetakse niimoodi vaid töökoht, mis iseenesest veel ei tähenda, et oleks leitud järjekordne suurepärane töötaja.

Äriliidrid, kelle suhtumine on, et «pole olemas asendamatuid inimesi» ja kes arvavad, et palgates samade oskustega inimese, ongi asendus edukalt tehtud, on eksiteel. Kui ettevõttes töötab tõeliselt andekas ja suurepärane inimene, siis ta kannab väärtusi ja ettevõttekultuuri, mida ei saa asendada.

Kui ettevõttest lahkub väärtuslik töötaja, on teistel töötajatel põhjust mõelda, miks pidi see inimene organisatsioonist lahkuma ja miks tal lasti minna – kas ettevõttega on midagi halvasti ning kas ka mina peaksin muretsema oma töökoha pärast. Taolisi küsimusi hakkavad küsima ka ettevõtte kliendid. Seega on ühe hea töötaja lahkumise mõju palju laiem kui pelgalt tühjaks jääv töölaud.

Otsused, mis puudutavad inimeste töötasusid, peaksid ettevõtetes olema väga põhjalikult läbimõeldud. Tipptegijale palgatõusu mittepakkumine võib osutuda kulukaks veaks, sest heale töötajale asenduse leidmine ja koolitamine on oluliselt kallim.

Loomulikult on juhtumeid, kus heade töötajate lahkumist pole võimalik peatada. Kuid kui ettevõtted soovivad tippspetsialiste enda juures hoida, peab neid ka vastavalt tunnustama, õiglaselt tasustama ja hästi kohtlema. Ja kõige aluseks on suhtumise muutmine – töötajad ei ole ettevõtte jaoks kergesti asendatavad.

Mõnigi mõte sellest artiklist võiks ka Eestis kasutamiseks sobida.

terv
o

Eestis käivad asjad paraku nii: http://majandus.delfi.ee/news/uudised/l ... d=65429832

Kui Hillart viitab kaitseväele, siis seal ju nii ongi. Spetsialistid saavad reeglina rohkem palka, kui juhid. Kas piisavalt, et mitte lahkuda? Ei tea.

Kui asutuse-ettevõtte eksistents sõltub 1-2 töötajast, kes muidugi oma seisundit kasutamata ei jäta, siis tegelikult on see süsteemne viga.
Väikeses asutuses (nt väikefirmas) on seda keeruline muidugi lahendada (rahalised võimalused ennekõike), kuid Kaitseväes, kes on Eesti suurimaid tööandjaid on mingi elulise teema andmine paari-kolme inimese kätte põhimõtteliselt juhtimisviga. Tegelikult ka julgeolekurisk (meenutame Simmi ja Dresseni lugusid). Oli siin foorumis ka jutuks lugu, kus suurtükiväegrupist lahkunud veeblid asutasid firma ja hakkasid sama tööd KV-le teenusena pakkuma. Selline asi on puhas üksuse ülemate möödalask, et pole organiseeritud järelekasvu ja laiema kandepinnaga inimeste koolitamist vastaval teemal (et vajadusel saaks nad vajalikus ajaraamis äraminejaid asendada). Kui nüüd need 2 tegelast oleks otsustanud Soome ehitusele minna, siis mis siis oleks saanud?

Üks tüüpiline asi, mis töötajaid asendamatuks muudab (ja mida nad varmalt kasutavad) on igasugu elulise info talletamine oma mütsi alla.
Mõistagi teravad töötajad teevadki vastava süsteemi puudumisel kõik selleks, et kindlustada oma positsiooni ja infomonopoli.
Sellisel juhul on juhtkonna asi tagada see, et teadaolev info vormistatakse käsiraamatuks, juhendiks, andmebaasiks, et uus inimene saaks lihtsamalt sisse elada.
Suurtes firmades on selline asi lausa rutiin, tükati on suht võimatu isegi mingi mälupulgaga endale infomonopoli tekitada, sest kogu tegevus salvestakse serveris.
Sellise süsteemi olemasolu muide on üsna tõhus vahend sellel teemal, et mõned mehed ei kasvaks ka üle pea- sest antud väe- või relvaliigi juhtkond lihtsalt ei pruugi taibata taolisi asju.

Mis näiteks puudutab tehnilisi asju (suurim sõltuvus piiratud arvuga spetsialistidest, sest taktikuid meil koolitatakse pidevalt, aga näe tehnikuid mitte), siis tegelikult oleks ammu juba aeg avada nt KSK-s tehniline eriala (nt sõjaväe insener), see tooks armeesse juurde tehnilist kultuuri ja arusaamist, kui väeosasid juhivad kõvad taktikud, kel tehnikast tihti udune arusaam, siis ei maksa ka imestada, et ühes või teises relvaliigis ruulib käputäis tegelasi, kellel on voli nõuda piiramatult lisatasu ja tunda end puutumatuna ning mingi kaadri vanemseersandist asjamees käitub kui jupijumal.

Hillart, mina olen üllatavalt palju kohanud eri pagunitega asjameeste nürimeelsust teemal, mis puudutab tehnikat (kasvõi veoautosid).
See on minuarust (olen sellele ka kinnitust mitmest kohast saanud) põhjus, miks meil selle tehnikaga tihti on nagu on.
Taktikud käsitlevad tehnikat (kasvõi neidsamu haubitsaid jalaväelaste poolt) kui mingit abstraktset teenust, mis tuleb kuskilt eikusagilt.
Tegelikult on need lahutamatu relvastuse ja lahinguvõime osa.
Kui meil sõdurid nühivad tundide kaupa kasarmus relvi, niiet must kaitsekate maas - on kõik arusaadav ja tavapärane.
Kuid sama jao veoauto on kui iseenesestmõistetav taeva kingitus, sellega tegeleb parimal juhul autojuht (niipalju kui ülem teda kontrollida taipab ja viitsib) ja ülejäänu on mingi abstraktse "tagala" probleem. Kui meil muud tehnikat nühitaks sama aktiivselt nagu sõdur rühmaülema valvsa pilgu all oma relva, siis sõidaks meil need 60ndade Saurerid tänini.

Ma pole kordagi näinud, et davai, teeme relvad kiiresti poole tunniga ära ja siis läheb kogu jagu jaoülema juhendamisel juhile appi (noh, nt rattaid vahetama).
Parimal juhul puhastatakse kambapeale autojuhi relv ära ja juht hooldab masina, kuidas ja kui hoolega, teab vaid ta ise.
Aga võibolla olen vähe näinud.
Võibolla on ka lihtsustus näha nende asendamatute taga pelgalt tehnilisi probleeme - eks keerukaid asju ole igal pool.
See on võibolla selline piltlik näide...täpselt samadel põhjustel on meil asendamatud kraanajuhid, laoveeblid ja veel paljud tegelased.

Mida rohkem me edasi areneme (relvastuse keerukuselt), seda kallimaks asendamatud muutuvad.
Ei hakka maksma need õhutõrjekomplekside ja tankihooldustöökodade veeblite väljaõpped vähem kui näiteks lähevad täna maksma õhuväe sihitajad.
Miks me paljusid asju teeme üldse kutselistega on ise küsimus.

Kui sa vaatad idanaabrit, mille üle me ilkuda siin armastame, siis seal on terve rivi erinevaid LTT teemalisi spetsiaalseid sõjakoole.
Näiteks Peterburis asuv spetsiaalne sõjameditsiini akadeemia.
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0% ... 0%B2%D0%B0
Tean ühte eestlast, kellele tehti seal nõuka ajal lõikus, mille ees kõik tollase ENSV haiglad käed tõstsid. Muidugi mõista Vana Tallinna jms abiga.
Võibolla pole idanaaber innovaatiline?

Oli siin foorumis ka jutuks lugu, kus suurtükiväegrupist lahkunud veeblid asutasid firma ja hakkasid sama tööd KV-le teenusena pakkuma. Selline asi on puhas üksuse ülemate möödalask, et pole organiseeritud järelekasvu ja laiema kandepinnaga inimeste koolitamist vastaval teemal (et vajadusel saaks nad vajalikus ajaraamis äraminejaid asendada). Kui nüüd need 2 tegelast oleks otsustanud Soome ehitusele minna, siis mis siis oleks saanud?

... isegi kui Hillart sulle must-valgelt asju seletab, on sul ikka taltsutamatu vajadus targutada. Superteoreetik oled.

Hillart ju kinnitas oma jutuga seda, mida ma teoreetiliselt targutasin.
Et viga on süsteemne - käib üks suur labida meetodil optimeerimine ja järelkasvu teema jääb osaliselt seetõttu tahaplaanile.
Rääkimata sellest, et teatud aladel meil sootuks puudub süstemaatiline järelkasvu tootmine.
Küsiksin Sinult - kas täna on ette võetud kõik, et neid asendamatuse juhtumeid vältida?

Eks oleme iseeenda elu ka keerukamaks ja raskemaks muutnud suures läänes kopeeritud mugavusest.
Paljud ametid, mis täna on täidetud palgalise kaadriga (kes mõistagi tahavad ametikorterit, KV pensioni, palgatõusu ja mida iganes ja mis kõige hullem - kes kibelevad kangesti erasektorisse või Soome paremale palgale), on täiesti reaalne (minuarust) täita teravamate kutsealustega - lihtsalt pole mingit praktilist otstarvet raisata aega nendele kuudepikkustele metsalaagritele, isik saab elementaarse algõppe ja täidab oma teenistuskohustusi erialal. Lihtsalt pole sel teemal viitsitud ajusid liigutada, lihtsam on ju vinguda igikestvast rahapuudusest.

Näiteks selline, üks kallimaid EKV erialasid nagu hävituslennukite sihitaja (kelle koolitamiseks renditakse meil lennukeid, mis vanasti maksid 10 miljonit krooni aastas - seda siis mõnede inimeste koolituseks) - täitsid siin 30 aastat tagasi seersantidest ajateenijad (jah, mitme peale oli ohvitserist järelevalve ka). Minu üks hea kolleeg (tänu kelle meenutustele ma võibolla natuke tean nendest asjadest) oli selline, käis pool aastakest utsebkas ja poolteist aastat juhtis hävitajate lendu Eestis. Kui ta oleks tahtnud poole teenistuse peal minna "kipsi panema", siis poleks see lihtsalt võimalik (kui just väejooksu ei tee). Täna on aga meil probleem, et need lennujuhid kibelevad lennuliiklusteenistusse jne, kus palgad on 3 korda kõrgemad. Ja ilmselt ei saa KV palgad kunagi erasektoriga võrdseks. Meie ei saa ajateenijaid sedasi kasutada, sest meie paindumatu süsteem ütleb, et nooremseersanti on vaja enne 5 kuud mööda Aegviidu metsa jooksutada (mis ekraani taga istumiseks on täiesti ebavajalik) ja alles jäänud teenistusaeg kulub enamvähem erialaõppele ning teenistusaega tuleb võibolla 2-3 kuud. Selline süsteem on paindumatu ja ei võimalda kasutada rikkalikku odavat ressurssi (kes rahuldub kasarmuvoodiga ja kes ei vaja ametipensioni).

Küsimus on, mis saab siis, kui Eestisse kord need tankibrigaadid ja keskmaa õhutõrjed tulevad, siis muutub seesama asendamatute probleem veelgi teravamaks (nt tehnilistel aladel), sest mingit süstemaatilist koolitust ei toimu ju. Minuteada pole ka KSK õppekavasse plaanis soomusvägede eriala luua.

Kui vaadata sel teemal meie stagneerunud ja rumalat idanaabrit, siis neil leiame me igasugu spetsiaalseid õppeasutusi. Näiteks nimetatud Kirovi sõjaväemeditsiini akadeemia, kust tulevad "täiemõõdulised ohvitserid", kes saavad hakkama ka roodu kamandamisega lahingus, mitte tsiviilarstid, kellest osadele mingid kiirkursused korraldatakse. Mis siis venelastel juhtub, kui läheb 10 sõjaväearsti Soome? Midagi ei juhtu, koolist tuleb iga aasta kursus uusi. Meil tähendaks see sisuliselt katastroofi. Kus on täna Eestis süstemaatiline meditsiiniohvitserida väljaõpe? Vastus: see puudub.